[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eba|mugav

1. (kehaliste aistingutega seoses). Ebamugav voodi, tugitool. Tööks kõige ebamugavam asend. Märgades rõivastes on ebamugav olla. Villis kand tegi kõndimise ebamugavaks. Kitsastes kingades on jalal ebamugav.
2. ebameeldiv, piinlik vms. Ebamugav vaikus, küsimus, tunne. Üpris ebamugav lugu. Ebamugav on tähelepanu keskpunkti sattuda. Emal oli poja käitumise pärast teiste ees ebamugav. Kaaslaste parastamine tegi juhtunu veel ebamugavamaks.