[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kõrk ‹kõrgi 21› ‹adj›
teistele inimestele ülalt alla vaatav, teiste suhtes üleolev, ülbelt uhke. Upsakas ja kõrk mees. Isemeelne ja kõrk naine. Nende tütar oli külm ja kõrk iludus. Kõrgi olekuga aristokraat. Mõisaproua läks järjest kõrgimaks. Suurnik oli vaeste vastu kõrk. Ära ole nii kõrk ja suureline! Kõrk pilk, nägu, ilme, hääletoon. Näol oli kõrk naeratus. | ‹substantiivselt›. *..kõrgi edevus valmistab sulle häbi ja ihnsa ihnus on täitmatu... A. Saal.