Eesti Keele Instituudi fonoteek
 Fonoteegist
 Eesti murded
 Murdealade kaart
 Sugulaskeeled
 Väliseesti
 Lindikataloogist
Lindikataloogist

Lindikataloogist


Eesti Keele Instituudi heliarhiivi lindikataloog on kokku pandud selleks, et tutvustada arhiivis olevat materjali. Kataloog on infootsimiseks kõigile, kes tunnevad huvi keelelise, ajaloolise vm ainese vastu.
Andmestu algab eesti murrete heliarhiivi (EMH) lintidega (arhiivis on ka soome-ugri ja rahvaluule helilindid), mida on kokku üle 4300. Kogude korrastamise käigus täieneb kataloog pidevalt.

Kataloog on järjestatud eesti ajalooliste kihelkondade nimede järgi. Kihelkonnanimede kohta vt lähemalt siit.
Esimeses tulbas Kihelkond, küla, talu, keelejuht (vanus) on andmed lindil oleva materjali kohta: kus ning keda on lindistatud. See info on pärit lindikarbilt ning EMH inventariraamatust, sageli on lisaandmeid olnud ka lindi üleskirjutuse ehk litereeringu eessõnas.
Kui isiku- ja kohanimesid on kirja pandud eri viisil, nt Anna Meris(s)aar, Suure-Tšäpsi (Jaani), on antud kõik variandid. Küsimärk näitab, et andmed on kaheldavad või neid on puudu.
Teises tulbas Lint, kestus (min) on lindi arhiivimisnumber, sulgudes järgneb lindistuse kestus minutites. Enamasti on igal lindil üks kindel number, kuid kaks linti võivad olla ka ühe numbriga või on numbrile lisatud tähti (nt EMH 12a, 12b).
Lindistusaeg näitab, millal lindistus on tehtud. EMH lindikogu on arhiivitud lindistusaja järgi: lint EMH 1 on lindistatud 20. juunil 1956 ja järgmised sellest hiljem.
Järgmised tulbad DAT ja CD on lindi digitaalsete ümbervõtete kohta: tärn näitab, et vastav koopia on olemas. Lintide digitaliseerimisega DAT-kassettidele (kõik EMH lindid 1-404, hiljem juhuslikumalt) alustati instituudis 1993. aastal. CD dele (millele võetakse ümber ka kõik esmalt DAT-kassettidele salvestatu) hakati ümbervõtteid tegema 1999. aastal.
Tulbas Litereering on kirjas andmed lintide litereeringute kohta paberil. Tähis KKI MT koos numbriga osutab instituudi arhiivis asuvale murdetekstide köitele ning aasta näitab, millal litereering on tehtud. KKI MT litereering on soome-ugri foneetilises transkriptsioonis, enamasti täielik (kogu lindi ulatuses) ning ka teemadeks jaotatud. Kui sellist üleskirjutust ei ole tehtud, on sobiv temaatiline osa lindist samal põhimõttel litereerituna esitatud sageli kas eesti murrete tekstikogumikes (sari "Eesti murded", I-VIII) või mõnes muus trükises.
Eesti murrete tekstikogumike murdepalu on nii heli- kui tekstifailidena valikuliselt üles riputatud ka fonoteegi kodulehele (vt http://www.eki.ee/murded/fonoteek/).
Viimases tulbas Eesti murrete korpuses on info selle kohta, kas litereering on failina ka eesti murrete elektroonilises korpuses (korpusest ja selle kasutamisest vt lähemalt http://www.murre.ut.ee). Murdekorpuse tarbeks tehtud litereeringud lähtuvad KKI MT või tekstikogumike litereeringutest ning nad on nii foneetilises kui lihtsustatud transkriptsioonis.

Kui on soov lindiga tutvuda, tuleb üles märkida keelejuht, kihelkond, lindistamisaasta ning kindlasti ka EMH number (selle järgi leiab digikoopia) ja pöörduda instituudi fonoteeki.

Mari-Liis Kalvik
mariliis@eki.ee