Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 sobiv artikkel.
keeletu ‹1› ‹adj›
1. nii üllatunud, vihane v. kohkunud, et ei leia sõnu. Ehmatusest, hirmust, rõõmust, imestusest, hämmastusest keeletu. Hirm, viha, raev tegi mehe keeletuks. Ta jäi üllatusest mõneks hetkeks keeletuks. Uudis võttis muidu sõnaosava naise päris keeletuks. Ta kohkus üsna keeletuks.
2. tumm, kõnevõimeta. Ta oli halvatud ja keeletu. *Aga mida sai ta, keeletu loom, mulle ütelda. J. Peegel.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |