[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

asjur ‹-i, -it 2› ‹s›

1. saadikust astmelt madalam diplomaatiline esindaja, chargé d'affaires. Eesti Vabariigi ajutine asjur Londonis. Jaapani Helsingi saatkonna asjur.
2. van asjaajaja (2. täh.) *Seal [= kontoris] on vabu kirjutusmasinaid ja minu hea tuttav Kangur asjuriks. M. Mõtslane.

au|doktor
aunimetus, mille kõrgkool v. teadusasutus annab teaduse, kunsti jm. edendamisel eriti silmapaistvaile isikuile; selle nimetuse saanud isik. Helsingi, Sorbonne'i ülikooli audoktor. Laikmaa valiti 1929. a. Tartu ülikooli audoktoriks.

kantsler ‹-i, -it 2› ‹s›

1. kõrgema riigiametniku (mõnedes maades peaministrile vastava riigimehe) nimetus. Siseministeeriumi kantsler. Austria kantsler. Otto v. Bismarcki kutsuti Saksamaa raudseks kantsleriks.
▷ Liitsõnad: ase|kantsler, föderaal|kantsler, liidu|kantsler, lord|kantsler, riigi|kantsler, varakantsler.
2. aj kuningliku kantselei ja arhiivi ülem keskajal
3. (mõnede maade ülikoolis:) tegevjuht. Helsingi ülikooli kantsler.

laeva|liin
veetee, mida mööda toimub regulaarne liiklus kahe v. mitme punkti vahel. Laevaliin Tallinn – Helsingi, Tallinna – Helsingi laevaliin.

laeva|ühendus
Laevaühendus Tallinna ja Helsingi vahel.

lektor ‹-i, -it 2› ‹s›

1. loengupidaja; õppejõud mitmesugustel kursustel. Kodukultuuri kursuste lektor.
2. loengulisi õppeülesandeid täitev õppejõud kõrgkoolis. Helsingi ülikooli eesti keele lektor.

lennu|ühendus
Regulaarne lennuühendus Riiaga, Tallinna ja Helsingi vahel.

linna|valitsus
linnaomavalitsuse täidesaatev organ. Linnavalitsust juhib linnapea. Tallinna, Helsingi linnavalitsus.

linna|võistlus
sport linnadevaheline võistlus. Tallinna–Helsingi linnavõistlus kergejõustikus.

metroo ‹15› ‹s›
hrl. maa all tunnelis kulgev linnasisene raudtee, allmaaraudtee. New Yorgi, Pariisi, Moskva, Helsingi metroo. Kas oled metrooga sõitnud? Sõitsime metroos paar jaamavahet. Laskusime eskalaatoril metroosse.

olümpia|mängud pl

1. aj igal neljandal aastal toimunud ülemaalised spordipidustused Vana-Kreekas Olümpia linna lähedal
2. sport nüüdisaja suurimad rahvusvahelised spordivõistlused, mida peetakse iga nelja aasta tagant Rahvusvahelise Olümpiakomitee määratud kohas. Nüüdisaegsed olümpiamängud. Olümpiamängude kava, võitjad. Helsingi, Mexico olümpiamängud.
▷ Liitsõnad: suve|olümpiamängud, taliolümpiamängud.

olümpia|staadion
sport
1. olümpialinna (suur) staadion, kus olümpiamängud toimuvad. Helsingi, Grenoble'i, Tokio olümpiastaadion.
2. aj staadion Olümpia linna lähedal, kus toimusid muistsete kreeklaste olümpiamängud

raadio ‹1› ‹s›

1. meetod informatsiooni juhtmeteta edastamiseks ja vastuvõtmiseks raadiolainete abil. Raadio ja televisiooni kiire areng. Raadio teel, abil sidet pidama. Mudellennukeid juhitakse raadio teel.
2. ringhääling, raadiojaam; raadiosaade. Tallinna, Helsingi raadio. Eesti Raadio annab saateid mitmes keeles. Raadio lastesaated, päevauudised. Põllumeestele mõeldud saated raadios. Ta esines sageli raadios. Valimiste tulemused tehti raadios teatavaks järgmisel päeval. Raadiot kuulama. Raadiost tuleb muusikat. Raadios räägiti, et .. Raadio kaudu tehtud reklaam. Kuulab raadiost kuuldemängu. Neid luuletusi on sageli raadios loetud, ette kantud.
▷ Liitsõnad: era|raadio, kooli|raadio, laste|raadio, noorteraadio.
3. raadioaparaat; kõnek reproduktor. Kaasaskantav raadio. Ostis endale raadio. Igas peres on raadio ja teler. Keerab raadio lahti, kinni. Pani raadio mängima. Lülitab raadio sisse, välja. Otsib raadiost teist jaama. Istub kuulates raadio juures. Raadio mängib, ragiseb. Keera raadio kõvemaks, tasemaks. Raadio on rikkis, ei tee häältki. *Varem meeldis preilile õhtuti all saalis raadiot kruttida. I. Sikemäe.
▷ Liitsõnad: auto|raadio, matka|raadio, patarei|raadio, stereo|raadio, tasku|raadio, transistorraadio.

raadio|releeliin
el jadamisi otsese nähtavuse kaugusele paigutatud retranslaatoritest koosnev raadiosideliin. Tallinna–Helsingi raadioreleeliin. Raadioreleeliinid ja optilised sideliinid.

rõngas ‹rõnga 19› ‹s›
ringi kujuga v. selle sarnane ese v. kujund, mis on keskelt tühi. a. määratlemata otstarbega. Poiss tegi traadist rõnga. Olümpialipul on viis rõngast. Need korallsaared moodustavad meres rõnga. Linna ümber on kerkinud suvilate rõngas. Madrus keris köie rõngasse, rõngaks. Kolki saanud poisil on rohelised, lillad, mustad, rõngad silmade ümber. Sinised, tumedad rõngad silme all tulevad magamatusest. Olime nii väsinud, et silme ees tantsisid punased, tulised, (vikerkaare)värvilised rõngad. Nägin Kuu ümber rõngaid. Saturni rõngad. Suits tõuseb rõngastena taeva poole. Taat puhub rõngaid. Vahtis mulle otsa, silmad kui rõngad peas. *Tal oli.. habe, mis piiras lõuga säbrus rõngana. A. Kalmus. *Helene.. vajub aeglaselt selle [= sambla] jahedasse sügavusse, kuna seelikud lamavad kõrges rõngas ta ümber. F. Tuglas. | piltl. *Pea ümber on jälle see raudne pigistav rõngas.. Kes võiks võtta raudse võru aju ümbert! M. Metsanurk. *Külm hakkas südame ümber tinast rõngast üha tugevamini kokku kiskuma.. J. Smuul. || ‹sisekohakäänetes› rõngana kõveras(se), krussi(s), kenus(se), sõõri(s). Tüdruk magab rõngas kui kapsauss. Uss peesitab rõngasse tõmbununa. Krants käib, saba rõõmsalt rõngas. Rõngasse keeratud kiharatega naine. Ta juuksed on kuklal tihedalt rõngas. Tiigil ujuvad luiged, kaelad rõngas. Hobustel on kaelad ilusasti rõngas. Tüdruk vaatab, silmad rõngas nagu öökullil. b. mingi detaili ja/või vahendina. Lindude märgistamiseks kasutatakse rõngaid. Pääsuke kandis jalal Helsingi rõngast. Selle rõnga külge kinnitatakse pussnuga. Võtmed ripuvad rõnga küljes. Õngenöör käib rõngastest läbi. Mütsitutti tehakse papist rõnga abil. Pall puudutas rõngast, sahises läbi rõnga. Suusakepi rõngas läks katki. Värav on rõngast lahti jäänud. Vanaema pliidil on rõngastega reguleeritav ava. Ta võttis rõngad ära ja pani paja tulele. Proua kandis kõrvus rõngaid 'kõrvarõngaid'. Mehel on sõrmes kuldne rõngas 'sõrmus'. Pullidele aeti rõngad ninna. *.. president pani vapsidele nende oma seaduse põhjal rõnga ninasse [= taltsutas nad, pani paika]. R. Kaugver. *Nüüd pole enam selline aeg, et kui suud viltuse koha pealt veidi paotasid, oli rõngas ninas. O. Tooming. || sport vahend iluvõimlemises; ‹pl.› võimlemisriist riistvõimlemises. Ta peab raskeimaks alaks harjutust rõngaga. Saavutas esikoha rõngastel ja rööbaspuudel. Reguleeriti rõngaste kõrgust. c. selle kujuga tomp mingit ainet. Ema vormis taignast vesikringleid ja rõngaid. Ostsin rõnga krakovi vorsti. *Täidetud maugud ja rõngad pandi suurde patta ja keedeti läbi.. R. Lahi. d. piiramisrõngas. Taganeda pole kuhugi – rõngas on sulgunud. Talule tõmmati rõngas ümber. Mässuliste rõngas tõmbub koomale. Väesalk oli vaenlase rõngasse sattunud, surutud. Tatarlased on linna rõngasse haaranud, piiranud, võtnud. Prooviti vaenlase laevade rõngast läbi murda. Tihe rõngas ajakirjanikke piiras olümpiavõitjat. *.. Pihkva krivitšid osutuvad seletamatuks slaavi saarekeseks .. soome-ugri ja balti kultuuride rõngas. J. Selirand.
▷ Liitsõnad: aasta|rõngas, emaka|rõngas, hula|rõngas, kaela|rõngas, kaevu|rõngas, kolvi|rõngas, korvi|rõngas, kõrva|rõngas, looga|rõngas, nina|rõngas, olümpia|rõngas, pliidi|rõngas, pool|rõngas, pääste|rõngas, sibula|rõngas, suitsu|rõngas, tihendi|rõngas, tugi|rõngas, ujumis|rõngas, vedru|rõngas, vorstirõngas; alumiinium|rõngas, betoon|rõngas, hõbe|rõngas, kuld|rõngas, kummi|rõngas, malm|rõngas, raud|rõngas, traat|rõngas, tule|rõngas, vaskrõngas; blokaadirõngas.

sealpool
ant. siinpool
1. ‹adv› (kuskil) seal; seal kandis. Osutas käega põhja suunas: „Kas sealpool on veel talusid?” Sealpool kuskil kaugel on kodurand. Jüri sõitis onu juurde vaatama, kuidas sealpool elatakse. Sealpool kandis oli tal palju tuttavaid.
2. ‹prep› [part] millegi v. kellegi suhtes teisel pool. Tallinn asub siinpool, Helsingi sealpool Soome lahte. Sealpool jõge oli kallas kõrge. Ühe hüppega oli ta sealpool kraavi. Sealpool metsa algasid heinamaad. Sealpool head ja kurja 'surnud, hauas'. *.. see sõit ja kolimine oli minu elus kui esimene suur päev. Kõik, mis sealpool seda päeva, on tema kõrval hall ja tähtsuseta. A. H. Tammsaare. *Ei, mu kullake, mida mina otsin, on sealpool kannatusi. F. Tuglas.

sild ‹silla 23› ‹s›

1. üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee (v. torustik). Kitsas, lai, pikk, kõrge sild. Avatav sild. Ühe-, kahekorruseline sild. Silla esimesel korrusel sõidavad rongid. Uus sild avati liikluseks. Üle Emajõe ehitati jalakäijate sild. Kanalile tehti sild peale. Üle oja viib väike sild. Silla pikkus, laius. Õhtul tõstetakse sillad üles. Jõetramm sõitis silla alt läbi. Üle silla minema, sõitma. Rong kihutas mürinal üle silla. Seisime sillal, silla peal, silla all. Peatusime keset silda. Auto sõitis sillalt jõkke. Silda kaitsti viimse meheni. Vaenlane laskis silla õhku. Sild purunes jäämineku ajal. Pani mõlad sillaks ja ronis paati. || piltl miski, mis kedagi v. midagi ühendab. Sild elavate ja surnute, mineviku ja tänapäeva vahel. Usaldus ehitab, rajab silla kahe inimese vahele. Kõnelejal õnnestus kohe algul luua sild kuulajatega. *Sillaks Soome ellu sai talle Helsingi ülikoolis õppiv tutvuskond.. N. Andresen.
▷ Liitsõnad: alumiinium|sild, betoon|sild, kivi|sild, metall|sild, pingbetoon|sild, puit|sild, puu|sild, raud|sild, raudbetoon|sild, terassild; häda|sild, jalg|sild, jõe|sild, maantee|sild, raudtee|sild, soo|sild, tee|sild, torustikusild; kaar|sild, klapp|sild, köis|sild, lift|sild, nahk|sild, pontoon|sild, pukk|sild, pöörd|sild, raam|sild, ripp|sild, rullik|sild, sõrestik|sild, tala|sild, tõste|sild, ujuk|sild, vai|sild, vantsild; jääsild.
2. miski konstruktsioonilt, kasutusviisilt v. väliskujult eelmist meenutav. a. kerge konstruktsiooniga v. ajutist laadi ehitis sildumiseks. Sild paatide hoidmiseks. Juhtis paadi ninaga silda. Traalid tõid silda värsket kala. Praam, laev on, seisab sillas. b. teisaldatav vahend kuskile pääsemiseks. Lavalt ulatusid saali kaks silda. *.. seitsmetonnise auto ainus koorem on sild, mida mööda loomi autole aetakse. V. Lattik. c. tehn mootorsõiduki sõlm, millele toetub raam v. kere ja mille külge on kinnitatud rattad. Vedav, juhitav sild. Müüa sõiduauto kere koos sildadega. || kahele otsale toetuv kandev metalltarind kraanades. Ühetalalise sillaga kraana. d. el sildühendus e. teat. hambaprotees, sildprotees. Metallist, plastmassist sild. f. anat kesk- ja piklikaju vahel paiknev ajutüve osa g. sport taha painutatud kehaasend seljati aluspinnaga (maadlejal toetuvad matile otsaesine ja jalatallad, võimlejal toetuvad maha sirged käed pihkudega ja sirged jalad taldadega). Maadleja viis vastase parterisse ja sealt silda. Libises võttest välja ja käis korraks üle silla. Hetk hiljem leidis üllatunud vastane end sillas. Võimleja tegi, heitis silda.
▷ Liitsõnad: maabumis|sild, maandumis|sild, paadi|sild, parve|sild, randumis|sild, sadamasild; esi|sild, tagasild; kraana|sild, laadimissild; mõõtesild.
3. mer (teki)ehitis laeval. Kapten ilmus sillale, on sillal. Loots läks silda, tõusis sillale. Pootsman ootas sillalt käsku ankur tõsta. Vanemtüürimees, roolimadrus on sillas.
▷ Liitsõnad: kapteni|sild, komandosild; jooksu|sild, ülekäigusild.

sulama ‹37›

1. soojuse mõjul tahkest olekust vedelasse siirduma v. pehmenema. Kevadel sulab lumi, jää. Maa on juba paarikümne sentimeetri sügavuselt sulanud. Maapind ei ole veel jõudnud sulada. Mida enam teed tallati, seda rohkem hakkas ta sulama. Metall, klaas sulab kõrgel kuumusel. Päikese käes hakkas asfalt sulama. Või, rasv sulas pannil. Vaha sulab kuumal kivil. | piltl. Ma lausa sulan kuumusest. || lahustuma. Suhkur sulab vees, kohvitassis. || piltl (väga maitsva toidu kohta). Kook on nii hea, et lausa sulab suus. Õun otse sulas suus. *.. pirnid sulavad suhu, magus mahl jookseb suuveeri mööda alla. R. Roht. *Ja maitse oli maasikatel: oi-oi, sulasid keele peal! H. Jõgisalu.
2. piltl (inimloomuse ja selle väljenduste kohta:) (ülevoolavalt) tundeliseks, hellaks, lahkeks muutuma v. selline olema; heldima. Süda sulab õnnest, heameelest, õrnusest. Tüdruku meelitused panid poisi kiiresti sulama. Selle naise ees sulab iga mees, olgu ta kuitahes vana. Perenaine otse sulab lahkusest, sõbralikkusest. Muusika mõjus nii, et kuulajad lausa sulasid liigutusest.
3. millessegi hajuma, sujuvalt millekski üle minema; segunedes ühtset tervikut moodustama. Kaugenev kallas sulab õhtuhämarusse. Metsaserv sulab uduhämusse. Sõjaväeauto pruunid ja rohelised laigud sulasid maastikku. Kanga triibud sulavad pehmelt üksteisesse. Üksikud uued ehitised sulavad hästi üldisesse pilti ega muuda vanalinna üldilmet. Silmapiiril sulas meri matthalliks taevaks. Meri ja taevas on sulanud halliks kauguseks. Pimeduses sulasid puud ühtseks tumedaks müüriks. Tähed raamatus sulasid silme ees üheks halliks triibuks. Lasud, mütsatused ja karjed – kõik sulas üheks võimsaks kooriks. Kõneleja sõnad sulasid ühtlaseks pominaks. Hobune ja ratsanik sulasid kauguses üheksainsaks koguks. Arhitektuur ja kaljud on siin sulanud maaliliseks tervikuks. *Kleitide sahin, värvilised tuled, lõhnad ja lausekatkendid sulasid pidumeeleoluks. L. Metsar. *Märkamatult sulavad õhtud ööks, aovalgusest kasvab päev.. B. Alver. || (inimeste, inimrühmade kohta). Turistid sulasid peatänava rahvavoolu. Ühtseks pereks sulas matkarühm alles mägedes. Ta ei sulanudki seltskonda, millest ta võrsunud on. *Igatahes oli juba nüüd vahe põliste Helsingi eestlaste ja pagulaste vahel kadumas ning kõik üheks eesti kolooniaks sulamas. F. Tuglas. || (rasside, rahvaste, hõimude segunemise kohta). Vähesed epideemiast ellujäänud sulasid naaberhõimudesse. Nüüdseks on liivlased peaaegu täiesti sulanud läti rahvasse. *Ida- ja Kirde-Eestis sulas ajapikku eestlaste hulka vadjalasi. E. Tõnisson.
4. piltl (tasapisi) vähenema, kahanema; olematuks muutuma, kaduma. Raha sulab ta käes, näppude vahel kiiresti. Saadud ehituslaen otse sulas kätte. Päeval teenitud summad sulasid õhtul kõrtsiarvetes. Rasketes lahingutes viibinud pataljon oli sulanud paarikümnemeheliseks rühmaks. *Normipäevade eest saadud jahunatuke sulas imekiiresti. J. Sarapuu. *Tunnid sulavad ja ükski meist ei saa elust midagi jätta oma pihku! L. Kibuvits. || lahtuma. Mehe sünge olek hakkas tasapisi sulama. Kallistuse peale sulas kogu pahameel. Viha sulas pikkamööda ja süda sai taas kergeks. *Ta tundis, kuidas kõik kalk ja karm temas sulas ja suur õnnestav armastus ta südamesse voolas. S. Kabur.

tiitel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. seisust, teaduskraadi vms. tähistav nimetus; aunimetus. Kõrge, austav tiitel. Kõrg-, alamaadli tiitlid. Tiitlita aadlik. Vabahärra, kammerhärra tiitel. Kuningas andis heliloojale lordi tiitli. Monarhistliku valitseja kõrgeim tiitel on keiser. Vene keiser on kandnud ühtlasi Soome suurvürsti tiitlit. Sai Helsingi ülikooli audoktori tiitli. Kõiki ta tiitleid ei jõua üleski lugeda. || (spordis). Võitis Euroopa meistri tiitli kaugushüppes. Saavutas rahutuuri üldvõitja tiitli. Tema nime kaunistab olümpiavõitja tiitel. Jõudis vabamaadluses meistersportlase tiitlini. || kellelegi mitteametlikult (ka pilkamisi) antud nimetus. Sai kaaslastelt kangelase tiitli. Lohakas töömees sai soss-sepa tiitli. Sellele arstile on šarlatani tiitel paras. *Velda sai kahekümneviieseks ja võis auga vanapiiga tiitli vastu võtta. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: aadli|tiitel, viisakus|tiitel, õukonnatiitel; krahvi|tiitel, kuninga|tiitel, paruni|tiitel, professori|tiitel, rüütlitiitel; maailmameistri|tiitel, meistri|tiitel, tšempionitiitel.
2. bibl trük teose pealkiri, autori nimi, ilmumisandmed jms. (paigutatuna tiitellehele); info (akna, dokumendi) nimetus. Kakskeelsetel teostel võib olla kaks tiitlit. Tõlketeose tiitellehe tagaküljel esitatakse originaali tiitel.
▷ Liitsõnad: eri|tiitel, üldtiitel; kaane|tiitel, päis|tiitel, seljatiitel.
3. teose pealkiri. Luulekogu tiitel ja avaluuletus osutavad selgesti põhiteemale.
▷ Liitsõnad: vahetiitel.

vehkima ‹vehin 42›

1. hoogsalt midagi v. millegagi üles-alla v. edasi-tagasi liigutama, vi(i)butama; hoogsalt edasi-tagasi, üles-alla liikuma; sähvima. Vehib kõndides kätega. Püüdis käega vehkides autot peatada. Vehib (käega) suitsu laiali. Vehkis tõrjuvalt kärbseid eemale. Kaldalt vehiti paadimehele: hoia paremale. Seletasid vastastikku kätega vehkides nagu tummfilmis. Vehkis tuulikuna käsi. Ettekandja vehib rätiga laualt puru maha. Hakkas endale lehvikuga tuult vehkima. Imik vehib käsi ja jalgu, käte ja jalgadega. Ära vehi noaga! Vehib mõõgaga. Kepiga, piitsaga ägedalt vehkima. Rätikut, rätikuga vehkima. Tüdruk vehib rõõmsalt kirjaga. Ära vehi, vaata, kuhu sa lööd. Kukk vehib tiibu, tiibadega. Hobune, koer vehib pead, peaga, saba, sabaga. Käed vehkisid hoogsalt. Lendasid kivid ja vehkisid rusikad. Koera saba hakkas ägedasti vehkima. Välgud vehivad taevalael. *Öösiti paukusid aiateibad ja vehkisid virmalised. J. Saar. | piltl. Akna taga vehivad puud raevukalt okstega. Tuulik vehib oma tiibadega. || piltl (ulja, mõtlematu sõna- vms. kasutuse kohta). Vehib oma väidetega. *Miks me siin asjata sõnadega vehime. M. Metsanurk.
2. kiiresti kõndima, hoogsalt edasi liikuma. Vehkis huupi läbi pimeduse edasi. Andis ikka vehkida, et teistega sammu pidada. Läheb vehkides koju. Vehkis rutuga minna. Hobune vehib tulla, nagu jalad võtavad. Poiss peab jala, jalgsi kooli vehkima. Oli suure kiiruga teistest juba ette, mööda vehkinud. Poisid vehkisid kilomeetrit viis. Siit on koju tükk maad, jalgrattagagi annab vehkida. *.. ühteviisi vehkis ta läbi Helsingi, Pariisi või Tartu sügislörtsi. F. Tuglas. *Taavi lidub ees ja mutt vehib takka järele. E. Maasik.
3. (ägedate edasi-tagasi, üles-alla liigutustega) midagi hoogsalt tegema. Dirigent vehib takti. Vehkis hoolega kirjutada, ülesandeid teha. Mehed vehkisid august liiva välja. Vehitakse niita, heina teha. Vehitakse kive kanda. Vehib tööd (teha). Kogu päeva vehiti ja kiirustati. Vehime ruttu kõhu täis (süüa). Noored vehivad tantsida, tantsu. Mehed on vehkinud metsas raha teenida. *Juss vehkis oma vikatiga ees, Mari järel .. A. H. Tammsaare.

vibu|laskur
vibulaskja; vibukütt; vibusportlane. Ta on osav vibulaskur. Ratsasalku toetasid odamehed ja vibulaskurid. Võistlevad Tallinna ja Helsingi vibulaskurid.

väljuma ‹37›

1. välja minema v. tulema; kusagilt, millegi seest välja liikuma. a. (inimese vm. elusolendi kohta:) välja v. maha astuma. Majast, kohvikust, teatrist väljuma. Väljusin uksest, õueväravast. Teda nähti harva oma toast väljuvat. Metsast väljuvad seenelised. Rebasekutsikad ei julgenud veel koopast väljuda. Tööasju saab ajada ka autost väljumata. Inimesed kiirustasid bussist, vagunist, paadist väljuma. b. (liiklusvahendi vm. liikuva objekti kohta:) teele asuma. Millal väljub Tartu rong? Helsingi laev oli juba väljunud. Satelliit väljus orbiidile. c. (esemete kohta:) nähtavale, välja ilmuma. Sibulast väljunud võrse. Põhjavesi väljub allikatena maapinnale. Jõgi väljus kallastest 'ujutas kaldad üle'. d. (males:) partii üht osa lõpetama. Must väljus avangust kerge paremusega. Lipugambiidist väljunud partii.
2. algust saama, lähtuma. Linnast väljub neli maanteed. Närvid väljuvad seljaajust selgroolülide vahelistest avadest. Tundis ema kehast väljuvat soojust. Prožektorist väljuv valgusvoog.

ühendus ‹-e 5› ‹s›

1. üksteises kinniolek; kokkupuutes olek. Elektroodidevaheline ühendus. Luuotste ühendus. Järvel on oja kaudu ühendus Väikese Emajõega. Suurvee ajal poolsaare ühendus maismaaga katkeb. Kõrvuti asuvad toad olid omavahel uste kaudu ühenduses. | piltl. Poeet rõhutab oma luuletustes inimese ja looduse lahutamatut ühendust. || (telefoni, raadio vm. teel). Püüdsin helistada haiglasse, kuid ei saanud ühendust. Telefon vaikis: tormiga oli ühendus katkenud. Radist võttis ühenduse keskusega. Laevad on omavahel raadio teel ühenduses. || (inimeste sidemesoleku, seotuse, kontakti kohta). Kirjutasime teineteisele, olime omavahel ühenduses. Palume teid ajakirja toimetusega ühendust võtta! Pea ikka minuga ühendust! Tähtis mees, seisab ministriga otseses ühenduses. Tal oli ühendus allilmaga. Vangid püüdsid välismaailmaga ühendust luua. Paljude emigrantide ühendus kodumaaga on katkenud. Otsis Piiblit lugedes jumalaga ühendust.
▷ Liitsõnad: automaat|ühendus, liigend|ühendus, lühi|ühendus, maa|ühendus, pistik|ühendus, polt|ühendus, põkk|ühendus, sild|ühendus, šarniirühendus; otse|ühendus, püsi|ühendus, raadio|ühendus, telefoni|ühendus, telegraafi|ühendus, vale|ühendus, võrguühendus; kirja|ühendus, posti|ühendus, salaühendus.
2. (eri paiku ühendava liikluse, ka vastavate liiklusteede jm. liiklusvõimaluste kohta). Bussiliinid kindlustavad regulaarse ühenduse linnade vahel. Helsingiga, Tallinna ja Helsingi vahel ühendust pidavad laevad. Mitu päeva ei olnud ühendust üle väina. *Milline neist paljudest mürskudest Emajõe põlise kahe kalda ühenduse [= silla] vastu taevast viis? L. Vaher.
▷ Liitsõnad: bussi|ühendus, laeva|ühendus, lennu|ühendus, maantee|ühendus, mere|ühendus, otse|ühendus, paadi|ühendus, praami|ühendus, raudtee|ühendus, rongi|ühendus, trammiühendus.
3. mehe ja naise (abieluline) kooselu. Kreeklaste heeros Herakles sündis peajumal Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene ühendusest. Loodusrahvastel toob lapse sünd kaasa vanemate ühenduse legaliseerimise. *Niisugune ühendus, kooselu ilma armastuseta, ainult varanduse pärast, – ma ütleksin küll, et see on avalik nurjatus! M. Nurme.
▷ Liitsõnad: armuühendus.
4. organisatsiooniliselt seotud koondis ühiste eesmärkide saavutamiseks, liit (2. täh.). a. teat. ala esindajate v. teat. tõekspidamistega (varem ka maa-alaliselt seotud) isikute koondis. Majanduslikud, kaubanduslikud ühendused. Poliitiline, religioosne ühendus. Kodanike, mõttekaaslaste ühendused. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus. Paljudel rahvastel esineb tänapäevalgi hõimkondade ühendusi. Kihelkondade kui territoriaalsete ühenduste kujunemine algas juba keskmisel rauaajal. b. riikide liit. (Briti) Rahvaste Ühendus 'Briti impeeriumist arenenud iseseisvate riikide ja neist sõltuvate maade ühendus'. Euroopa Liit on riikide ühendus.
▷ Liitsõnad: eriala|ühendus, kaubandus|ühendus, kutse|ühendus, majandus|ühendus, vabaühendus; sõprusühendus.
5. seos (1. täh.) Neil nähtustel ei näi esmapilgul mingit ühendust olevat. Kas need sündmused tõepoolest omavahel ühenduses seisavad? 'seotud on'. *Tüdruk paneb imestusega tähele, et linnud on juba harjunud kevadkündi ja -külvi traktorimürinaga ühendusse viima [= seostama]. J. Piik. | ‹inessiivis kaassõnalaadselt›. *Jah, siis on veel kuivus suus ja kurgus ja sellega ühenduses janu. A. Alas (tlk).

üli|kool [-i]

1. õppe- ja teadusasutus, kus omandatakse akadeemiline kõrgharidus ja akadeemiline kraad. Tartu, Helsingi, Peterburi ülikool. Vana, kuulus ülikool. Ülikooli rektor, professorid, õppejõud. Ülikooli peahoone, auditooriumid, ühiselamud. Ülikooli lõpetanud. Astus pärast gümnaasiumi lõpetamist ülikooli. Õppis ülikoolis matemaatikat, keeli, arstiteadust. Ta on paar aastat ülikoolis käinud. Lõpetas kevadel ülikooli. Töötab ülikoolis dotsendina. Oli sunnitud ülikoolist lahkuma, ülikooli pooleli jätma. Asutati, rajati uus ülikool. Linnas on mitu ülikooli. || selle peahoone v. hoonete kompleks. Rongkäik möödus ülikooli eest. Sõja ajal ülikool põles. || piltl miski ülimal määral koolitajana, elukogemuste andjana. Darwinile sai tõeliseks ülikooliks ümbermaailmareis purjekal „Beagle”.
▷ Liitsõnad: era|ülikool, rahvus|ülikool, riigiülikool; kunsti|ülikool, põllumajandus|ülikool, tehnikaülikool.
2. esineb mõne muu haridusasutuse v. -ürituse nimetuse osana. Avatud ülikool 'institutsioon v. programm, mis võimaldab omandada kõrgharidust paindlikult, igapäevatööd katkestamata'.
▷ Liitsõnad: kultuuri|ülikool, rahva|ülikool, suve|ülikool, terviseülikool.