[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ava ‹7›

1. ‹s› läbiulatuv auk, mulk, avaus; sisse-, välja- v. läbipääsukoht. Ümar, neljakandiline, piklik, kooniline ava. Ketta keskel on ava. Lasksin raha joogiautomaadi avasse. Lillepoti põhjas olevast avast pääseb liigne vesi välja. Tarasse, müüri, hekki olid jäetud avad. Poorid on higinäärmete avad. Maski avadest paistsid silmad ja suu. Kaeveõõne ava ehk suue. Optikaseadme ava.
▷ Liitsõnad: akna|ava, hingamis|ava, laske|ava, lennu|ava, silde|ava, silma|ava, sissepääsu|ava, suitsu|ava, suu|ava, tuulutus|ava, ukse|ava, vaate|ava, ventilatsiooni|ava, väljalaske|ava, väljapääsu|ava, väljavoolu|ava, värava|ava, õhuava.
2. ‹adj› hrv lahtine, avatud, avar. *.. ja eemal, allpool saari, ava ulgumeri .. V. Ridala. *.. avas õhus tiivutsemas murevaba lind .. J. Semper.