[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit
блаженство 94 С с. неод. (без мн. ч.) õndsus, õndsalikkus; сиять блаженством õndsusest särama;
◊ (быть) на верху блаженства õndsuse tipul ~ tipus viibima
◊ (быть) на верху блаженства õndsuse tipul ~ tipus viibima
блестеть 235, для форм наст. вр. также 211 Г несов.
‣ чем, от чего, без доп. särama, helkima, läikima millest (ka ülek.); блещут звёзды tähed siravad ~ säravad, блестеть чистотой puhtusest särama ~ läikima, глаза блестят радостью silmad säravad rõõmust, глаза блестят гневом silmad välguvad raevust;
‣ наст. вр. 211 чем ülek. hiilgama, sädelema mille poolest, millega; блестеть умом oma mõistusega hiilgama, выступающий блещет остроумием esineja hiilgab teravmeelsustega
‣ чем, от чего, без доп. särama, helkima, läikima millest (ka ülek.); блещут звёзды tähed siravad ~ säravad, блестеть чистотой puhtusest särama ~ läikima, глаза блестят радостью silmad säravad rõõmust, глаза блестят гневом silmad välguvad raevust;
‣ наст. вр. 211 чем ülek. hiilgama, sädelema mille poolest, millega; блестеть умом oma mõistusega hiilgama, выступающий блещет остроумием esineja hiilgab teravmeelsustega
блистать 165b, для форм наст. вр. также 211 Г несов. чем, перед кем, без доп. sätendama, sädelema; särama, hiilgama (ka ülek.), tuledes särama; она блистала красотой ta oli säravalt ilus, она блистала в свете ta hiilgas seltskonnas
воссиять 256b Г сов. kõrgst. van. särama lööma (ka ülek.); воссияла заря свободы särama lõi vabaduskoit
за- приставка väljendab:
‣ tegevuse algust; ребёнок заплакал laps hakkas ~ puhkes nutma, его глаза заблестели ta silmad lõid särama;
‣ tulemuse saavutamist; запачкать руки käsi (ära) määrima;
‣ tegevuse ülemäärasust ( -ся verbide puhul); засидеться в гостях kauaks külla jääma, заждаться гостя väga kaua külalist ootama;
‣ kaasnevat tegevust; забежать к другу sõbra poole sisse põikama ~ astuma, заехать по пути läbisõidul külastama;
‣ paiknemist millegi taga v väljaspool midagi, suundumist kuhugi; закавказский Taga-Kaukaasia (omds.), заволжский Volga-tagune, заграница välismaa
‣ tegevuse algust; ребёнок заплакал laps hakkas ~ puhkes nutma, его глаза заблестели ta silmad lõid särama;
‣ tulemuse saavutamist; запачкать руки käsi (ära) määrima;
‣ tegevuse ülemäärasust ( -ся verbide puhul); засидеться в гостях kauaks külla jääma, заждаться гостя väga kaua külalist ootama;
‣ kaasnevat tegevust; забежать к другу sõbra poole sisse põikama ~ astuma, заехать по пути läbisõidul külastama;
‣ paiknemist millegi taga v väljaspool midagi, suundumist kuhugi; закавказский Taga-Kaukaasia (omds.), заволжский Volga-tagune, заграница välismaa
заблестеть 235 Г сов. от чего, чем, без доп. särama ~ sätendama ~ sädelema ~ läikima ~ hiilgama lööma ~ hakkama (ka ülek.); дом заблестел чистотой maja lõi puhtusest särama, глаза заблестели от радости silmad lõid rõõmust särama, вдали заблестела река eemalt hakkas paistma läikiv jõepind
зажечь I 377 Г сов. → несов. зажигать
‣ что läitma, süütama, põlema panema ~ tõmbama; ülek. sätendama ~ särama panema; зажечь костёр lõket süütama, зажечь свет tuld läitma ~ süütama ~ põlema panema, зажечь ёлку nääripuud süütama, näärikuusel küünlaid põlema panema, молния зажгла дерево pikne lõi puu põlema, зажечь спичку tikku tõmbama, tikust tuld tõmbama;
‣ кого-что, чем, в ком ülek. kõrgst. sütitama; речь зажгла слушателей kõne sütitas kuulajaid, зажечь интерес huvi äratama, зажечь кровь verd mässama panema
‣ что läitma, süütama, põlema panema ~ tõmbama; ülek. sätendama ~ särama panema; зажечь костёр lõket süütama, зажечь свет tuld läitma ~ süütama ~ põlema panema, зажечь ёлку nääripuud süütama, näärikuusel küünlaid põlema panema, молния зажгла дерево pikne lõi puu põlema, зажечь спичку tikku tõmbama, tikust tuld tõmbama;
‣ кого-что, чем, в ком ülek. kõrgst. sütitama; речь зажгла слушателей kõne sütitas kuulajaid, зажечь интерес huvi äratama, зажечь кровь verd mässama panema
зажечься 377 Г сов. → несов. зажигаться в чём, чем, без доп. süttima (ka ülek.), lõkkele lööma (ka ülek.), helkima hakkama; костры зажглись lõkked süttisid, звёзды зажглись tähed süttisid, süttis tähti, их сердца зажглись огнём любви kõrgst. nende südamed lõid armulõõmas põlema, глаза зажглись радостью silmis lõi särama rõõm, silmad lõid rõõmust särama, зажглась заря koit lõi lõkendama
заиграть II Г сов.
‣ 165a (без страд. прич.) что, во что, без доп. mängima ~ mänglema hakkama; оркестр заиграл марш orkester alustas marssi, заиграть на скрипке viiulit mängima hakkama, ветерок заиграл занавеской tuul hakkas kardinat hõljutama, улыбка заиграла на лице naeratus hakkas näol mänglema;
‣ 165b чем, без доп. särama ~ sätendama ~ sädelema ~ helkima lööma ~ hakkama; лучи солнца заиграли на воде päikesekiired panid vee helkima;
‣ 165b kihama ~ möllama ~ mässama ~ pulbitsema hakkama; кровь заиграла veri hakkas mässama
‣ 165a (без страд. прич.) что, во что, без доп. mängima ~ mänglema hakkama; оркестр заиграл марш orkester alustas marssi, заиграть на скрипке viiulit mängima hakkama, ветерок заиграл занавеской tuul hakkas kardinat hõljutama, улыбка заиграла на лице naeratus hakkas näol mänglema;
‣ 165b чем, без доп. särama ~ sätendama ~ sädelema ~ helkima lööma ~ hakkama; лучи солнца заиграли на воде päikesekiired panid vee helkima;
‣ 165b kihama ~ möllama ~ mässama ~ pulbitsema hakkama; кровь заиграла veri hakkas mässama
заискриться 269 (повел. накл. заискрись), заискриться 285 Г сов. чем, без доп. särama ~ sätendama ~ sädelema lööma ~ hakkama; глаза заискрились весёлым блеском silmad lõid lõbusalt särama, вино заискрилось в бокалах vein lõi klaasides sädelema
засверкать 165b Г сов. särama ~ sätendama ~ helkima ~ läikima ~ sirama hakkama ~ lööma; глаза засверкали silmad lõid särama, капли росы засверкали на листьях kastepiisad helkisid lehtedel, звёзды засверкали tähed hakkasid paistma ~ sirama;
◊ только пятки засверкали kõnek. nii et kannad välkusid
◊ только пятки засверкали kõnek. nii et kannad välkusid
засветиться I 316 Г сов. (без 1 и 2 л.)
‣ без доп., чем helkima ~ särama hakkama ~ lööma, valgust andma hakkama; звёзды засветились tähed lõid särama, глаза засветились радостью silmad hakkasid rõõmust särama, на его лице засветилась улыбка ta näol helkis naeratus;
‣ süttima, põlema minema; засветились огоньки süttis tulesid
‣ без доп., чем helkima ~ särama hakkama ~ lööma, valgust andma hakkama; звёзды засветились tähed lõid särama, глаза засветились радостью silmad hakkasid rõõmust särama, на его лице засветилась улыбка ta näol helkis naeratus;
‣ süttima, põlema minema; засветились огоньки süttis tulesid
засеребриться 285 Г сов. hõbelema ~ hõbejalt paistma hakkama, hõbedaselt läikima ~ sätendama ~ särama hakkama ~ lööma; halliks minema (juuste vm. kohta)
засиять 256b Г сов. särama ~ helkima lööma ~ hakkama; засияли глаза silmad lõid särama, засиять радостью rõõmust särama hakkama, месяц засиял kuu hakkas kumama, заря засияла koit lõi helendama ~ särama
затеплиться 269 (повел. накл. затеплись) Г сов. van.
‣ süttima, (nõrgalt) põlema ~ hingitsema hakkama;
‣ ülek. särama, sirendama, siretama lööma ~ hakkama; глаза затеплились радостью silmi tuli rõõmuhelk, silmad lõid särama;
‣ ülek. tärkama, tulema (lootuse, kurbuse vm. kohta); затеплилась надежда tärkas lootus
‣ süttima, (nõrgalt) põlema ~ hingitsema hakkama;
‣ ülek. särama, sirendama, siretama lööma ~ hakkama; глаза затеплились радостью silmi tuli rõõmuhelk, silmad lõid särama;
‣ ülek. tärkama, tulema (lootuse, kurbuse vm. kohta); затеплилась надежда tärkas lootus
звездиться 285 Г несов. luulek.
‣ (tähtedest) särama ~ sirama; звездится ночь öö on tähti täis ~ tulvil tähti;
‣ helkima, helklema, sätendama, sädelema; лёд звездится jää sätendab
‣ (tähtedest) särama ~ sirama; звездится ночь öö on tähti täis ~ tulvil tähti;
‣ helkima, helklema, sätendama, sädelema; лёд звездится jää sätendab
и II союз
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
‣ (rinnastav sidesõna) ja, ning; отец и мать isa ja ema, дождь прошёл, и всё вокруг засверкало sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama, нет, нет и нет, нет и ещё раз нет ei ja veel kord ei, целиком и полностью täielikult;
‣ (ja) pealegi; у него много работы, и прескучной tal on palju tööd, pealegi väga igavat, я мало жил, и жил в плену olen vähe ilmas elanud ja sedagi vangistuses;
‣ -ki, -gi, ka; как и все его друзья nagu kõik tema sõbradki, этим разговор и кончился sellega jutt lõppeski, так оно и было nii see oligi, будешь работать -- и деньги будут hakkad tööle, tuleb ka raha, так он и сделал nii ta tegigi;
‣ väljendis всё... и... üha, ikka, järjest, aina; метель становилась всё сильнее и сильнее tuisk aina tugevnes, она нравится мне всё больше и больше ta hakkab mulle üha enam meeldima, а она всё говорила и говорила tema aga muudkui rääkis edasi;
‣ kuid, aga; он хотел встать, и не смог ta tahtis tõusta, kuid ei suutnud, в молодости я хотел стать врачом -- и не стал nooruses tahtsin arstiks saada, aga ei saanud;
‣ (loetlemisel) nii... kui (ka), niihästi... kui ka; и берёзовая роща, и пруд, и поле -- всё тонет в тумане nii kasesalu, tiik kui (ka) põld on uttu mattunud
играть 165a Г несов.
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊ играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
‣ во что, на чём, в чём, кого-что, кем-чем, с кем-чем, без доп. mängima (ka ülek.); играть в футбол jalgpalli mängima, играть в прятки peitust mängima (ka ülek.), играть на скрипке viiulit mängima, играть в куклы nukkudega mängima, играть в великодушие suuremeelset mängima ~ teesklema, играть с огнём tulega mängima (ka ülek.), играть роль osa mängima ~ etendama, играть первую скрипку esimest viiulit mängima (ka ülek.), играть свадьбу kõnek. pulmi pidama ~ tegema, играть на деньги raha peale mängima, играть в нападении sport edurivis ~ ründajana mängima, играть на бирже börsil spekuleerima ~ mängima, играть в четыре руки neljal käel mängima, играть песни murd. laulma;
‣ mänglema, ülek. ka sädelema, pärlendama, sätendama, särama; улыбка играла на его лице naeratus mängles ta näol, в груди играла радость süda hüppas ~ hõiskas rõõmust, вино играет в бокале vein helgib ~ sädeleb klaasis;
◊ играть в бирюльки (1) tühja-tähjaga tegelema, (2) lulli lööma; играть в молчанку madalk. tumma mängima (küsimustele vastamata jätma); играть в загадки mõistu kõnelema, ümbernurgajuttu ajama; играть комедию kõnek. kometit mängima, vigurdama; играть глазами silmi tegema, paljuütlevaid pilke heitma kellele; играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema; кровь играет veri mäsleb; играть ~ сыграть на руку кому kellele kasuks tulema, kellele kasu tooma ~ trumpe kätte mängima; играть на нервах у кого kelle närve sööma ~ proovile panema; vrd. сыграть
именинник 18 С м. од. nimepäevalaps; kõnek. sünnipäevalaps; ülek. päevakangelane;
◊ смотреть ~ ходить именинником nalj. õnnest ~ rõõmust särama
◊ смотреть ~ ходить именинником nalj. õnnest ~ rõõmust särama
красоваться 172 Г несов.
‣ ilutsema, ilus särama; на столе красовались старинные чашки laual ilutsesid vanaaegsed tassid;
‣ чем, без доп. uhkeldama; красоваться на коне hobuse seljas uhkeldama
‣ ilutsema, ilus särama; на столе красовались старинные чашки laual ilutsesid vanaaegsed tassid;
‣ чем, без доп. uhkeldama; красоваться на коне hobuse seljas uhkeldama
лучиться 287 Г несов. kiirgama, särama, valgust heitma, helkima, helklema; kiirtena laiali jooksma; глаза лучились silmad särasid, около глаз лучились морщинки silmade veeres olid kortsukiired
облиться 327 (буд. вр. обольюсь, обольёшься...) Г сов. → несов. обливаться чем end üle valama ~ uhtma, endale peale valama ~ kallama; облиться холодной водой end külma veega üle valama ~ uhtma, город облился светом linn lõi tuledes särama;
◊ облиться ~ обливаться слезами kibedaid pisaraid valama, silmi peast nutma, pisaraisse uppuma; облиться ~ обливаться потом higist nõretama; сердце кровью обливается ~ облилось ~ обливалось чьё, у кого süda tilgub ~ tilkus verd
◊ облиться ~ обливаться слезами kibedaid pisaraid valama, silmi peast nutma, pisaraisse uppuma; облиться ~ обливаться потом higist nõretama; сердце кровью обливается ~ облилось ~ обливалось чьё, у кого süda tilgub ~ tilkus verd
озарить 285a Г сов. → несов. озарять кого-что valgustama, valgust heitma, valgusega üle kallama, särama panema (ka ülek.); солнце озарило долину päikesevalgus ujutas oru üle, org oli äkki päikest täis, улыбка озарила лицо naeratus pani ta näo särama, его озарила блестящая мысль ta peas välgatas ~ sähvatas suurepärane mõte, ta pähe turgatas hiilgav mõte, вдруг его озарила догадка äkki ta taipas
озариться 285 Г сов. → несов. озаряться чем särama ~ helendama hakkama ~ lööma (ka ülek.); вершины гор озарились лучами солнца mäetipud lõid päikesekiirtes särama, озариться счастьем õnnest särama lööma, лицо озарилось улыбкой nägu läks naerule ~ lõi naerust särama
озолотиться 294 Г сов.
‣ kuldkollaseks muutuma ~ värvuma, kuldsena särama lööma; деревья озолотились puud on kuldkollased ~ kuldses rüüs;
‣ kõnek. rikkaks minema ~ saama, rikastuma
‣ kuldkollaseks muutuma ~ värvuma, kuldsena särama lööma; деревья озолотились puud on kuldkollased ~ kuldses rüüs;
‣ kõnek. rikkaks minema ~ saama, rikastuma
осветить 296a Г сов. → несов. освещать кого-что, чем valgustama (ka ülek.), valgust näitama; elektrivalgust viima; осветить картину pilti valgustama, pildile valgust näitama, осветить фонарём дорогу taskulambiga teed näitama, осветить положение olukorda valgustama, осветить общетеоретические проблемы üldteoreetilisi probleeme lahkama, осветить электричеством деревни küladesse elektrivalgustust viima, maal elektrivalgustust ~ elektrit sisse panema, солнце ярко осветило сад aed lõi päikesest särama
отсвечивать 168b Г несов.
‣ чем, без доп. (vastu) helkima, kumama, helendama; отсвечивать медью vaskselt helkima, отсвечивать всеми цветами радуги vikerkaarevärvides särama;
‣ в чём (vastu) peegelduma; луна отсвечивает в реке kuu peegeldub jões
‣ чем, без доп. (vastu) helkima, kumama, helendama; отсвечивать медью vaskselt helkima, отсвечивать всеми цветами радуги vikerkaarevärvides särama;
‣ в чём (vastu) peegelduma; луна отсвечивает в реке kuu peegeldub jões
просиять 256b Г сов.
‣ от чего, чем, без доп. särama hakkama ~ lööma (ka ülek.); лицо просияло улыбкой näol säras naeratus, nägu lõi särama, просиять от счастья õnnest särama lööma;
‣ (teatud aeg v. ajani) särama ~ paistma; весь день просияло солнце päike säras kogu päeva
‣ от чего, чем, без доп. särama hakkama ~ lööma (ka ülek.); лицо просияло улыбкой näol säras naeratus, nägu lõi särama, просиять от счастья õnnest särama lööma;
‣ (teatud aeg v. ajani) särama ~ paistma; весь день просияло солнце päike säras kogu päeva
расцвести 368 (без страд. прич.) Г сов. → несов. расцветать õitsema ~ õilmitsema hakkama, õiduma, õide ~ õitsele minema ~ puhkema ~ lööma (ka ülek.); розы расцвели roosid puhkesid õitsele, сад расцвёл aed läks õide, девушка расцвела neiu puhkes õitsele, на лице расцвела улыбка nägu lõi naeratusest särama, в нашей стране расцвели наука и искусство meie maal on teadus ja kunst saavutanud õitsengu;
◊ расцвести ~ расцветать пышным цветом õitsele puhkema
◊ расцвести ~ расцветать пышным цветом õitsele puhkema
самодовольство 94 С с. неод. (без мн. ч.) enesega rahulolu; сиять самодовольством (enesega) rahulolust särama
сверкать 165b Г несов. чем, без доп. särama (ka ülek.), sirama, helklema, sirendama, siretama, sätendama, kiiskama, kilgendama, sädelema (ka ülek.), välkuma (ka ülek.); сверкать чистотой puhtusest särama, сверкать на солнце päikese käes sätendama, город сверкал тысячью огней linn säras tuhandeis tuledes, седина сверкала в волосах juustes helkis hõbedat ~ hõbeniite, роса сверкает kastepiisad hiilgavad, слёзы сверкают на глазах silmis helklevad pisarad, юмор сверкает в его разговоре tema jutt sädeleb huumorist, tema jutus sädeleb huumor, сверкали молнии välgud sähvisid, lõi välku, сверкали голые ноги välkusid paljad jalad, глаза сверкали гневом silmad välkusid vihast;
◊ только пятки сверкают у кого nii et päkad välguvad
◊ только пятки сверкают у кого nii et päkad välguvad
светить 316b Г несов.
‣ paistma; солнце светит päike paistab;
‣ кому, чем valgustama (ka ülek.), tuld näitama; светить фонарём laternaga tuld näitama;
‣ särama (ka ülek.), helklema, helkima, helendama;
‣ ülek. (õnne, rõõmu) õhkama, kiirgama, paistma; глаза её светили мягко ta pilgust õhkus soojust ~ leebust
‣ paistma; солнце светит päike paistab;
‣ кому, чем valgustama (ka ülek.), tuld näitama; светить фонарём laternaga tuld näitama;
‣ särama (ka ülek.), helklema, helkima, helendama;
‣ ülek. (õnne, rõõmu) õhkama, kiirgama, paistma; глаза её светили мягко ta pilgust õhkus soojust ~ leebust
светиться 316 Г несов.
‣ paistma, valgustatud olema; в окнах светились огоньки akendes paistsid tuled;
‣ särama (ka ülek.), helklema, helkima, helendama; светились звёзды tähed sirasid, солнце светилось в окнах päike helkles akendes, в её глазах светилась радость ta silmades säras rõõm, ta silmad särasid rõõmust;
‣ ülek. (õnne, rõõmu) õhkuma, kiirgama, paistma; на лице светился восторг näost kiirgas vaimustust
‣ paistma, valgustatud olema; в окнах светились огоньки akendes paistsid tuled;
‣ särama (ka ülek.), helklema, helkima, helendama; светились звёзды tähed sirasid, солнце светилось в окнах päike helkles akendes, в её глазах светилась радость ta silmades säras rõõm, ta silmad särasid rõõmust;
‣ ülek. (õnne, rõõmu) õhkuma, kiirgama, paistma; на лице светился восторг näost kiirgas vaimustust
сиять 256b Г несов. от чего, чем, без доп. särama, hiilgama (ka ülek.), helkima; сиять от радости rõõmust särama, сиять чистотой puhtusest särama ~ hiilgama ~ läikima, сиять счастьем õnnest särama
счастье 113 С с. неод.
‣ õnn; великое счастье suur õnn, слепое счастье pime õnn, семейное счастье perekonnaõnn, военное счастье sõjaõnn, счастье в игре mänguõnn, слёзы счастья õnnepisarad, к счастью вводн. сл. õnneks, на счастье (1) õnneks, (2) õnne peale, сиять от счастья õnnest särama, желать кому счастья kellele õnne ~ head soovima, считать за счастье vedamiseks pidama, я верю в твоё счастье usun sinu õnnetähte, счастье ему изменило õnn on ~ oli talle selja pööranud;
‣ в функции предик. õnneks, on õnne; ваше счастье, что так получилось teie õnn, et nii läks;
◊ всякому своё счастье kõnekäänd igaühel oma õnn; попытать счастье ~ счастья õnne katsuma ~ proovima
‣ õnn; великое счастье suur õnn, слепое счастье pime õnn, семейное счастье perekonnaõnn, военное счастье sõjaõnn, счастье в игре mänguõnn, слёзы счастья õnnepisarad, к счастью вводн. сл. õnneks, на счастье (1) õnneks, (2) õnne peale, сиять от счастья õnnest särama, желать кому счастья kellele õnne ~ head soovima, считать за счастье vedamiseks pidama, я верю в твоё счастье usun sinu õnnetähte, счастье ему изменило õnn on ~ oli talle selja pööranud;
‣ в функции предик. õnneks, on õnne; ваше счастье, что так получилось teie õnn, et nii läks;
◊ всякому своё счастье kõnekäänd igaühel oma õnn; попытать счастье ~ счастья õnne katsuma ~ proovima
ходить 313b Г несов.
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
‣ käima (ka ülek.), kõndima, liikuma, liikvel olema; kurseerima, mille vahet käima; ходить в школу koolis käima, ходить на работу tööl ~ ametis käima, ходить в театр teatris käima, ходить в гости külas ~ võõrusel käima, ходить по магазинам mööda poode ~ poodides käima, ходить гулять jalutamas ~ kõndimas käima, ходить за грибами seenel käima, ходить на охоту jahil käima, ходить на медведя karujahil käima, karu jahtima, ходить на парусах ~ под парусами purjetama, purjetamas käima, ходить на вёслах aerutamas ~ sõudmas käima, ходить в море merel käima, merd sõitma, ходить в атаку rünnakul käima, ходить за плугом adra taga käima, ходить на лыжах suusatama, ходить в ногу ühte jalga astuma ~ käima, ходить босиком paljajalu käima, ходить на цыпочках (1) kikivarvul käima, (2) перед кем ülek. kelle ees saba liputama, kas või nahast välja pugema ходить на руках kätel käima, ходить под руку ~ под ручку käevangus ~ käe alt kinni käima, ходить на костылях karkudega käima, ходить в тапочках sussidega käima, ходить в пальто mantliga ~ palituga käima, ходить неряхой lohakalt riides käima, lohakas välja nägema, ходить в трауре leinariideid kandma, leinariides käima, ходить в очках prille kandma, ходить с бородой habet kandma, ходить пешкой etturiga käima, ходить тузом ~ с туза ässaga käima, ässa välja käima, солнце ходит высоко päike käib kõrgelt, облака ходят по небу taevas liiguvad ~ sõuavad pilved, ходят слухи käib kuuldus ~ kumu, käivad jutud ~ kuuldused, поезда ходят регулярно rongiliiklus on korrapärane, rongid käivad ~ liiguvad korrapäraselt, поезда ходят по расписанию rongid käivad sõiduplaani järgi, трамвай уже ходит tramm juba käib ~ sõidab;
‣ за кем-чем hoolitsema kelle-mille eest, talitama keda; ходить за больным haige eest hoolitsema, haiget põetama ~ talitama;
‣ (sõidu-, ratsa- vm. loom) olema; эта лошадь ходит под седлом see on ratsahobune;
‣ kõnek. kõikuma, üles-alla liikuma; мостки ходят под ногами purre kõigub jalgade all;
‣ kõnek. väljas ~ asjal käima; ребёнок ходит на горшок laps käib potil;
‣ madalk. mis ametis olema ~ ametit pidama; ходить в старостах rühmavanem ~ klassivanem ~ külavanem olema;
◊ ходить колесом hundiratast viskama; ходить в золоте kullas ja karras käima; ходить на задних лапках перед кем kõnek. kelle ees saba liputama, lipitsema, lömitama, kannuseid teenima; ходить по ниточке ~ по струнке nagu nööripidi käima; по миру ходить kõnek. kerjamas käima; ходить вокруг да около kõnek. nagu kass ümber palava pudru käima; ходить именинником kõnek. kellel on ~ oli rõõmus nägu peas kui peiupoisil, rõõmust ~ õnnest särama; ходить как во сне nagu unes ~ nagu kuutõbine ringi käima; ходить на голове kõnek. maja selga võtma; ходить козырем kõnek. kui ärtuäss ~ nina seljas ~ uhkelt ~ iseteadvalt ringi käima; ходить на помочах у кого kõnek. nöörist tõmmata olema, kelle lõa otsas olema; ходить по пятам за кем, кого kelle kannul käima, kellel kogu aeg sabas sörkima; ходить с протянутой рукой kätt väristama; ходить гоголем kõnek. tähtsalt ~ kui täispuhutud kalkun ~ konn ringi käima; ходить тенью за кем nagu vari kelle kannul käima; недалеко ходить за примером näidet pole tarvis kaugelt otsida, näide on käepärast võtta vrd. идти
цвести 368 (действ. прич. прош. вр. цветший, без страд. прич. прош. вр.) Г несов. õitsema (ka ülek.), õilmitsema (van.), lilletama (van.); яблони цветут õunapuud õitsevad ~ on õies ~ õites ~ õitsel, луг цветёт aas õitseb ~ lilletab ~ lillendab, розы цветут roosid õitsevad, ты всё цветёшь ülek. sina aina õitsed ~ näed õitsev välja, цвести здоровьем tervisest pakatama, лицо цветёт улыбкой nägu särab ~ on naeru täis, цвести от радости ~ радостью rõõmust särama, пруд цветёт tiik õitseb, vesi tiigis ~ tiigi vesi õitseb
чистота 53 С ж. неод. (без мн. ч.) puhtus (ka ülek.); чистота воды vee puhtus, чистота произвношения häälduse puhtus, чистота обработки töötlemispuhtus, töötluspuhtus, чистота строгания hööveldussiledus, чистота поверхности pinnasiledus, чистота цвета füüs. värvusküllastus, värvuspuhtus, душевная чистота hingepuhtus, моральная чистота moraalipuhtus, moraalne puhtus, соблюдать чистоту puhtust hoidma ~ pidama, поддерживать чистоту в помещениях ruumides puhtust hoidma ~ pidama, охранять чистоту родного языка emakeele puhtust hoidma, навести чистоту korda ~ puhtaks tegema, содержать в чистоте puhta ~ korras hoidma, сверкать ~ сиять чистотой ~ от чистоты puhtusest särama ~ hiilgama ~ läikima
шелковисто Н siid-, siidjalt, siidiselt, siidpehmelt; шелковисто мягкий siidpehme, pehme nagu siid, шелковисто сверкать siidiselt ~ nagu siid läikima ~ särama
яснеть 229b Г несов.
‣ selgima, selginema, selgenema, klaarima, klaaruma, selgemaks minema (ka ülek.); небо яснеет taevas selgineb ~ läheb selgemaks ~ hakkab klaarima, взгляд яснеет pilk selgineb ~ läheb selgemaks, мысли яснеют mõtted klaaruvad ~ saavad selgemaks;
‣ helenema, heleda(ma)ks minema, sirendama hakkama, särama lööma (ka ülek.); солнце яснеет päike lööb särama, луна яснеет kuu hakkab heledamalt paistma, лицо яснеет от радости nägu lööb rõõmust särama;
‣ valgenema, koitma, hahetama; яснеет восток idas hakkab selginema, idakaar lööb heledamaks;
‣ paistma hakkama, nähtavaks saama, selgeid piirjooni omandama
‣ selgima, selginema, selgenema, klaarima, klaaruma, selgemaks minema (ka ülek.); небо яснеет taevas selgineb ~ läheb selgemaks ~ hakkab klaarima, взгляд яснеет pilk selgineb ~ läheb selgemaks, мысли яснеют mõtted klaaruvad ~ saavad selgemaks;
‣ helenema, heleda(ma)ks minema, sirendama hakkama, särama lööma (ka ülek.); солнце яснеет päike lööb särama, луна яснеет kuu hakkab heledamalt paistma, лицо яснеет от радости nägu lööb rõõmust särama;
‣ valgenema, koitma, hahetama; яснеет восток idas hakkab selginema, idakaar lööb heledamaks;
‣ paistma hakkama, nähtavaks saama, selgeid piirjooni omandama
