[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

õgima ‹37›

1. ka kõnek ahnelt ja palju sööma. Aplalt, ahnelt, isukalt, nobedalt, naudinguga õgima. Vanamoor õgib süüa. Laud õgiti hetkega tühjaks. Õgisime lausa hundiisuga. Õgis kõhu täis. Õgib end viimse võimaluseni, kurguni täis. Õgis nii palju kooke ära, et süda läks pahaks. Õgib kui loom. Õgi ennast või lõhki! Õgis kõik sisse, mis kätte sai. On oma end rasva õginud. Õgis kilo liha alla. Lapsed õgisid punnis suuga praetud kartuleid. Hunt on ablas õgima. Siga õgib ahnelt rokka. Kiskjad õgisid oma ohvrit. Kajakad võivad uskumatult palju õgida. Lambad on maha murtud ja nahka õgitud. Tirtsud õgivad põllud paljaks. Seale pole midagi õgida anda.
2. piltl sün. sööma. a. (inimese mingi intensiivse tegevuse kohta). Ta lausa õgib raamatuid 'ahmib lugeda'. Koduste silmad õgisid 'vahtisid üksisilmi' sõnumitoojat. Naine õgib meest etteheitva pilguga. b. (asjade, olukordade jm. kohta:); kahjustama, hävitama; palju kulutama, neelama. Leegid õgivad paberit. Tuli õgis ehitist. Laine õgib jääd. Päike õgis lund. Organismi kaitsesüsteemi rakud õgivad pisikuid. Poisikest õgis palavik. Vaenlane õgis isamaad. Sõnad õgivad tundeid. Kired õgivad ennast ise. Revolutsioon õgib oma lapsi. Kohtukulud õgisid päranduse ära. Vana ahi õgib palju puid. Auto õgib bensiini. Tsikkel õgib kilomeetreid (tee kiire läbimise kohta). c. (tunnete kohta:) piinama, vaevama, rõhuma, närima. Nälg, kadedus, uudishimu õgib. d. muid kasutusi. Vihamehed õgivad üksteist nahka. Naine on nagu ämblik, kes mehe armastusest ära õgib. Mina oma sõnu ei õgi.

[kedagi, midagi] silmadega õgima vt silm [-a]