[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

õlg ‹õla 23› ‹s›

1. kaelast õlanukini (see kaasa arvatud) ulatuv keha osa. Kitsad, sirged, kandilised, längus õlad. Poisil on laiad õlad. Nutja õlad vappusid, vabisesid. Tõmbas rätiku ümber õlgade. Haaras salli õlgadele. Juuksed langesid õlgadele. Läks trepile, mantel õlgadel. Upitab kasti õlale. Patsutas poissi õlale. Haaras pojal õlast, õlgadest (kinni). Võbistas, võdistas, väristas õlgu. Käsi valutab õlast. Hoiab õlga vastu ust. Ta käsi lõigati õlast saadik ära. Püss on rihmapidi õlal. Astus metsa, kirves õlal. Toetas õlaga koormat. Viskab seljakoti üle õla. Vaatab üle õla tagasi. Nähvas mulle midagi üle õla. Sülitab kolm korda üle vasaku õla. Tõmbas pea ehmunult õlgade vahele. Taganes, pea õlgade vahel. Kehitas ükskõikselt, nõutult õlgu. Oskas vastuseks ainult õlgu kehitada. Vastane oli varsti õlgadel (maadluses). Poiss oli varakult õlga, õlgadesse, õlgadest laiaks kasvanud. Tõmbas püssikaba õlga, vastu õlga. Hoia püss kõvasti õlas, vastu õlga! Õlale võtt! (käsklus püssi õlalevõtuks). || vastav osa rõival. Kasuka, pintsaku õlad. Õlgadest kitsaks jäänud jakk. Täidetud õlgadega kleit. Kandiliste õlgadega palitu.
▷ Liitsõnad: mantli|õlg, sineliõlg.
2. (piltlikes ja püsiväljendites). a. Töötati, võideldi, tegutseti õlg õla kõrval 'koos, üksmeelselt'. Olen valmis õla alla panema 'abiks olema, aitama'. Vaatab nende peale üle õla 'üleolevalt'. Firma ei lasknud konkurendil nii lihtsasti end õlgadele panna 'endast jagu saada'. Õlad on prügised (selle kohta, et keegi on alistatud). Monument paneb õlgu kehitama 'jätab ükskõikseks'. Tal on pea õlgadel 'ta on nutikas'. b. ‹väliskohakäänetes adverbi ja postpositsiooni funktsioonis› (koormaks v. kohustuseks) peale, kanda, taluda; (koormana, kohustusena) peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära. Tal on kolmveerand sajandit õlgadel. Kodune majapidamine jäi vanema tütre õlgadele, õlule. Heinategu lasus ainuüksi naiste õlul. Ta õlul on väga suur vastutus. Võttis otsustamise oma õlgadele. Poja õlgadele langes matuste korraldamine. Volikogude õlgadele pandud kohustused. Veeretas oma mured mehe õlgadele, õlule. Peategelane kandis kogu etendust oma õlul. Oleme võlakoorma suutnud õlgadelt maha raputada. Otsekui koorem oleks õlgadelt langenud. c. õlul ‹postpositsiooni funktsioonis› toel, abil. *.. Indrekki kipub Matu õlul luiskama .. A. H. Tammsaare. *.. oodatakse, kuni teisel halvasti läheb, et siis teise äparduse õlul jälle rutem kaugemale jõuda. J. Ruven.
3. kujult, asendi poolest õlga (1. täh.) meenutav eseme osa. Õlgadega pronkskirves. Aeru õlad. Kodara järsku tapiastet nimetatakse õlaks. Kaunistavad lohukesed antiikse nõu õlal. Kaalu õlad olid erineva pikkusega. Jõu õlg füüs ristlõigu pikkus pöörlemisteljest kuni jõu mõjusirgeni.
▷ Liitsõnad: jõu|õlg, kaalu|õlg, kangiõlg.

õlg ‹õle 22› ‹s›
‹hrl. pl.› rukki, nisu (vm. teravilja) kõrred, mis pole viljapeksul sasitud. Kuldsed õled. Kuivade õlgede kahin. Kubu õlgi. Tõi tuleläiteks peotäie õlgi. Õlgedest matt. Õlgedega kaetud katus. Jõululaupäeva õhtul toodi õled tuppa. Viskas end õlgedele pikali. Kergitas küljealuseid õlgi. Õlest matt. Õlg eesti rahvakunstis. *Reinumatsil lõigati rukist ikka endiselt sirbiga, saavat puhas õlg. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: maisi|õlg, nisu|õlg, riisi|õlg, rukkiõled; jõulu|õlg, nääriõled; katuse|õlg, magamisõled.