[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

induktsioon ‹-i 21› ‹s›

1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. Täielik, mittetäielik induktsioon.
2. el elektriline v. magnetiline mõju teatava vahemaa taha (otsese kontaktita). Elektromagnetiline, magnetiline, vastastikune induktsioon.
▷ Liitsõnad: eneseinduktsioon.
3. füsiol erutuse ja pidurduse vastastikune (teineteist toetav) toime närvisüsteemis