[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kangelane ‹-se 5› ‹s›

1. erakordse mehisuse, vapruse poolest silmapaistev isik. Vabadussõja kangelased. Suri, langes kangelasena. Mälestati kodumaa vabaduse eest langenud kangelasi. Selles kääpas puhkab mitu nimetut kangelast. | hrl nõuk (aunimetustes). Nõukogude Liidu kangelane, sotsialistliku töö kangelane. | iroon. Ena mul kangelast, poeb naiste selja taha peitu! *Kui jõuguga liitus kangelasi, kes rusikatele vaba voli andsid, põrkasin tagasi .. O. Tooming. || müütides, muinaslugudes üleloomulikke tegusid sooritav isik, vägilane. Kalevipoeg on meie muistne kangelane.
▷ Liitsõnad: kosmose|kangelane, muinas|kangelane, rahvus|kangelane, revolutsiooni|kangelane, sõjakangelane; pussi|kangelane, rusika|kangelane, tuhvlikangelane.
2. millegagi silmatorkav ja üldist tähelepanu äratav isik. Ta oli oma kolme medaliga võistluste kangelane. Tõusis julge esinemisega kaaslaste silmis kangelaseks. *Ta oli selle päeva kangelane, isa poolt tunnustatud ja teistel imetleda. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: olümpia|kangelane, päeva|kangelane, vaimukangelane.
3. kunstiteose keskne tegelaskuju; peategelane. Kirjanduslik kangelane. Lüüriline kangelane (luuleteoses hrl. autor ise oma tunnete ja vaadetega). Positiivne kangelane. Romaani, jutustuse, näidendi, ooperi kangelased. Muinasjuttude kangelased. Tema teoste kangelasteks on tavalised inimesed.
▷ Liitsõnad: filmi|kangelane, kirjandus|kangelane, lemmik|kangelane, mees|kangelane, mina|kangelane, nais|kangelane, nimikangelane.