[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

igavesti ‹adv›

1. ajaliselt lõputult. Maailm eksisteerib igavesti. Igavesest ajast igavesti. Igavesti ei ela keegi. || alatiseks, jäädavalt. Kunstniku looming jääb igavesti püsima. Jääme igavesti sõpradeks. Igavesti truu. Igavesti sinu (Eduard). Mäletan seda igavesti. Vend jäi sõjaväljal igavesti kadunuks. Jääb igavesti teadmata, palju ta laevadest maksis. Igavesti möödas on need ajad.
2. alalõpmata, aina, alati, pidevalt. Igavesti muutuv maailm. Igavesti tühja taskuga tudeng. Vaatas oma igavesti vesiste silmadega. Laupäevaõhtuks vaikis ometi see igavesti kolisev veski. *Niisugusena teda mäletangi: igavesti kirjutusmasina kohal kummargil, sulepea pihus. R. Põder (tlk).
3. väga, tohutult. Igavesti vana maja. Igavesti vettinud teivas. Igavesti kõver tee. Igavesti rägastikku kasvanud kallas. Olime igavesti väsinud. Talu oli igavesti kaugel metsa sees. *Poistel oli igavesti vahvaid mõtteid. H. Väli.