[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hetero|seksuaal ‹-i 21› ‹s›
heteroseksuaalne isik, teisesooihar inimene

homo|seksuaal ‹-i 21› ‹s›
homoseksuaalne isik, omasooihar inimene, homoseksualist

kasvatus ‹-e 5› ‹s›

1. ‹hrl. liitsõna järelosana› taimede viljelemine v. loomade pidamine. Tõuloomade kasvatus. Heintaimede kasvatus.
▷ Liitsõnad: broileri|kasvatus, faasani|kasvatus, forelli|kasvatus, heina|kasvatus, hobuse|kasvatus, kala|kasvatus, kana|kasvatus, karja|kasvatus, kartuli|kasvatus, karuslooma|kasvatus, köögivilja|kasvatus, küüliku|kasvatus, lamba|kasvatus, lille|kasvatus, lina|kasvatus, linnu|kasvatus, looma|kasvatus, marja|kasvatus, metsa|kasvatus, pirni|kasvatus, ploomi|kasvatus, puuvilja|kasvatus, puuvilla|kasvatus, põhjapõdra|kasvatus, põldheina|kasvatus, riisi|kasvatus, roosi|kasvatus, sea|kasvatus, seemne|kasvatus, sibula|kasvatus, siidiussi|kasvatus, suhkrupeedi|kasvatus, taime|kasvatus, tee|kasvatus, teravilja|kasvatus, tubaka|kasvatus, veise|kasvatus, viinamarjakasvatus.
2. ped inimese, eriti laste ning noorsoo füüsilise ja vaimse arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine; isiksuse kõlbeliste omaduste kujundamine. Laste, noorsoo kasvatus. Koolieelne kasvatus. Vaimne, kõlbeline kasvatus. Noorte tööalane kasvatus. Esteetiline, kunstiline kasvatus. Kehaline kasvatus (ka vastav õppeaine ja -tund koolis). Range, vali, mitmekülgne kasvatus. Tütarde kasvatusega tegeles ema. || kasvatamise tulemusena kelleski väljakujunenud (head) kombed, käitumismaneerid vms. Ta on saanud hea, korraliku kasvatuse. Täieliku looduslapsena puudus tal kasvatus.
▷ Liitsõnad: enese|kasvatus, kloostri|kasvatus, kooli|kasvatus, kunsti|kasvatus, kõlblus|kasvatus, perekonna|kasvatus, seksuaal|kasvatus, töö|kasvatus, vabakasvatus.

küsimus ‹-e 5› ‹s›

1. lausung, millele oodatakse vastust. Suuline, kirjalik küsimus. Otsene, kaudne, retooriline küsimus. Asjalik, terav, kaval, rumal, huupi esitatud, liigne küsimus. Ankeedi küsimused. Küsimusi esitama. Küsimustele vastama. Küsimusi pandi risti ja põiki. Õpetaja kordas küsimust. Kas kõik said küsimusest aru? Poetasin argliku küsimuse. Pöördus küsimusega minu poole. Ma ei suutnud küsimust vastata. Küsimusele nõuti täpset vastust. Küsimus kipitab, kibeleb keelel, kerkis keelele. Ta puistati üle küsimustega. Küsimuste tulv sadas talle kaela. Mind hakati küsimustega pommitama. Ta ajab mind oma küsimustega ummikusse. Teda vaevas kogu aeg küsimus, kuidas ja miks. Peas keerles mõtete ja küsimuste virvarr. Ta vaatas mulle otsa, silmades tumm küsimus.
▷ Liitsõnad: ankeedi|küsimus, eksami|küsimus, keerd|küsimus, lisa|küsimus, mõistatus|küsimus, nalja|küsimus, rist|küsimus, vahe|küsimus, vastu|küsimus, viktoriiniküsimus.
2. probleem; lahendust, selgitust vajav asi v. asjaolu. Kiireloomuline, pakiline, keeruline küsimus. See on tülikas, tõsine, põhimõtteline küsimus. Elu ja surma küsimus 'väga tähtis küsimus'. Tehnilised, majanduslikud, poliitilised, praktilised küsimused. Küsimust püstitama, üles seadma, tõstatama, kaaluma, otsustama, lahendama. Uurimist, arutamist vajavaid küsimusi on palju. Küsimusse tuleb selgust tuua. Ta on poliitika küsimustega kursis. See küsimus tuleb võtta päevakorda. Ühe või teise küsimuse üle tuleb veel nõu pidada. See on kaugema tuleviku küsimus. Tasu küsimus jäi lahtiseks. Selles küsimuses olid kõik ühel meelel. Nendes küsimustes on ta vanamoodne. Desarmeerimine on muutunud küsimuste küsimuseks 'tähtsaimaks küsimuseks'. Ma ei tahtnud sellest küsimust teha. See on säärane küsimus, millest võõrastega rääkida ei taheta. | [millegi] küsimus(t)es asjus, suhtes. Lahkhelid tekkisid tulude jaotamise küsimuses. *.. maa jagamise küsimustes kisklesid feodaalid tihtilugu omavahel. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: agraar|küsimus, au|küsimus, elu|küsimus, haridus|küsimus, kaadri|küsimus, kasvatus|küsimus, keele|küsimus, kooli|küsimus, kultuuri|küsimus, kunsti|küsimus, leiva|küsimus, maa|küsimus, majandus|küsimus, moraali|küsimus, mure|küsimus, nais|küsimus, olme|küsimus, palga|küsimus, personaal|küsimus, piiri|küsimus, prestiiži|küsimus, päevakorra|küsimus, rahvus|küsimus, riietus|küsimus, seksuaal|küsimus, sotsiaal|küsimus, talurahva|küsimus, toitlustus|küsimus, tuleviku|küsimus, töölis|küsimus, tüli|küsimus, usaldus|küsimus, usu|küsimus, vaidlus|küsimus, võimu|küsimus, üldküsimus; ise|küsimus, keerd|küsimus, pea|küsimus, pisi|küsimus, põhi|küsimus, sõlm|küsimus, võtme|küsimus, üksikküsimus.
3. (seoses aega väljendavate sõnadega millegi lähemas tulevikus toimuva kohta). Sõja lõpp on juba päevade küsimus. Töö lõpetamine on vaid aja küsimus. Tundus, et see polnud isegi enam tundide, vaid minutite küsimus.

partner ‹-i, -it 2› ‹s›

1. kaaslane, paariline. Sobivad partnerid duetiks, operetis. Ta jäi üheks tantsuks partnerita. Vajan partnerit, kellega harjutada akrobaatikat. Tants lõppes, noormehed saatsid oma partnerid kohale. Paarismängus on kõige olulisem partnerite koostöö. || (kaas)osaline. Läbirääkimiste partnerid. Partnerid NATO blokis, bridžilauas.
▷ Liitsõnad: kaubandus|partner, mängu|partner, seksuaal|partner, tantsu|partner, treeningu|partner, vestlus|partner, äripartner; mees|partner, naispartner.
2. vastane, vastasmängija, -võistleja, keda püütakse võita, üle trumbata. Ta mängib esimesel laual, partneriks tuntud malemeister. Jaapani võrkpallinaiskonna partneriks eelmises mängus oli Kanada koondis. *Ta maadles kahe mehega, iga kolme minuti järel partnerit vahetades. V. Panso.
▷ Liitsõnad: male|partner, võistluspartner.

probleem ‹-i 21› ‹s›
teaduses selline küsimus, mille lahenduseks pole piisavalt teadmisi; igasugune lahendust vajav keeruline küsimus v. ülesanne; mureküsimus, raskus. Teadus avastab, püstitab ja lahendab probleeme. Aidsi ravi on maailma arstiteaduse aktuaalseim probleem. Elu tekkimise probleem. See on matemaatika, filosoofia probleem. Lingvistiline, loodusteaduslik probleem. Millise probleemi kallal see labor töötab, millise probleemiga tegeleb? Huvi pakkuv, lahendamatu, põnev, tõsine probleem. Artikkel setu murde probleemidest. Arutati migratsiooni, tööhõive, koolikorralduse probleeme. Selle eetilise probleemi pead lahendama ise. Probleem on selles, et.. Juriidiliselt siin probleemi ei teki. Aleviku raskeim probleem on tööpuudus. Räägiti tänavavalgustuse probleemidest. Probleemid tööl, abielus on lahenenud. Õppimine pole talle mingi probleem. Õe probleemiks on liigne kehakaal. Ta teeb igast asjast probleemi. Meil pole rahaga probleeme, sellega pole üldse probleemi. || kirj teose ideestiku seisukohalt oluline küsimus, mis sisaldub tekstis v. alltekstis
▷ Liitsõnad: abielu|probleem, filosoofia|probleem, kaadri|probleem, keele|probleem, kirjandus|probleem, korteri|probleem, kultuuri|probleem, maailma|probleem, majandus|probleem, olme|probleem, perekonna|probleem, seksuaal|probleem, teadus|probleem, toidu|probleem, tootmis|probleem, transpordi|probleem, tööprobleem; pea|probleem, pisi|probleem, põhi|probleem, päeva|probleem, sise|probleem, sõlm|probleem, üksikprobleem.

revolutsioon ‹-i 21› ‹s›

1. pol riigipööre, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse (vägivaldselt) uuega. Madalmaade kodanlik revolutsioon. Aastail 1789–1794 toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Vene revolutsioonid 1905. ja 1917. aastal. Revolutsiooni juhid, ohvrid. Revolutsiooni puhkemine, lüüasaamine, võit. *Eesti omariikluse taastamisel osalenud loovinimesed lõid siiralt kontseptsiooni laulvast revolutsioonist. H. Walter.
▷ Liitsõnad: islami|revolutsioon, kontr|revolutsioon, maailma|revolutsioon, palee|revolutsioon, rahva|revolutsioon, talurahva|revolutsioon, töölis|revolutsioon, vasturevolutsioon.
2. (muudes ühiskonnaelu valdkondades:) seisundi v. olukorra kiire ja murranguline muutumine. Neoliitiline revolutsioon. Teaduse ja tehnika revolutsioon. Kaameli kasutuselevõtt veoloomana tähendas revolutsiooni maailmakaubanduses. Suured avastused põhjustasid, kutsusid esile revolutsiooni loodusteadustes. Vältimatu on mõtteviisi revolutsioon. *.. ja oli teostanud oma vanapoisilikus üksinduses revolutsiooni – oli võtnud endale naise.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: agraar|revolutsioon, abielu|revolutsioon, hinna|revolutsioon, kultuuri|revolutsioon, moe|revolutsioon, seksuaal|revolutsioon, teadus|revolutsioon, tehnika|revolutsioon, tööstusrevolutsioon.

seksuaal|akt
suguakt

seksuaal|ala
suguelu valdkond. Seksuaalala puudutavad küsimused.

seksuaal|elamus

seksuaal|elu
suguelu. Normaalne, enneaegne seksuaalelu. Seksuaalelu häired.

seksuaal|energia
suguline energia. Seksuaalenergiast pakatav tants.

seksuaal|erutus
suguline erutus

seksuaal|fantaasia
seksiga seotud kujutluspilt. Naiste, meeste seksuaalfantaasiad. Salajased, pöörased seksuaalfantaasiad. Seksuaalfantaasiaid välja elama.

seksuaal|hormoon
füsiol suguhormoon

seksuaal|häire
suguelus esinev häire

seksuaal|hügieen
suguelu hügieen

seksuaal|iha
suguiha

seksuaal|kasvatus
inimeste seksuaalteadvuse ja -käitumise kujundamine ja kõlbeline suunamine, suguline kasvatus. Noorte seksuaalkasvatus.

seksuaal|kihu
sugukihu, sugutung

seksuaal|konflikt
konflikt seksuaalelu pinnal

seksuaal|kuritegu
suguiha rahuldamisega seotud kuritegu. Vägistamine jt. seksuaalkuriteod.

seksuaal|käitumine
sugueluline käitumine

seksuaal|maniakk
maniakaalse sugutungiga isik, seksmaniakk. Sarimõrvarist seksuaalmaniakk.

seksuaal|moraal
moraalsed tõekspidamised sugulises käitumises. Range, vaba seksuaalmoraal.

seksuaal|mõrv
suguiha rahuldamisega seotud mõrv

seksuaal|mõrvar
seksuaalmõrva sooritanud isik

seksuaal|nakkushaigus
suguühtel ja sugulise suhtlemise kaudu nakkav haigus, suguhaigus. Gonorröa, süüfilis, aids on seksuaalnakkushaigused.

seksuaal|neurasteenia
med eeskätt seksuaalsete funktsioonide häiretega neurasteenia

seksuaal|objekt
Peab naist ainult seksuaalobjektiks.

seksuaal|partner
sugutungi rahuldamises osalev paariline. Tal on olnud palju seksuaalpartnereid.

seksuaal|patoloogia
med sugulisi häireid ja hälbeid uuriv meditsiiniharu

seksuaal|perverssus
seksuaalne perverssus

seksuaal|probleem
seksuaalelu probleem

seksuaal|psühholoogia
psühholoogia valdkond, mis uurib seksuaalkäitumist ja seksuaalhäirete põhjusi

seksuaal|rahuldus
suguline rahuldus

seksuaal|revolutsioon
suhteliste kiirete muutuste aeg ühiskonna seksuaalsetes arusaamades. Hipiliikumisega kaasnenud seksuaalrevolutsioon.

seksuaal|suhe
seksuaalvahekord. Abieluvälised seksuaalsuhted.

seksuaal|teraapia
med seksuaalhäirete ravi

seksuaal|tung [-i]
sugutung

seksuaal|vahekord
suguline vahekord, suguline läbikäimine. Juhuslikud seksuaalvahekorrad. Seksuaalvahekorras olema.

seksuaal|vähemus
enamusest erineva seksuaalse orientatsiooniga inimeste rühm. Homoseksuaalid jt. seksuaalvähemused.

sfäär ‹-i 21› ‹s›

1. mat pind, mille kõik punktid on ühest kindlast punktist ühekaugusel, kerapind. Sfäär tekib poolringi pöörlemisel ümber diameetri.
2. (Koperniku-eelsete vaadete järgi:) üks nähtamatutest kerapinnalistest kestadest, millel asetsesid kinnistähed ja planeedid. Sfääride (liikumise) harmoonia. Sfääride muusika 'kuulmatu muusika, mis pidi tekkima taevakehade liikumisel'.
3. millegi esinemisala, mõju-, tegevuspiirkond, valdkond. Vaimse, isikliku elu sfäär. Emotsioonide, tungide sfäär. Rahvaluule kasutamise, kirjanduse mõju sfäär. Materiaalse tootmise sfäär. Tema huvid piirdusid materiaalse sfääriga.
▷ Liitsõnad: avaldumis|sfäär, esinemis|sfäär, juhtimis|sfäär, kasutus|sfäär, kehtivus|sfäär, kultuuri|sfäär, kunsti|sfäär, mõju|sfäär, rakendus|sfäär, ringlus|sfäär, seksuaal|sfäär, tahte|sfäär, tarbimis|sfäär, teenindus|sfäär, tegevus|sfäär, toime|sfäär, tootmis|sfäär, tundesfäär.
4. ‹hrl. pl.› inimeste ringkond. Autor juhib meid läbi ühiskonna eri sfääride. Liigub ainult kõrgemates sfäärides. *Õieti olen ma vähe küll tegelnud kõrgemais sfääres. Üks vanem ajakirjanik hoiatas mind, et ma ei tutvuks ministrite prouadega. M. Mõtslane.

suhe ‹suhte 18› ‹s›

1. võrdlusel põhinev arvuline vahekord mõõdetavate suuruste v. hulkade vahel; mat kahe arvu jagatis. Samba kõrguse ja läbimõõdu suhe. Lipu laiuse suhe pikkusega, pikkusesse on 1 : 2. Koostisainete õige suhe. Suhteline õhuniiskus on absoluutse ja maksimaalse õhuniiskuse suhe protsentides. Protsentuaalne suhe. Kaardi arvmõõtkava on suhe, mis näitab, kui palju kordi on vahemaad looduses suuremad vastavatest vahemaadest kaardil. Kiirust saab määratleda läbitud tee pikkuse ja ajavahemiku suhtena. Meie jalgpallimeeskond kogus 18 punkti väravate suhtega 42 : 9. Aja jooksul muutusid ka laevade mõõtmete suhted. *Mõistusega olendite kohtamise võimalikkust [galaktikas] hindas ta suhtega üks kahekümne vastu. G. Kaarend (tlk).
▷ Liitsõnad: eba|suhe, mõõdu|suhe, proportsioonisuhe.
2. ‹hrl. pl.› inimeste v. inimrühmade vastastikune vahekord, mis avaldub suhtlemises, läbikäimises. a. (ka suhtlemise laadi silmas pidades). Ametlikud, isiklikud, kodused suhted. Sugupooltevahelised suhted. Lapse suhe emaga. Noorte ja vanade vahelised suhted. Laste ja vanemate vahel olid sõbralikud, soojad, südamlikud suhted. Suhted ämmaga jäid jahedaks, külmaks. Nad on ülemusega heades suhetes. Meil ei ole omavahel ligemaid, lähemaid suhteid. Arnoga tekkisid tal tihedad suhted, mis kestsid palju aastaid. Tutvuse esimestest päevadest peale hakkasid meie vahel kujunema avameelsed ja usalduslikud suhted. Naabritega tuleb häid suhteid pidada, hoida. Püüdis sõlmida, luua suhteid mõjukate isikutega. Abielupaari suhetesse oli tekkinud mõra. Selles perekonnas on suhted täiesti sassis. Näis, nagu hakkaks jää nende suhetes tasapisi sulama. Nad on omavahelised suhted katkestanud, lõpetanud. Aja jooksul on meie suhted katkenud. Milleks lõhkuda häid suhteid? Teravaks muutunud suhteid polnud võimalik parandada. Vähehaaval hakkasid suhted paranema. Peame me siis teiste silme all hakkama oma suhteid klaarima? Noorte vahel hakkasid arenema õrnemad, soojemad suhted. Platoonilised suhted. Rahvusvahelised, riikidevahelised, diplomaatilised suhted. Algas uus järk Eesti-Vene suhete arengus. Avalikud suhted '(ettevõtte, valitsuse vms.) suhtlemine üldsusega; avaliku arvamuse kujundamine'. *Tartus on õppejõudude ja õpilaste suhe ikka olnud lähedane. P. Ariste. || (salajane) armuvahekord, intiimsuhe. Abieluväline suhe. Juba rääkisid kõik tuntud pankuri ja imekauni modelli suhtest. Mees salgas oma suhteid proua Padrikuga. Minu mehel on tekkinud suhe naabrinaisega. Arenev suhe hakkas tõsiselt häirima ühe asjaosalise abielu. *.. üks tõsine eesti mees ei loo mitte kergeid suhteid sel ajal, kui ta naine peab olude sunnil temast eemal viibima. V. Gross. || suhtumisel põhinev vahekord millegagi. Milline on sinu suhe loodusesse? Merega on mul erilaadne, väga lähedane suhe. b. (mitmesuguste ühiskonnas kujunevate, sageli millelgi materiaalsel põhinevate v. õigusega reguleeritud vahekordade kohta). Ühiskondlikud suhted. Patriarhaalsed suhted. Feodaalsed, kapitalistlikud suhted. Majanduslikud, kaubanduslikud, kaubalis-rahalised suhted. Kiriku ja ilmaliku võimu suhted. Lepingulised suhted. Abielulised, varalised, maaõiguslikud suhted.
▷ Liitsõnad: abielu|suhe, alluvus|suhe, armastus|suhe, armu|suhe, inim|suhe, intiim|suhe, perekonna|suhe, püsi|suhe, sala|suhe, seksuaal|suhe, sugulus|suhe, sõbra|suhe, sõltuvus|suhe, sõprus|suhe, vaenusuhe; konsulaar|suhe, rahvus|suhe, välissuhted; agraar|suhe, feodaal|suhe, jaotus|suhe, kauba(ndus)|suhe, keele|suhe, kirjandus|suhe, klassi|suhe, kultuuri|suhe, maa|suhe, majandus|suhe, omandus|suhe, tarbimis|suhe, tootmis|suhe, turu|suhe, töö|suhe, vahetus|suhe, õigus|suhe, ärisuhted.
3. seos mingite nähtuste vahel. Abstraktsed suhted. Kunsti suhted tegelikkusega. Uurib keele ja mõtlemise suhteid. Sõnadevahelised suhted lauses. || filos nähtustevaheline vormiline seos
▷ Liitsõnad: aja|suhe, ruumisuhted; hinna|suhe, keele|suhe, kvantiteedisuhe.
4. [mingis] suhtes (mingist) küljest, (mingist) aspektist, (mingis) mõttes. Ses suhtes on sul õigus. Selles suhtes on isa ja ema alati ühel nõul olnud. Huvitav, ehkki mitmes suhtes vaieldav käsitus, ettekanne. Igas suhtes eeskujulik õpilane. Vana kodu oli mõnes suhtes mugavamgi kui uus.

tung ‹-i 21› ‹s›

1. (kuhugi) tungimine. Tung itta, põhja. Veresoonte ahenemisel pidurdub alkoholi tung verre.
▷ Liitsõnad: edasi|tung, kallale|tung, peale|tung, sissetung; itta|tung, maaletung.
2. sisemine sund midagi teha, mingit vajadust rahuldada; loomusund, instinkt. Tung tegutseda. Järsku haaras teda vastupandamatu tung nutta. Tajusin meeletut tungi kuskile minema sõita. Inimese tung end ehtida on iidvana. Tema tegusid ajendab isikliku rikastumise tung. Tung teadmiste järele, ilu ja harmoonia poole. Tungid ei lase end maha suruda. Ürgsed, animaalsed tungid. Loomuvastased tungid. Madalate tungidega inimene. *.. olen isalt pärinud seikluskire ja tungi merele. J. Parijõgi. || (suguiha kohta). Mees tundis tüdruku vastu patust tungi. *Ah, soontes tuksus tung: ma tahan sind. M. Under.
▷ Liitsõnad: elu|tung, endaalalhoiu|tung, enesealalhoiu|tung, enesesäilitamis|tung, liikumis|tung, loomis|tung, pesitsus|tung, rände|tung, seltsimis|tung, sülemlemis|tung, süütamis|tung, tegevus|tung, tegutsemis|tung, võimutung; seksuaal|tung, sugutung.
3. tunglemine, trügimine; tunglev rahvahulk. Staadioniväravas tekkis tung ja rüselemine. *Tung kandis teda kaasa, litsus ta tihedasti vastu külma kivimüüri .. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: rahvatung.
4. (suure soovijate, pürgijate hulga kohta hrl. piiratud arvule kohtadele). Kõrgkooli, õigusteaduskonda, kursustele on suur tung. Suurim tung oli tänavu majandusklassi. Sellele kontserdile erilist tungi pole.
5. (koos sõnaga torm tähistab noorusajale omast mäslemist, püüdlemist, tunglemist). „Torm ja tung” 'kirjanduslik liikumine Saksamaal 18. saj. viimasel kolmandikul'. *Kapitalismi noorusaja torm ja tung on möödas .. T. Õnnepalu.
6. van füüs jõud
▷ Liitsõnad: raskustung.