[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

äke ‹äkke 18› ‹s›
mulla pindmise harimise ja taimede kasvuaegse hooldamise riist. Kerge, raske äke. Puupulkadega äke. Pärast kündmist tõmmati põld äkkega üle. Mulda kobestati, seeme aeti sisse äkkega 'äestades'. Tema palgest oleks nagu äkkega üle lastud 'pale ei ole sile'.
▷ Liitsõnad: puu|äke, raudäke; ketas|äke, pii|äke, pulk|äke, siksak|äke, taldrik|äke, vedruäke; heinamaa|äke, seemendus|äke, uudismaaäke; karu|äke, pakk|äke, raamäke.