[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jutt ‹juta 22› ‹s›
etn rihm ikke kinnitamiseks härja sarvede külge. *Härjad rabelesid vihaselt, aga neil ei õnnestunud sarvi ikke juttadest vabastada. T. Braks.

jutt ‹juti 21› ‹s›

1. joon, kriips, triip. Laps veab paberile jutte. Vigadele olid punased jutid alla tõmmatud. Siniste juttidega seelik. Rästiku seljal on tume jutt. Täht langes, tuline jutt taga.
▷ Liitsõnad: suitsu|jutt, tahma|jutt, tolmu|jutt, tulejutt.
2. löök, sirakas. *Värava taga tõmbas ta kimlile niisuguse juti mööda paremat pihta, et hobune püsti kargas.. M. Metsanurk.
3. hoog, kiirus. Laps jooksis tulise jutiga koju. Jänes lippas tulist jutti. Magas jutiga 'ühe hooga, katkestamatult' hommikuni välja. *Sa tulid ju niisuguse jutiga alla, et lumi aina kees ja tolmas. E. Rängel.
4. äkiline sööst, vahk (füsioloogiliste ja psüühiliste nähtuste kohta). Üle selja jooksis tuline jutt. Südame alt käis külm jutt läbi. *..Raimpsil käinud külm jutt kuklast suure varbani välja. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: valujutt.

jutt ‹jutu 21› ‹s›

1. vestlus, kõnelus, keskustelu. Naiste, meeste, poiste omavaheline, vali, elav jutt. Juttu alustama, üles võtma. Kellegagi juttu rääkima, puhuma, vestma, veeretama. Juttu vadistama. Juttu millelegi viima, keerama, juhtima. Jutusse sekkuma. Ma ei tahtnud nende juttu segada. Kellegagi jutule, jutu peale saama, sattuma. Mehed ajasid omavahel sõna juttu. Tegin, sobitasin külalisega juttu. Püüdsin juttu edasi viia. Ta otsis minuga juttu. Toas käib lõbus mitmekeelne jutt. Meie jutt hakkas sobima, vedu võtma. Jutt jooksis meil maast-ilmast. Sinust pole meil temaga juttu olnud. Jutt läks, kaldus laste tervisele. Jutt keerles, liikus kevadtööde ümber. Lapsed ei sega täiskasvanute jutu vahele. Jutud, jutt jätta! Kuulasin teiste juttu pealt. Jutt ei taha hästi edeneda, laabuda. Jutt vaikib, soikub, katkeb. Jutule, jutusse tuli vaheaeg. Jääb siis nii, nagu meil jutt oli. Luges jutu lõpetatuks ja lahkus. Jõudsime sind oodates pikad jutud ära rääkida. Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Lapeteus jäi üldisest jutust kõrvale. P. Kuusberg. *Ann on lahtisema suuga kui Juhan ja nii ta rohkem üksi juttu hoiabki. H. Kiik. || ‹väliskohakäänetes› (kellegagi (hrl. ametiasjus) kõnelemise kohta). Direktori, õpetaja, ministri, komandandi jutule minema. Kellegi jutule saama, pääsema, tulema. Poisse ei tahetud jutulegi võtta. Käisin raamatupidaja jutul. Tulin direktori jutult. || kõneaine, arutlusobjekt. Ootamatu sündmus oli igal pool jutuks. Eks sa küsi, kui jutuks tuleb, satub. Kellest on jutt? Ajalehtedes on juttu heinatööst. Koosolekul tuleb juttu töödistsipliinist. Sellest on varemgi juttu olnud. Jätame nüüd selle jutu! Jääd koju ja jutul lõpp 'asi on otsustatud, sellest rohkem ei räägita'. *Kaua aega ootas Jussi, et lubatud leping jutuks võetaks.. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: era|jutt, kohvi|jutt, neljasilma|jutt, sala|jutt, tööjutt.
2. see, mida keegi räägib v. ütleb. Tõsine, tähtis jutt. Räägib õiget, tarka, mõistlikku, asjalikku, naljakat, segast, rumalat juttu. Mul on sulle üks jutt 'tahan sinuga millestki (olulisest) rääkida'. Hännatu 'rumal, alusetu' jutt. Ära aja hullu juttu! Su jutul pole saba ega sarvi 'jutt on rumal, sisutu'. Lõpuks tegime juttu kojuminekust. Teist juttu tegema 'uut kõneainet valima'. Heietab, veeretab, kerib aga peale oma juttu. Õpetaja jutt läks poisil kõrvust mööda. Ta suured plaanid on ainult jutuks jäänud; ta pole jõudnud juttudest tegudeni. Küll sel tüdrukul alles jutt jookseb, voolab. Naabrinaisel juba juttu jätkub. Lapse jutt oli veel pudikeelne. Kaasvestleja juttu ei sobi katkestada. Sinu juttu ei saa puhta kullana võtta. Ära niisuguse jutuga minu juurde tule! Jutt jutuks, aga kuidas asi ikkagi tegelikult oli? Mine (metsa) oma jutuga! See jutt ei kõlba kuhugi, kassi saba allagi. Mis jutt see on, olgu! Vaat kus jutt ja jalad all! Kuule nüüd juttu! See pole kellegi jutt! || ‹komitatiivis adjektiiviga› iseloomustab inimese vestlemisvõimet v. -viisi. Suure, väikese, vähese, hea, aeglase, ladusa, mõnusa jutuga mees. Naine oli lahtise jutuga. *Kas sina oled see endine vaikne, tõsine ja harva jutuga poiss? F. Tuglas (tlk). || ‹ka pl.› üldiselt räägitav, suust suhu leviv kuuldus, kuulujutt. Tühje jutte tegema, levitama. Igat juttu ei maksa uskuda. Tema kohta käivad, liiguvad igasugused jutud. Sellel jutul on vist põhi all 'jutul on vist alust'. Lõpuks jõudsid need jutud temagi kõrvu. Jutud läksid lendu, lahti, välja, et poes on vargad käinud. Naabriperest keerutati inetuid jutte. Käisid kõvad jutud rahareformist.
▷ Liitsõnad: hundi|jutt, jahimehe|jutt, jonni|jutt, kalamehe|jutt, kiidu|jutt, kiusu|jutt, klatši|jutt, kosja|jutt, kuulu|jutt, kõmu|jutt, laimu|jutt, lapse|jutt, loba|jutt, lori|jutt, mehe|jutt, patu|jutt, petu|jutt, piibu|jutt, tõsi|jutt, udu|jutt, viguri|jutt, ümbernurgajutt.
3. lugu; kirj üks eepika väikevorme. Huvitav, põnev, õpetlik, igav jutt. J. Liivi jutt „Peipsi peal”. Ajalehe joonealune jutt. Vilde esimesed jutud ilmusid 19. saj. 80-ndail aastail. Rahvasuus liigub jutte Kalevipojast. Poisid lugesid indiaanlaste jutte. Habemega 'vana, tuntud, kulunud' jutt. *Armsad olid mulle need õhtud, millal isa meile ennemuistseid jutte puhus.. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: ajaviite|jutt, hirmu|jutt, järje|jutt, kalendri|jutt, kriminaal|jutt, küla|jutt, linna|jutt, looma|jutt, lühi|jutt, mere|jutt, muinas|jutt, mõistu|jutt, nalja|jutt, pilke|jutt, põnevus|jutt, rahva|jutt, rebase|jutt, reisi|jutt, röövli|jutt, seiklus|jutt, sõja|jutt, tondi|jutt, ulme|jutt, uudis|jutt, õudusjutt.

ah ~ ai ~ oi sa (tuline) jutt
ehmatust, üllatust, vaimustust väljendav hüüatus. Oi sina jutt, kuidas kihutab! Ah sa jutt, kus on tüdrukul kõnnak! *Ma ... mõtlesin kohe, et ai sa jutt, nüüd läheb löömaks .. R. Janno. *Aida ukse vahele ilmus – sa tuline jutt küll – Mätta Maali must pea .. R. Tiitus.

ei ole juttu(gi), ei saa juttugi olla
ei tule kõne allagi, pole üldse võimalik v. mõeldav. Tööd on nii palju, et puhkamisest ei saa juttugi olla. *Ta vaatab mind oma kollakashallide külmade silmadega, ja teretamisest pole juttugi. L. Promet.

esimese jutiga
esimese hoo v. tuhinaga; esialgu. Tahtis esimese jutiga mulle kallale tulla. Ei saanud esimese jutiga asjast aru.

(ilma) pikema jututa
aega viitmata, otsekohe. *.. paari päeva eest löödi mind välja ilma pikema jututa .. J. Vahtra.

jutu jätkuks
niisama, muu seas. *See etteheide polnud tõsiselt mõeldud, vaid niisama jutu jätkuks tehtud. R. Roht.

ühe jutiga
ilma vaheaja v. peatuseta. Tegin töö ühe jutiga valmis.