[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hiiglane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
väga suur inimene vm. olend. Päris hiiglase kasvu mees. Jaan oli kehalt hiiglane. Korvpalli mängis üle kahe meetri pikkune hiiglane. Paarikümnekilone haug on juba hiiglane omasuguste hulgas. || miski väga suur. Kääbused ja hiiglased raamatute hulgas. Need männid on teiste puudega võrreldes tõelised hiiglased. Sellist hiiglast nagu Obi jõgi oli tol ajal raske ületada. || piltl mingil alal eriti silmapaistev isik. Tõeline muusikamaailma hiiglane.
▷ Liitsõnad: mere|hiiglane, metsa|hiiglane, ookeani|hiiglane, puu|hiiglane, tööstushiiglane; mõtte|hiiglane, vaimuhiiglane.