Eesti Keele Instituudi fonoteek
 Fonoteegist
 Eesti murded
 Murdealade kaart
 Sugulaskeeled
 Väliseesti
 Lindikataloogist
Fonoteegist

Eesti murrete, lähisugukeelte ja välis-eesti keele salvestised

Alates 1956. aastast on käinud eesti murrete süstemaatiline helilindistamine. 2002. a lõpuks oli instituudi fonoteegis eesti murrete helisalvestusi 2900 tundi. Esindatud on kõik murrakud. Ühe murraku kohta tuleb keskmiselt 27 tundi helilinti, kuid näiteks Kuusalust on 166 tundi, Vastseliinast 162 tundi, Setust 150 tundi. Tegemist on valdavalt vanema murdekeele näidetega. Peale selle on fonoteegis keelenäiteid Siberi ja Kaukaasia siirdlastelt ligi 250 t, USA ja Kanada eestlastelt 48 t, eestirootslastelt 55 t, nende siirdlastelt Ukrainas 24 t, eesti kõnekeele ülesvõtteid 55 tundi jms. Suurem osa originaallindistusi on kopeeritud, litereerimistel või uurimistöös kasutatakse üksnes koopiaid. Aastail 1975-1989 on murdetekstinäidetega avaldatud kolm vinüülplaati ja 2000-2003 neli laserplaati. Alates 1992. aastast on asutud magnetlintidel olevaid helisalvestusi ümber võtma digitaalkassettidele, et tagada lindistuste parem säilimine ja helikvaliteet. Niisuguseid ümbervõtteid on siiani kogunenud 335 tunni ulatuses. Aastast 1999 on u 1000 t keelematerjali salvestatud ümber laserplaatidele. Murrete kohta vt http://www.eki.ee/murded/.

Eesti sugukeelte kohta leidub helisalvestisi 14 keelest:
liivi keelt 321 tundi, vadja keelt 186 tundi, lapi keelt 169 tundi, isuri keelt 123 tundi, vepsa keelt 85 tundi, komi keelt 73 tundi, soome keelt 53 tundi, karjala keelt 50 tundi, mordva keelt 28 tundi, mari keelt 6 tundi, mansi keelt 3 tundi, udmurdi keelt 2 tundi, handi keelt 2 tundi, neenetsi keelt 15 minutit.

Keelekogude üldseis 31.12.2002

helisalvestised (eesti murrete ja lähisugukeelte sektoris)
Murdekeel 2900 t
Sugulaskeeled 1140 t
eesti kõnekeel 55 t
väliseesti keel 250 t
Kokku 4345 tundi

Korrastatus kui kogude tunnus. Suund paberilt elektroonilistele infokandjatele
Selleks, et keelekogud oleksid pidevalt kasutatavad, ei piisa mahu suurendamisest, neid tuleb hoida aja tasemel ja see on pidev protsess. Nagu sulepeale on järgnenud kirjutusmasin ja arvuti, on magnetlintide järel tulnud digisalvestused, minidiskid ja laserplaadid.
Keelekogude hooldamisega on otseselt ja tõhusalt seotud murdearhiivi juhataja Anu Haak ning heliarhiivi hooldaja Liina Rähn. Kogude korrastatust tõstab ka teiste, nt sõnaraamatute või keeleplaatide koostajate töö.
Moderniseerimine kopeerimise teel
Helilintide ümbervõtted (alates 1958): kokku 3900 t, litereerimisel ja uurimistöös kasutatakse üksnes koopiaid.
Mikrofilmid (1963-1968): 295 793 kaadrit, s.o 1 349 000 sedelit ja 91 600 lehekülge.
Digikassetid (1992-1999): kopeeritud murdematerjale kokku 335 t.
Laserplaadid (alates 1999): kopeeritud murdematerjale u 1000 t.

Jüri Viikberg
viikberg@eki.ee