[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ihu|värv
nahavärvus. Tumeda, musta ihuvärviga rahvad, elanikkond. Ihuvärvi sukad, trikoo, pesu.

toredus ‹-e 5› ‹s›

1. tore-olu, väline hiilgus, väline sära. Imetleti linna, pühakoja toredust. Oma toreduse poolest silmatorkav hoone. Üldtuntud oli Prantsuse õukonna toredus. Pandi rõhku jumalateenistuste välisele toredusele. Erakordne oli etenduse, lavastuse toredus. Lillede, õite toredus. Lossides elati suures toreduses. Vürst maeti ülima toredusega. Rikkad võistlesid üksteisega toreduses. Jõuka mehena kulutas raha toredusele. Toreduse pärast kanti uhkeid rõivaid. Rõivastuses aeti toredust taga. Toredust harrastav elulaad. Kloostriruumid olid ilma igasuguse toreduseta. *Haridus on luksus, haridus on toredus, nagu vedruvanker, kristallvaas või hõbedast lauanõud. M. Metsanurk. || tavalisest uhkem, suurepärasem olukord. Mõnikord lubati endale sedagi toredust, et käidi restoranis. *.. ma tahaksin endale nüüd seda toredust lubada, et jään luuletajaks, aina luuletajaks .. E. Vilde.
2. tore, uhke ese, toredusese; ka seesugused esemed. Muude toreduste keskel on vitriinis ka hõbedast lauanõud. Kaelarahad, rõhud jt. rahvarõivaste toredused. Lihtne sisustus ilma ühegi toreduseta. *.. keelati näiteks uhkete muhvide, hõbekettide, kallite ihuvärvi sukkade, pitsiliste öömütside, moodsate kingade ja muu taolise toreduse kandmine. V. Miller.
3. hrv uhkus, upsakus, ülbus. *Kord istus ta kõrgel troonil, / nii kõrkust ja toredust täis .. Jak. Tamm.