[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ausalt ‹adv›
(< aus (hrl. 1. täh.)) Tahab ausalt elada, töötada. Võla maksab ta alati ausalt ära. Rääkis kõik ausalt ära, tunnistas ausalt üles. Ta ei võistle, mängi, talita ausalt. Ausalt öelda – ma ei usu seda. || täiesti, igati. *Essi ei oska üllatusega isegi ette teha pahast nägu, mille Mihkel on ausalt ära teeninud. L. Tigane. || kõnek (päris) tõesti, tõsijutt. Kukkusin eksamil läbi; te ei usu – ausalt! „Kai olevat abiellunud.” – „Ausalt?”. *Maru raamat, ausalt .. T. Kallas.