[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

õpilane ‹-se 5› ‹s›
koolis õppiv v. kuskil mujal õpetajalt õpetust saav isik. Üldhariduskoolide õpilased. Reaal-, muusikakooli õpilased. Esimese, kümnenda klassi õpilane. Vanemate, nooremate klasside õpilased. Andekas, eeskujulik, tubli, edasipüüdlik õpilane. Käitumisraskustega õpilased. Õpilaste arv klassis, koolis. Vana õpetaja tundis huvi oma endiste õpilaste käekäigu vastu. Klaverimängija õpilased käisid ta juures kodus. || meistri juures õppiv ja abitöid tegev isik; tööprotsessis kutseala omandav isik, praktikant. Läks kellassepatöökotta, kellassepa õpilaseks. Sai juuksuriärisse õpilaseks. Heal masinameistril oli ikka õpilasi.
▷ Liitsõnad: algkooli|õpilane, gümnaasiumi|õpilane, keskkooli|õpilane, kooli|õpilane, põhikooli|õpilane, tehnikumi|õpilane, üliõpilane; kunsti|õpilane, laulu|õpilane, meditsiini|õpilane, oreli|õpilane, puhkpilliõpilane; kaas|õpilane, lemmik|õpilane, musterõpilane; apteegi|õpilane, apteekri|õpilane, kelneri|õpilane, kingsepa|õpilane, kondiitri|õpilane, müüja|õpilane, rätsepa|õpilane, sepa|õpilane, treialiõpilane.