[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

šokk ‹šoki 21› ‹s›

1. med organismi talitluse raske häire, mis tekib reaktsioonina vapustavate tegurite ülitugevale ja järsule toimele. Traumaatiline, kirurgiline, anafülaktiline, septiline, neurogeenne šokk. Elektrivoolu põhjustatud šokk. Šokki esile kutsuma, tekitama, põhjustama. Šokile on iseloomulikud perifeerse vereringe häired.
▷ Liitsõnad: aju|šokk, insuliini|šokk, põletus|šokk, verekaotus|šokk, vereringešokk.
2. (ülitugev) järsk psüühiline vapustus, närvivapustus. Ema sai avariiteatest šoki. Olen pättide kallaletungist ikka veel šokis. Isegi kergest šokist ülesaamine võtab aega. Ajakirjanduse rünnakud viisid ministri peaaegu šokini. || piltl tugev reageerimine mingi seisundi, olukorra järsule muutusele. Okupeeritud maa elas pidevas šokis. Pangakrahh tekitas börsil täieliku šoki.
▷ Liitsõnad: kultuuri|šokk, närvišokk.