[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

žargoon ‹-i 21› ‹s›

1. mingi sotsiaalse rühma erikeel, argoo, släng. Kutsealane žargoon. Sõdurite, varaste, tänavapoiste žargoon. Arstide, sportlaste žargoon. *Alati on keegi tööl, ehk nagu kohalikus žargoonis öeldakse, seisab vahis. E. Kreem.
▷ Liitsõnad: aguli|žargoon, uulitsažargoon.
2. teist keelt matkiv segakeel. Kadakasaksa, pajuvene žargoon. *Ent arusaadavalt ei olnud tolleaegne kirjanduskeel ikkagi midagi muud kui saksa pastorite poolt kasutatav vigane žargoon.. E. Nirk.