[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 371 artiklit, väljastan 200
баллон 1 С м. неод.
‣ balloon; баллон с кислородом hapnikuballoon;
‣ (õhu)kumm; баллон спустил kumm läks tühjaks
‣ balloon; баллон с кислородом hapnikuballoon;
‣ (õhu)kumm; баллон спустил kumm läks tühjaks
взыграть 165b сов. rahutuks minema, möllama ~ mänglema hakkama (ka ülek.); конь взыграл hobune ~ ratsu läks rahutuks, море взыграло meri läks rahutuks ~ tõstis lainet, река взыграла jõgi tuli ~ tõusis üle kallaste;
◊ сердце взыграло, душа взыграла süda laulab sees, rind on rõõmu täis
◊ сердце взыграло, душа взыграла süda laulab sees, rind on rõõmu täis
вонзиться 293 Г сов. → несов. вонзаться во что sisse tungima ~ minema ~ torkuma; шип вонзился в руку oga läks kätte
вползать 169b Г несов. → сов. вползти во что, на что, без доп. sisse ronima ~ pugema (ka ülek.); вползать на четвереньках neljakäpakil ~ käpukil sisse ronima, вползать в щель lõhest ~ praost sisse ronima, в сердце вползала тревога rahutus puges südamesse, süda läks rahutuks
вскипеть 238 Г сов. → несов. вскипать
‣ keema hakkama; чайник уже вскипел teevesi keeb juba ~ läks juba keema;
‣ без доп., чем ülek. keema ~ põlema minema; от этого замечания он вскипел selle märkuse peale läks ta põlema ~ keema, вскипеть гневом vihast üle keema, raevust keema minema
‣ keema hakkama; чайник уже вскипел teevesi keeb juba ~ läks juba keema;
‣ без доп., чем ülek. keema ~ põlema minema; от этого замечания он вскипел selle märkuse peale läks ta põlema ~ keema, вскипеть гневом vihast üle keema, raevust keema minema
вскипятиться 294 Г сов. keema tõusma ~ minema (kõnek. ka ülek.); он ужасно вскипятился ta läks lausa marru ~ vihast keema
выветриться 269* Г сов. → несов. выветриваться
‣ (välja) tuulduma; угар выветрился ving läks välja;
‣ ülek. kõnek. kustuma, kaduma, hääbuma; выветриться из памяти mälust kustuma ~ kaduma;
‣ geol. murenema; porsuma; rabenema
‣ (välja) tuulduma; угар выветрился ving läks välja;
‣ ülek. kõnek. kustuma, kaduma, hääbuma; выветриться из памяти mälust kustuma ~ kaduma;
‣ geol. murenema; porsuma; rabenema
выгореть II 231*b Г сов. → несов. выгорать madalk. välja tulema, korda minema; дело не выгорело asi läks untsu ~ ei läinud korda
высыпать 189* Г сов. → несов. высыпать
‣ что, из чего (välja, maha) puistama; высыпать ягоды на стол marju lauale (välja) puistama ~ kallama;
‣ куда kõnek. tulvama, (kokku, välja) jooksma; дети высыпали во двор lapsed jooksid õue, народ высыпал на улицу rahvas tulvas tänavale, вся деревня высыпала посмотреть на него kogu küla jooksis (kokku) teda vaatama;
‣ где (suures koguses) tekkima, ilmuma; lööbima; звёзды высыпали на небе taevas lõi tähti täis, на носу высыпали веснушки nina läks tedretähti täis
‣ что, из чего (välja, maha) puistama; высыпать ягоды на стол marju lauale (välja) puistama ~ kallama;
‣ куда kõnek. tulvama, (kokku, välja) jooksma; дети высыпали во двор lapsed jooksid õue, народ высыпал на улицу rahvas tulvas tänavale, вся деревня высыпала посмотреть на него kogu küla jooksis (kokku) teda vaatama;
‣ где (suures koguses) tekkima, ilmuma; lööbima; звёзды высыпали на небе taevas lõi tähti täis, на носу высыпали веснушки nina läks tedretähti täis
голод 1 (род. п. голода и голоду) С м. неод. (без мн. ч.) nälg (ka ülek.), kõhutühjus; испытывать голод nälga tundma ~ nägema, морить голодом näljutama, он почувствовал голод tal läks kõht tühjaks, умирать с голоду kõnek. ~ от голода nälga surema, утолить голод nälga kustutama, земельный голод maanälg
даром Н kõnek.
‣ maksuta, tasuta, muidu; даром он ничего не даёт tasuta ei anna ta midagi, tasuta ei saa tema käest midagi, получить почти даром peaaegu eimillegi eest saama, poolmuidu saama, ему ничего не давалось даром ta ei saanud midagi kerge vaevaga;
‣ ilmaaegu, asjatult, kasutult; тратить время даром ilmaaegu ~ asjatult aega raiskama, весь день пропал даром kogu päev läks tühja;
◊ даром не пройдёт кому mida kellele ei kingita, kellel on karistus soolas mille eest
‣ maksuta, tasuta, muidu; даром он ничего не даёт tasuta ei anna ta midagi, tasuta ei saa tema käest midagi, получить почти даром peaaegu eimillegi eest saama, poolmuidu saama, ему ничего не давалось даром ta ei saanud midagi kerge vaevaga;
‣ ilmaaegu, asjatult, kasutult; тратить время даром ilmaaegu ~ asjatult aega raiskama, весь день пропал даром kogu päev läks tühja;
◊ даром не пройдёт кому mida kellele ei kingita, kellel on karistus soolas mille eest
денежка 73 С ж. неод.
‣ kõnek. münt, metallraha;
‣ aj. dem. vt. деньга;
‣ денежки мн. ч. dem. kõnek. vt. деньги;
◊ плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama
‣ kõnek. münt, metallraha;
‣ aj. dem. vt. деньга;
‣ денежки мн. ч. dem. kõnek. vt. деньги;
◊ плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama
добыча 76 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ tootmine, kaevandamine, ammutamine, saamine, saakimine; toodang, saak; добыча нефти nafta tootmine, naftatoodang, -saak, добыча сланца põlevkivi kaevandamine, põlevkivitoodang, -saak;
‣ jaht, saagijaht; ходить на добычу jahil käima, волк отправился на добычу hunt läks saagijahile;
‣ saak; военная добыча sõjasaak, подстерегать добычу saaki varitsema, город стал добычей огня linn langes tuleroaks
‣ tootmine, kaevandamine, ammutamine, saamine, saakimine; toodang, saak; добыча нефти nafta tootmine, naftatoodang, -saak, добыча сланца põlevkivi kaevandamine, põlevkivitoodang, -saak;
‣ jaht, saagijaht; ходить на добычу jahil käima, волк отправился на добычу hunt läks saagijahile;
‣ saak; военная добыча sõjasaak, подстерегать добычу saaki varitsema, город стал добычей огня linn langes tuleroaks
довершение 115 С с. неод. (без мн. ч.) kõrgst. lõpetus, lõpetamine, täideviimine; в довершение всего испортилась погода tagatipuks läks ilmgi halvaks, в довершение всех бед lisaks kõigile hädadele
дождь 11 С м. неод.
‣ vihm, vihmasadu, sadu (ka ülek.); проливной ~ ливневый дождь paduvihm, мелкий дождь peen(ike) vihm, частые дожди sagedad vihmad ~ sajud, сильный дождь tugev (vihma)sadu, грибной дождь kõnek. seenevihm, под дождём vihma ~ saju käes, собирается дождь seab ~ sätib vihmale, идёт дождь vihma sajab, дождь перестал ~ кончился vihm läks üle, sadu lakkas, звёздный дождь tähesadu, свинцовый дождь настиг противника vastane jäi kuulirahe alla;
‣ (без мн. ч.) kardehe, kuusekuld, kuusehõbe;
◊ золотой дождь kullasadu
‣ vihm, vihmasadu, sadu (ka ülek.); проливной ~ ливневый дождь paduvihm, мелкий дождь peen(ike) vihm, частые дожди sagedad vihmad ~ sajud, сильный дождь tugev (vihma)sadu, грибной дождь kõnek. seenevihm, под дождём vihma ~ saju käes, собирается дождь seab ~ sätib vihmale, идёт дождь vihma sajab, дождь перестал ~ кончился vihm läks üle, sadu lakkas, звёздный дождь tähesadu, свинцовый дождь настиг противника vastane jäi kuulirahe alla;
‣ (без мн. ч.) kardehe, kuusekuld, kuusehõbe;
◊ золотой дождь kullasadu
долго Н kaua (aega); он долго болел ta oli kaua haige;
◊ долго ли до беды ~ до греха kõnek. paha on väle tulema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, läks hingusele
◊ долго ли до беды ~ до греха kõnek. paha on väle tulema; приказал долго жить kõnek. lahkus siit ilmast, läks hingusele
драка 69 С ж. неод. kaklus, kähmlus, lööming; затевать драку kaklust alustama, завязалась драка algas kaklus, läks löömaks, (дело) дошло до драки lõpuks läks kähmluseks, лезть в драку kõnek. kaklema ~ kaklusse kippuma
дурно Н halvasti, pahasti; кому on halb; дурно воспитанный halvasti kasvatatud, дурно пахнуть lehkama, haisema, ему стало дурно tal hakkas halb, tal läks süda pahaks
если союз (juhul) kui; если вы не сможете приехать, то сообщите об этом kui te ei saa tulla, teatage ette, если на севере промышляли охотой, то на юге занимались земледелием kui põhjas hangiti elatist küttimisega, siis lõunas hariti põldu, põhjas hangiti elatist küttimisega, kuna lõunas hariti põldu, что, если бы mis siis, kui, mis oleks, kui, если уж на то пошло kui asi juba nii kaugele läks, kui juba milleks läks;
◊ если бы да кабы kõnekäänd humor. oleks tädil rattad (all), oleks(id) seal küüned, oleks on paha mees ~ poiss
◊ если бы да кабы kõnekäänd humor. oleks tädil rattad (all), oleks(id) seal küüned, oleks on paha mees ~ poiss
жизнь 90 С ж. неод. (обычно без мн. ч.) elu(iga), eluaastad; захолустная жизнь kolkaelu, зажиточная жизнь jõukas elu, супружеская жизнь abielu, жизнь человечества inimkonna elu ~ olelu ~ eksistents, дать жизнь кому kõrgst. kellele elu andma, keda sünnitama, отдать жизнь за кого-что kõrgst. elu kelle-mille eest andma, лишиться жизни surma saama, hukkuma, лишить себя жизни endale lõppu tegema, vabasurma minema, поплатиться жизнью eluga maksma, борьба за жизнь võitlus elu eest, образ жизни elulaad, eluviis, уклад жизни elulaad, продолжительность жизни eluiga, elu kestus, закат жизни ülek. eluloojang, на заре жизни ülek. elukoidikul, раз в жизни kord(ki) elus, на всю жизнь eluajaks, eluks ajaks, никогда в жизни eluilmaski mitte, mitte kordagi elus, в течение всей жизни kogu elu vältel ~ kestel ~ jooksul, при жизни eluajal, врачи вернули его к жизни arstid andsid talle elu tagasi, рассказ, верный жизни elulähedane jutustus, он полон жизни ta on täis elulusti, расскажи мне о своей жизни räägi mulle oma elust, в деревне проснулась жизнь maal ~ külas läks elu käima, maa ärkas ellu, он решил дожить свою жизнь в горах ta otsustas oma viimased eluaastad veeta mägedes, зарабатывать на жизнь elatist teenima, средства к жизни elatusvahendid;
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
◊ подруга жизни eluseltsiline, naine; по гроб жизни madalk. elu lõpuni, haua ääreni; ни в жизнь kõnek. eluilmaski mitte; вопрос жизни или смерти elu ja surma küsimus; жизнь бьёт ключом elu pulbitseb ~ keeb; брать всё от жизни elu nautima, elult võtma, mis võtta on ~ end võtta laseb; внедрять ~ внедрить в жизнь ellu viima ~ rakendama; претворять ~ претворить в жизнь teoks tegema, ellu viima
за I предлог I с вин. п.
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
‣ kelle-mille taha, teisele poole mida, üle mille, millest välja; сесть за стол laua taha ~ lauda istuma, спрятаться за спину кого end kelle selja taha peitma, поехать за реку üle jõe ~ teisele poole jõge sõitma, ступить за порог üle läve astuma, поехать за город linnast välja sõitma, заткнуть за пояс (1) что vöö vahele pistma, (2) ülek. кого kellele silmi ~ kümmet silma ette andma, kellest üle olema;
‣ millise aja jooksul, kestel, vältel, -ga; за эти годы nende aastate jooksul, nende aastatega, за лето он вырос suvega on ta suureks kasvanud, за неделю много сделано nädalaga on palju tehtud;
‣ enne mida, millise aja eest, kui kaua tagasi; за несколько дней до отъезда mõni päev enne ärasõitu, площадь, за минуту кипевшая народом, теперь опустела väljak, mis hetke eest kihas rahvast, on ~ oli nüüd tühi;
‣ mille juurde ~ kallale; взяться за дело asja juurde asuma;
‣ mille pärast ~ tõttu; её любили за доброту teda armastati tema headuse pärast, беспокоиться за отца isa pärast muret tundma;
‣ kelle-mille eest; mille nimel; отдать жизнь за родину kodumaa eest elu andma, купить за три рубля kolme rubla eest ostma, благодарить за помощь abi eest tänama, отвечать за порядок korra eest vastutama, ручаться за друга sõbra eest vastutama, бороться за свои идеалы oma ideaalide nimel ~ eest võitlema;
‣ kelle-mille poolt; проголосовать за чью кандидатуру kelle poolt hääletama, кто за? kes on (selle) poolt?
‣ üle millise piiri; ему за пятьдесят (лет) ta on üle viiekümne (aasta vana), мороз за двадцать градусов külma on üle kahekümne kraadi, уже за полночь kesköö on juba läbi;
‣ kaugusel millest; за десять километров от города linnast kümne kilomeetri kaugusel, kümme kilomeetrit linnast (eemal), за три дома от нас meist kolm maja edasi;
‣ kelle-mille asemel, eest; я всё за тебя сделаю teen kõik sinu eest ära, работать за двоих kahe eest töötama;
‣ -ks (pidama, arvama, võtma); считать за честь auasjaks pidama, принять за правило reegliks võtma, я приняла его за своего знакомого ma pidasin teda oma tuttavaks;
‣ kellest-millest kinni (haarama, hoidma); держаться за руки kätest kinni hoidma, держись за меня hoia minust kinni;
‣ kosimise ja abiellumisega seotud väljendeis; сестра вышла за инженера õde abiellus inseneriga ~ läks insenerile (mehele), он сватался за всех богатых невест ta käis kosjas kõigil rikastel naitumisealistel tüdrukutel; II с твор. п. . mille taga, teisel pool mida, millest väljas; сидеть за столом laua taga istuma, находиться за рекой teisel pool jõge olema ~ asetsema ~ paiknema, жить за городом linnast väljas elama;
‣ pärast ~ peale mida, kelle-mille järel ~ järele, kellele-millele järele; вслед за весной наступает лето kevadele järgneb suvi, за мной minu järel, mulle järele, день за днём päev päeva järel, послать за врачом (kedagi) arsti järele saatma, поехать за товаром kauba järele sõitma, я пришёл за советом tulin nõu küsima, ходить за ягодами marjul käima;
‣ millise tegevuse vältel, jooksul, ajal; за обедом lõunasöögi ajal, за чтением не заметил, как стемнело lugedes ei märganudki, et oli pimedaks läinud;
‣ kelle-mille eest (hoolitsema), kelle-mille järele (valvama); ухаживать за больным haige eest hoolitsema, следить за порядком korra järele valvama, следить за ходом дела asjade käiku ~ kulgu jälgima;
‣ kelle käes ~ kellel (olema); за ним водится такая привычка tal on selline komme, за мной числится пять книг minu käes ~ nimel on viis raamatut, теперь очередь за мной nüüd on minu kord;
‣ kõnek. mille tõttu ~ pärast; за леностью ума mõttelaiskusest, за отсутствием времени aja puudusel;
‣ väljendeis ответ за подписью директора direktori allkirjaga vastus, приказ за номером 50 käskkiri nr. 50, (быть) замужем за кем kellega abielus (olema), kellel mehel (olema);
◊ ни за что mitte mingi hinna eest; ни за что ни про что kõnek. asja ees, teist taga
забиться I 325 Г сов. → несов. забиваться
‣ куда kõnek. (peitu) pugema ~ ronima; забиться в угол nurka pugema, дети забились от страха под кровать lapsed ronisid hirmuga voodi alla;
‣ без доп., чем täis minema; ummistuma; куда tungima; труба забилась песком toru on ~ läks liiva täis, пыль забилась в нос tolm(u) läks ninna, nina on tolmu täis (läinud)
‣ куда kõnek. (peitu) pugema ~ ronima; забиться в угол nurka pugema, дети забились от страха под кровать lapsed ronisid hirmuga voodi alla;
‣ без доп., чем täis minema; ummistuma; куда tungima; труба забилась песком toru on ~ läks liiva täis, пыль забилась в нос tolm(u) läks ninna, nina on tolmu täis (läinud)
забушевать 172b Г сов. tormitsema ~ tormlema ~ marutsema ~ marutama ~ möllama ~ märatsema ~ mühisema hakkama; буран забушевал läks lumetormiks, ярость забушевала в его сердце raev hakkas ta rinnus keema, огонь забушевал tuli hakkas mühinal põlema, море забушевало meri hakkas mühisema
забыть 351 Г сов. → несов. забывать
‣ кого-что, о ком-чём, про кого-что (kõnek.), с инф. unustama, meelest (minna) laskma; забудем прошлoе unustagem möödunu, он забыл о сне ta unustas magamise sootuks, да, чтобы не забыть et ma ei unustaks, я совсем забыл о вашей просьбе mul läks teie palve täiesti meelest, и думать забудь kõnek. ära kohe loodagi, я тебе этого не забуду kõnek. seda ma sulle ei kingi, peame meeles, что я там забыл madalk. mis mul sinna asja, он нас совсем забыл kõnek. ta ei tee meist enam välja, ta ei hooli meist enam;
‣ что, где jätma, unustama mida, kuhu; забыть зонтик в такси vihmavarju taksosse unustama;
◊ забыть ~ забывать дорогу к кому teed unustama kelle juurde; забыть ~ забывать хлеб-соль чью tänamatu olema kelle vastu, kelle heategusid unustama; себя не забыть ennastki meeles pidama
‣ кого-что, о ком-чём, про кого-что (kõnek.), с инф. unustama, meelest (minna) laskma; забудем прошлoе unustagem möödunu, он забыл о сне ta unustas magamise sootuks, да, чтобы не забыть et ma ei unustaks, я совсем забыл о вашей просьбе mul läks teie palve täiesti meelest, и думать забудь kõnek. ära kohe loodagi, я тебе этого не забуду kõnek. seda ma sulle ei kingi, peame meeles, что я там забыл madalk. mis mul sinna asja, он нас совсем забыл kõnek. ta ei tee meist enam välja, ta ei hooli meist enam;
‣ что, где jätma, unustama mida, kuhu; забыть зонтик в такси vihmavarju taksosse unustama;
◊ забыть ~ забывать дорогу к кому teed unustama kelle juurde; забыть ~ забывать хлеб-соль чью tänamatu olema kelle vastu, kelle heategusid unustama; себя не забыть ennastki meeles pidama
завариться 305 Г сов. → несов. завариваться
‣ tõmbama, valmis saama; чай заварился tee on tõmmanud ~ valmis;
‣ ülek. kõnek. algama; заварился бой läks lahinguks lahti;
‣ (kinni) keevituma ~ keebima
‣ tõmbama, valmis saama; чай заварился tee on tõmmanud ~ valmis;
‣ ülek. kõnek. algama; заварился бой läks lahinguks lahti;
‣ (kinni) keevituma ~ keebima
завербоваться 172 Г сов. → несов. завербовываться куда end värvata laskma; он завербовался на Крайний Север ta läks ~ siirdus (lepingu alusel) Kaug-Põhja tööle
завестись 367 Г сов. → несов. заводиться
‣ tekkima, sugenema, siginema; kõnek. algama, puhkema; завелись новые знакомства kõnek. tekkis uusi tutvusi, в шкафу завелась моль kappi siginesid koid, завелась беседа kõnek. hakati juttu ajama;
‣ (kindlaks v. välja) kujunema; завёлся странный порядок kujunes imelik komme;
‣ чем kõnek. van. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завестись хозяйством (endale) majapidamist soetama;
‣ käivituma, käima minema; мотор сразу завёлся mootor läks kohe käima;
‣ ülek. kõnek. ärrituma, ägestuma, end üles kruvima ~ kruvida laskma; завестись с полуоборота ~ полуслова poole sõna peale ägestuma ~ põlema minema
‣ tekkima, sugenema, siginema; kõnek. algama, puhkema; завелись новые знакомства kõnek. tekkis uusi tutvusi, в шкафу завелась моль kappi siginesid koid, завелась беседа kõnek. hakati juttu ajama;
‣ (kindlaks v. välja) kujunema; завёлся странный порядок kujunes imelik komme;
‣ чем kõnek. van. (endale) hankima ~ soetama ~ muretsema; завестись хозяйством (endale) majapidamist soetama;
‣ käivituma, käima minema; мотор сразу завёлся mootor läks kohe käima;
‣ ülek. kõnek. ärrituma, ägestuma, end üles kruvima ~ kruvida laskma; завестись с полуоборота ~ полуслова poole sõna peale ägestuma ~ põlema minema
заволноваться 172 Г сов.
‣ voogama ~ hällima ~ lainetama hakkama ~ lööma; поле заволновалось põld hakkas hällima;
‣ ülek. rahutuks minema, närvitsema hakkama, erutuma; зрители заволновались publik läks ~ pealtvaatajad läksid rahutuks
‣ voogama ~ hällima ~ lainetama hakkama ~ lööma; поле заволновалось põld hakkas hällima;
‣ ülek. rahutuks minema, närvitsema hakkama, erutuma; зрители заволновались publik läks ~ pealtvaatajad läksid rahutuks
завьюжить Г сов.
‣ 271b tuiskama hakkama; ночью завьюжило öösel hakkas tuiskama ~ läks tuisule;
‣ 271a что täis ~ kinni tuiskama; палатку завьюжило telk on hange tuisanud
‣ 271b tuiskama hakkama; ночью завьюжило öösel hakkas tuiskama ~ läks tuisule;
‣ 271a что täis ~ kinni tuiskama; палатку завьюжило telk on hange tuisanud
загнить 329 Г сов. → несов. загнивать
‣ mädanema ~ kõdunema ~ pehkima ~ pehastama ~ repetama ~ roiskuma minema ~ hakkama, määnduma, mädaks minema; овощи загнили juurvili läks mädanema;
‣ ülek. laostuma, manduma, roiskuma
‣ mädanema ~ kõdunema ~ pehkima ~ pehastama ~ repetama ~ roiskuma minema ~ hakkama, määnduma, mädaks minema; овощи загнили juurvili läks mädanema;
‣ ülek. laostuma, manduma, roiskuma
заговорить II 285b Г сов.
‣ о ком-чём, без доп. rääkima hakkama; ребёнок заговорил поздно laps hakkas hilja rääkima, они заговорили об известном писателе nad hakkasid tuntud kirjanikust rääkima, через год учёбы он надеется заговорить по-японски ta loodab, et saab aastaga jaapani keele suhu, заговорить на допросе ülekuulamisel rääkima hakkama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. ärkama; совесть заговорила südametunnistus ärkas;
◊ кровь заговорила в ком kelle (1) veri läks keema, iseloom lõi välja, (2) sugulustunded lõid välja, veri on paksem kui vesi
‣ о ком-чём, без доп. rääkima hakkama; ребёнок заговорил поздно laps hakkas hilja rääkima, они заговорили об известном писателе nad hakkasid tuntud kirjanikust rääkima, через год учёбы он надеется заговорить по-японски ta loodab, et saab aastaga jaapani keele suhu, заговорить на допросе ülekuulamisel rääkima hakkama;
‣ (без 1 и 2 л.) ülek. ärkama; совесть заговорила südametunnistus ärkas;
◊ кровь заговорила в ком kelle (1) veri läks keema, iseloom lõi välja, (2) sugulustunded lõid välja, veri on paksem kui vesi
загореться 231 Г сов. → несов. загораться
‣ чем, от чего, без доп. (põlema) süttima, tuld võtma (ka ülek.); крыша загорелась katus läks põlema ~ süttis, на небе загорелись звёзды taevas süttisid tähed, глаза загорелись гневом silmad lõid vihast põlema, в окнах загорелся свет aknad lõid valgeks, загореться идеей ideest vaimustusse sattuma ~ süttima;
‣ ülek. algama, tekkima; загорелся бой läks lahinguks, загорелся спор puhkes äge vaidlus, läks vaidluseks;
‣ безл. кому, с инф. ülek. kõnek. kibelema; ему загорелось поехать немедленно ta kibeles kohe (ära) minema ~ sõitma;
‣ (без 1 и 2 л.) от чего, без доп. ülek. õhetama hakkama, punaseks minema, punetama lööma; уши загорелись kõrvad hakkasid õhetama, заря загорелась koit lõi punetama;
◊ сыр-бор загорелся kõnek. läks lahti kisa ja kära
‣ чем, от чего, без доп. (põlema) süttima, tuld võtma (ka ülek.); крыша загорелась katus läks põlema ~ süttis, на небе загорелись звёзды taevas süttisid tähed, глаза загорелись гневом silmad lõid vihast põlema, в окнах загорелся свет aknad lõid valgeks, загореться идеей ideest vaimustusse sattuma ~ süttima;
‣ ülek. algama, tekkima; загорелся бой läks lahinguks, загорелся спор puhkes äge vaidlus, läks vaidluseks;
‣ безл. кому, с инф. ülek. kõnek. kibelema; ему загорелось поехать немедленно ta kibeles kohe (ära) minema ~ sõitma;
‣ (без 1 и 2 л.) от чего, без доп. ülek. õhetama hakkama, punaseks minema, punetama lööma; уши загорелись kõrvad hakkasid õhetama, заря загорелась koit lõi punetama;
◊ сыр-бор загорелся kõnek. läks lahti kisa ja kära
загустеть 229b Г сов.
‣ paksuks minema, paksenema, hanguma, tarretuma; tihenema; каша загустела puder läks paksuks, сироп загустел siirup on hangunud ~ paksuks läinud;
‣ lopsakaks minema; трава загустела rohi on lopsakaks läinud; vrd. густеть
‣ paksuks minema, paksenema, hanguma, tarretuma; tihenema; каша загустела puder läks paksuks, сироп загустел siirup on hangunud ~ paksuks läinud;
‣ lopsakaks minema; трава загустела rohi on lopsakaks läinud; vrd. густеть
зайти 374 Г сов. → несов. заходить II
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
‣ к кому, куда sisse ~ läbi astuma ~ tulema ~ minema; зайти на кухню kööki astuma, завтра я зайду к тебе homme tulen ~ astun sinu poolt läbi, корабли зашли в бухту laevad sõitsid lahte sisse;
‣ за что mille taha minema; без доп. loojuma; зайти за угол nurga taha minema, месяц зашёл за тучу kuu puges pilve taha peitu, солнце зашло päike loojus ~ on loojunud;
‣ за кем-чем järele minema, зайти на почту за посылкой postkontorisse paki järele minema; зайти за ребёнком в детсад lapsele lasteaeda järele minema;
‣ (kaugele) minema ~ kõndima; (kaua) kestma; зайти далеко в лес sügavale metsa minema, беседа зашла далеко за полночь vestlus kestis kaua üle kesköö;
‣ ringi minnes lähenema; зайти с другого боку teiselt poolt lähenema ~ ligi minema, зайти в тыл врагу vaenlasele selja taha minema;
‣ ülek. millele minema (jutu kohta); разговор зашёл о музыке jutt läks muusikale, tuli juttu muusikast;
◊ зайти ~ заходить в тупик ummikusse jooksma ~ sattuma; зайти ~ заходить далеко в чём, без доп. liiale minema (millega); ум за разум заходит ~ зашёл у кого kelle(l) mõistus ütles üles, pea läks segi
закатиться 316 Г сов. → несов. закатываться
‣ во что, за что, подо что veerema; мяч закатился за диван pall veeres sohva taha;
‣ loojuma, looja minema, ülek. ka kustuma; солнце закатилось päike loojus ~ läks looja, слава его закатилась tema kuulsussära kustus, сердце закатилось ülek. süda jäi seisma, hing jäi kinni;
‣ куда madalk. (minna) põrutama; закатиться в трактир kõrtsi põrutama;
‣ чем, без доп. kõnek. (naerma, nutma jne.) plahvatama ~ purskama; она закатилась рёвом ta pistis röökima, девочка закатилась от смеха tüdruk naeris, nii et silmad vees, закатиться кашлем (köhida) läkastama;
‣ madalk. pummeldama ~ priiskama hakkama ~ kukkuma
‣ во что, за что, подо что veerema; мяч закатился за диван pall veeres sohva taha;
‣ loojuma, looja minema, ülek. ka kustuma; солнце закатилось päike loojus ~ läks looja, слава его закатилась tema kuulsussära kustus, сердце закатилось ülek. süda jäi seisma, hing jäi kinni;
‣ куда madalk. (minna) põrutama; закатиться в трактир kõrtsi põrutama;
‣ чем, без доп. kõnek. (naerma, nutma jne.) plahvatama ~ purskama; она закатилась рёвом ta pistis röökima, девочка закатилась от смеха tüdruk naeris, nii et silmad vees, закатиться кашлем (köhida) läkastama;
‣ madalk. pummeldama ~ priiskama hakkama ~ kukkuma
закипеть 238 Г сов. → несов. закипать
‣ keema hakkama ~ minema (ka ülek.); вода закипела vesi läks ~ hakkas keema, работа закипела töö hakkas keema, кровь закипела veri lõi kobrutama ~ keema;
‣ без доп., чем ülek. möllama ~ mässama ~ kihama ~ pulbitsema hakkama; море закипело meri hakkas möllama, площадь закипела народом väljak hakkas rahvast kihama, жизнь закипела elu läks käima ~ hakkas pulbitsema;
◊ закипеть ~ забить ключом pulbitsema hakkama
‣ keema hakkama ~ minema (ka ülek.); вода закипела vesi läks ~ hakkas keema, работа закипела töö hakkas keema, кровь закипела veri lõi kobrutama ~ keema;
‣ без доп., чем ülek. möllama ~ mässama ~ kihama ~ pulbitsema hakkama; море закипело meri hakkas möllama, площадь закипела народом väljak hakkas rahvast kihama, жизнь закипела elu läks käima ~ hakkas pulbitsema;
◊ закипеть ~ забить ключом pulbitsema hakkama
закиснуть 344b Г сов. → несов. закисать
‣ hapuks minema; молоко закисло piim läks hapuks;
‣ ülek. kõnek. ükskõikseks ~ tuimaks jääma
‣ hapuks minema; молоко закисло piim läks hapuks;
‣ ülek. kõnek. ükskõikseks ~ tuimaks jääma
законтрактоваться 172 Г сов. → несов. законтрактовываться lepinguga kohustuma; lepingu alusel tööle minema; он законтрактовался на год ta läks lepingu alusel aastaks tööle; vrd. контрактоваться
закрутить II Г сов.
‣ 316a (без страд. прич.) что, чем, без доп. keerutama hakkama; кучер закрутил кнутом над головой kutsar hakkas piitsa pea kohal keerutama, закрутила метель läks tuisule;
‣ 316b madalk. laaberdama ~ pummeldama hakkama;
◊ закрутить роман ~ любовь madalk. sehvti tegema kellega, külge lööma kellele; закрутить шарманку kõnek. endist joru ajama, ühte ja sama jorutama
‣ 316a (без страд. прич.) что, чем, без доп. keerutama hakkama; кучер закрутил кнутом над головой kutsar hakkas piitsa pea kohal keerutama, закрутила метель läks tuisule;
‣ 316b madalk. laaberdama ~ pummeldama hakkama;
◊ закрутить роман ~ любовь madalk. sehvti tegema kellega, külge lööma kellele; закрутить шарманку kõnek. endist joru ajama, ühte ja sama jorutama
залечь 375 Г сов. → несов. залегать I куда, где, с инф.
‣ pikali ~ maha heitma (ka ülek.); он залёг спать ta keeras magama, медведь залёг в берлогу karu läks koopasse (talveund) magama, залечь в засаду varitsusasendit sisse võtma, varitsuspaigale asuma;
‣ lasuma, ladestuma (ka ülek.); село залегло вдоль реки küla on ehitatud ~ paikneb piki jõge, складки залегли от глаз к уголкам рта kurrud jooksevad silma juurest suunurka, в моей душе глубоко залегли впечатления детства lapsepõlvemuljed on jäänud sügavale mu hinge
‣ pikali ~ maha heitma (ka ülek.); он залёг спать ta keeras magama, медведь залёг в берлогу karu läks koopasse (talveund) magama, залечь в засаду varitsusasendit sisse võtma, varitsuspaigale asuma;
‣ lasuma, ladestuma (ka ülek.); село залегло вдоль реки küla on ehitatud ~ paikneb piki jõge, складки залегли от глаз к уголкам рта kurrud jooksevad silma juurest suunurka, в моей душе глубоко залегли впечатления детства lapsepõlvemuljed on jäänud sügavale mu hinge
залихорадить 270a Г сов. (без страд. прич.; обычно безл.) кого, без доп. külmavärinaid tekitama, (palavikuliselt) vappuma panema; больного залихорадило haigel hakkasid külmavärinad, завод залихорадило ülek. tehases ~ vabrikus läks tormamiseks
замутиться 294, 316 Г сов. sogastuma, sogaseks ~ ülek. ähmaseks minema ~ muutuma; вода в реке замутилась после дождя sajuga on jõe vesi sogaseks läinud, небо замутилось taevas on halliks läinud, в глазах замутилось silme ees läks kirjuks ~ mustaks; vrd. мутиться
занозить 293a (без страд. прич.) Г сов. что pindu sisse ajama; собака занозила лапу koeral läks pind jalga
запереться 244 (прош. вр. заперся и заперся, заперлось и заперлось, заперлись и заперлись, дееприч. прош. вр. запершись) Г сов. → несов. запираться
‣ end kuhu sulgema, end luku taha panema;
‣ lukku minema, lukustuma, lukkuma, sulguma; дверь заперлась uks läks lukku;
‣ kõnek. (midagi kangekaelselt) salgama ~ eitama
‣ end kuhu sulgema, end luku taha panema;
‣ lukku minema, lukustuma, lukkuma, sulguma; дверь заперлась uks läks lukku;
‣ kõnek. (midagi kangekaelselt) salgama ~ eitama
запестреть 229b Г сов. kirendama (hakkama); kirjuks ~ kirevaks minema; на полях запестрели цветы põldudel kirendasid ~ lõid kirendama lilled, в глазах ~ перед глазами запестрело silmade ees hakkas virvendama ~ lõi ~ läks kirjuks, его имя запестрело на страницах газет tema nime olid (äkki) kõik lehed täis
запотеть 229b Г сов. → несов. запотевать higiseks ~ märjaks minema ~ tõmbuma; стёкла запотели klaasid on higised, запотевшие стёкла очков uduseks tõmbunud prilliklaasid, лоб запотел madalk. otsaesine läks higiseks, otsaesise võttis märjaks
запутаться 164 Г сов. → несов. запутываться
‣ sassi ~ keerdu minema, sassuma; в чём end sisse mässima, millesse kinni jääma; леска запуталась õngenöör läks sassi, запутаться в силках püünisesse kinni jääma, веточка запуталась в волосах raoke oli juustesse kinni jäänud;
‣ в чём, без доп. kõnek. (omadega) sassi ~ segi minema; takerduma; siplema jääma; он совсем запутался ta läks päris sassi, запутаться в долгах võlgades siplema, дело запуталось asi läks keeruliseks;
‣ (без несов.) madalk. ära eksima; vrd. путаться
‣ sassi ~ keerdu minema, sassuma; в чём end sisse mässima, millesse kinni jääma; леска запуталась õngenöör läks sassi, запутаться в силках püünisesse kinni jääma, веточка запуталась в волосах raoke oli juustesse kinni jäänud;
‣ в чём, без доп. kõnek. (omadega) sassi ~ segi minema; takerduma; siplema jääma; он совсем запутался ta läks päris sassi, запутаться в долгах võlgades siplema, дело запуталось asi läks keeruliseks;
‣ (без несов.) madalk. ära eksima; vrd. путаться
заработать II 164b Г сов. töötama ~ tööle hakkama, käima minema; мотор заработал mootor läks käima, станок заработал бесшумно tööpink hakkas müratult tööle
зарваться 217 (прош. вр. зарвалось и зарвалось, зарвались и зарвались) Г сов. → несов. зарываться kõnek.
‣ в чём, без доп. liiga kaugele ~ liiale minema millega; ülbeks minema; он зарвался в своих требованиях ta läks oma nõudmistega liiale, tal olid liiga suured nõudmised;
‣ (liiga) ette tormama (lahingus)
‣ в чём, без доп. liiga kaugele ~ liiale minema millega; ülbeks minema; он зарвался в своих требованиях ta läks oma nõudmistega liiale, tal olid liiga suured nõudmised;
‣ (liiga) ette tormama (lahingus)
зардеть 229b Г сов. punama ~ punetama lööma ~ hakkama; рябина зардела pihlapuu on punetama löönud, его лицо зардело ta läks näost punaseks, он зардел как маков цвет ta läks tulipunaseks
зарумяниться 269 Г сов. → несов. зарумяниваться
‣ punaseks minema, punetama lööma ~ hakkama; она зарумянилась, как яблоко ta läks punaseks nagu ladvaõun, восток зарумянился idataevas lõi punetama;
‣ pruunistuma, pruuniks minema ~ küpsema ~ tõmbuma; пироги зарумянились pirukad on pruuniks tõmbunud
‣ punaseks minema, punetama lööma ~ hakkama; она зарумянилась, как яблоко ta läks punaseks nagu ladvaõun, восток зарумянился idataevas lõi punetama;
‣ pruunistuma, pruuniks minema ~ küpsema ~ tõmbuma; пироги зарумянились pirukad on pruuniks tõmbunud
засосать II 214b Г сов. kõnek.
‣ imema hakkama;
‣ (tuimalt) valutama ~ närima hakkama;
◊ под ложечкой засосало у кого südame alt läks õõnsaks, rinde all hakkas närima kellel
‣ imema hakkama;
‣ (tuimalt) valutama ~ närima hakkama;
◊ под ложечкой засосало у кого südame alt läks õõnsaks, rinde all hakkas närima kellel
засыпать 189 Г сов. → несов. засыпать II
‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
‣ что, чем täis ~ kinni ajama; яму надо засыпать песком auk tuleb liiva täis ajada, засыпать могилу hauda kinni ajama, палатку совсем засыпало снегом telk on üleni lumme mattunud, глаза засыпало песком liiva läks silma, silmad on liiva täis;
‣ кого-что чем üle külvama ~ puistama; засыпать вопросами küsimustega üle külvama;
‣ что, чего, во что sisse raputama ~ puistama ~ kallama; засыпать зерно в мешок vilja kotti laskma ~ puistama ~ kallama; засыпать кофе kohvi(pulbrit) sisse panema;
‣ что, чего, во что, кому ette puistama ~ andma; засыпать лошадям овса hobustele kaeru (ette) andma;
◊ засыпать под рубашку кому madalk. urvaplaastrit andma, triibulisi tegema
засыпаться I 189 Г сов. → несов. засыпаться
‣ кому, во что sisse pudenema ~ minema; снег засыпался в валенок lumi läks vildikusse;
‣ чем (millegi pudedaga) kattuma ~ täituma;
‣ ülek. madalk. sisse ~ läbi kukkuma ~ lendama; засыпаться на экзамене eksamil läbi põruma
‣ кому, во что sisse pudenema ~ minema; снег засыпался в валенок lumi läks vildikusse;
‣ чем (millegi pudedaga) kattuma ~ täituma;
‣ ülek. madalk. sisse ~ läbi kukkuma ~ lendama; засыпаться на экзамене eksamil läbi põruma
затемниться 285 Г сов. → несов. затемняться
‣ pimeda(ma)ks ~ tumedaks minema, pimenema, tumenema (ka ülek.); небо затемнилось taevas läks süngeks ~ tõmbus tumedaks ~ mustaks, сознание её затемнилось ta mõistus tumenes;
‣ чем ülek. varju jääma; ähmastuma, ähmaseks minema, ähmenema
‣ pimeda(ma)ks ~ tumedaks minema, pimenema, tumenema (ka ülek.); небо затемнилось taevas läks süngeks ~ tõmbus tumedaks ~ mustaks, сознание её затемнилось ta mõistus tumenes;
‣ чем ülek. varju jääma; ähmastuma, ähmaseks minema, ähmenema
затонуть 339b Г сов. põhja minema ~ vajuma, (ära) uppuma (esemete kohta); судно затонуло laev läks ~ vajus põhja
затопиться I 323 Г сов. → несов. затапливаться kõnek. põlema ~ küdema hakkama ~ minema, kütte minema; печь затопилась ahi läks küdema
заторопиться 323 Г сов. kõnek. kiirustama ~ ruttama hakkama; он заторопился tal läks kiireks, он заторопился уходить ta kiirustas minekule
затошнить 285b Г сов. безл. кого, от кого-чего keda iiveldama ~ oksele ajama (kõnek. ka ülek.), kellel südant pahaks ajama; его затошнило tal läks süda pahaks
затупиться 313 Г сов. → несов. затупляться kõnek. nüriks minema, nüristuma, nürinema; нож затупился nuga on nüri ~ läks nüriks; vrd. тупиться
затянуться 339 Г сов. → несов. затягиваться
‣ без доп., во что, чем (oma vööd vm.) pingule tõmbama, end kõvasti kinni tõmbama; она затянулась в корсет ta nööris end korsetti, ta tõmbas oma korseti kinni, затянуться ремнём end rihmaga vöötama;
‣ kõvasti kinni tõmbuma ~ jooksma; узел затянулся sõlm on kõvasti kinni jooksnud;
‣ во что van. vajuma; end kaasa ~ põhja kiskuda laskma;
‣ чем kattuma; небо затянулось тучами pilved katsid taeva, taevas läks ~ tõmbus pilve;
‣ kinni kasvama, paranema; рана затянулась haav oli kinni kasvanud ~ paranenud;
‣ (pikale) venima; зима затянулась talv on pikale veninud;
‣ без доп., чем (suitsu) pikalt sisse tõmbama; он затянулся папиросой ta tõmbas suure mahvi suitsu
‣ без доп., во что, чем (oma vööd vm.) pingule tõmbama, end kõvasti kinni tõmbama; она затянулась в корсет ta nööris end korsetti, ta tõmbas oma korseti kinni, затянуться ремнём end rihmaga vöötama;
‣ kõvasti kinni tõmbuma ~ jooksma; узел затянулся sõlm on kõvasti kinni jooksnud;
‣ во что van. vajuma; end kaasa ~ põhja kiskuda laskma;
‣ чем kattuma; небо затянулось тучами pilved katsid taeva, taevas läks ~ tõmbus pilve;
‣ kinni kasvama, paranema; рана затянулась haav oli kinni kasvanud ~ paranenud;
‣ (pikale) venima; зима затянулась talv on pikale veninud;
‣ без доп., чем (suitsu) pikalt sisse tõmbama; он затянулся папиросой ta tõmbas suure mahvi suitsu
захватить 316a Г сов. → несов. захватывать
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
‣ кого-что, чем haarama, võtma (ka ülek.), kõnek. kahmama; ülek. köitma; захватить из ящика горсть патронов kastist peotäit padruneid haarama, захватить власть в свои руки võimu enda kätte võtma ~ haarama, захватить лучшие места paremaid kohti endale rabama, колесо захватило рукав käis jäi ratta vahele, музыка сразу захватила меня muusika köitis ~ paelus mind otsemaid, работа захватила его ta süvenes üle pea töösse;
‣ кого-что hõivama, vallutama, anastama; захватить город linna vallutama;
‣ кого-что, чего, куда kaasa võtma; захватить работу с собой на дачу tööd suvilasse kaasa võtma, захвати гитару võta kitarr kaasa, захватив двух приятелей, он отправился в парк ta läks koos kahe semuga parki;
‣ что kõnek. saama; захватить чахотку tiisikust saama;
‣ кого-что kõnek. tabama, eest leidma, kätte saama; kinni võtma ~ nabima; jaole saama; захватить кого врасплох keda ootamatult tabama, мы уже не захватили поезда meie tuleku ajaks oli rong juba läinud, захватить на месте преступления kuriteopaigalt tabama, захватить в плен vangi võtma, захватить пожар в самом начале tulekahjule alguses jaole saama ~ peale juhtuma;
◊ дух ~ дыхание захватило ~ захватывает у кого hing jäi kinni, hinge võttis ~ võtab kinni
захлестнуться 338 Г сов. → несов. захлёстываться
‣ за что, во что, без доп. kõnek. sõlme jooksma ~ minema, kinni jooksma (silmuse, lasso vm. kohta); верёвка захлестнулась nöör läks sõlme;
‣ (sisse) paiskuma
‣ за что, во что, без доп. kõnek. sõlme jooksma ~ minema, kinni jooksma (silmuse, lasso vm. kohta); верёвка захлестнулась nöör läks sõlme;
‣ (sisse) paiskuma
захромать 165b Г сов. lonkama (ka ülek.) ~ luukama ~ limpama ~ lomberdama ~ lääpama hakkama; kõnek. longates ~ luugates ~ limbates ~ lomberdades ~ lääbates minema hakkama; здоровье захромало tervis hakkas logisema ~ lonkama ~ läks käest ära, захромать к выходу longates väljapääsu poole minema hakkama
зашаркать Г сов. kõnek.
‣ 164b чем, без доп. sahistama ~ suhistama hakkama; jalgu lohistama; зашаркать ногами jalgadega sahistama, в коридоре зашаркали чьи-то шаги koridorist kostis kellegi lohisevaid samme, дедушка зашаркал в комнату vanaisa läks jalgu lohistades tuppa;
‣ 164a что (jalgadega) ära kriipima ~ mustaks tallama; зашаркать пол põrandat ära kriimustama ~ mustaks tallama
‣ 164b чем, без доп. sahistama ~ suhistama hakkama; jalgu lohistama; зашаркать ногами jalgadega sahistama, в коридоре зашаркали чьи-то шаги koridorist kostis kellegi lohisevaid samme, дедушка зашаркал в комнату vanaisa läks jalgu lohistades tuppa;
‣ 164a что (jalgadega) ära kriipima ~ mustaks tallama; зашаркать пол põrandat ära kriimustama ~ mustaks tallama
зашевелиться 285, буд. вр. также 308 Г сов. end liigutama hakkama; liikuma hakkama, liikvele minema; kõnek. tegutsema hakkama; кусты вдруг зашевелились põõsad hakkasid äkki liikuma, всё вокруг зашевелилось kõik läks ümberringi liikvele;
◊ деньги зашевелились в кармане у кого kõnek. kellel kõliseb raha taskus, kellel on rahakopikas taskusse siginenud; волосы зашевелились на голове у кого kõnek. juuksed tõusid (peas) püsti kellel
◊ деньги зашевелились в кармане у кого kõnek. kellel kõliseb raha taskus, kellel on rahakopikas taskusse siginenud; волосы зашевелились на голове у кого kõnek. juuksed tõusid (peas) püsti kellel
зашелудиветь 229b Г сов. madalk. kärna ~ korpa minema, korbatama; пёс зашелудивел koer läks kärna; vrd. шелудиветь
защёлкнуться 335 Г сов. → несов. защёлкиваться klõpsti kinni minema, kinni klõpsatama; дверь защёлкнулась uks klõpsatas ~ läks lõnksti kinni
звон 1 С м. неод. (без мн. ч.)
‣ helin, kõlin, klirin, kõla; kumin, kõma; звон колокола, колокольный звон kellahelin, kellahääl, звон колокольчиков kellukeste helin, звон гитары kitarrihääl, -kõla, звон стаканов и тарелок klaaside ja taldrikute klirin ~ kõlin, звон шпор kannuste kõlin;
‣ kellalöömine, kellad; вечерний звон õhtukellad, похоронный ~ погребальный звон matusekell, matusekella helin;
‣ madalk. kõmu(jutt), kumu, kuulujutt; по городу пошёл звон linnas läks kõmu lahti ~ kuuldus liikvele;
◊ малиновый звон mahe helin; задавать ~ задать звону кому madalk. tulist tegema kellele; слышал звон, да не знает, где он kõnekäänd kuuleb kelli, aga ei tea, kus lüüakse (vildaka arusaamise kohta)
‣ helin, kõlin, klirin, kõla; kumin, kõma; звон колокола, колокольный звон kellahelin, kellahääl, звон колокольчиков kellukeste helin, звон гитары kitarrihääl, -kõla, звон стаканов и тарелок klaaside ja taldrikute klirin ~ kõlin, звон шпор kannuste kõlin;
‣ kellalöömine, kellad; вечерний звон õhtukellad, похоронный ~ погребальный звон matusekell, matusekella helin;
‣ madalk. kõmu(jutt), kumu, kuulujutt; по городу пошёл звон linnas läks kõmu lahti ~ kuuldus liikvele;
◊ малиновый звон mahe helin; задавать ~ задать звону кому madalk. tulist tegema kellele; слышал звон, да не знает, где он kõnekäänd kuuleb kelli, aga ei tea, kus lüüakse (vildaka arusaamise kohta)
зелень 90 С ж. неод. (без мн. ч.)
‣ rohelus, rohetus; зелень лесов metsade rohelus, город утопает в зелени linn upub rohelusse;
‣ supiroheline, maitseroheline, roheline köögivili;
‣ roheline (värv, värvus, hallitus); лицо его покрылось зеленью ta läks näost roheliseks, бриллиантовая зелень farm. briljantroheline
‣ rohelus, rohetus; зелень лесов metsade rohelus, город утопает в зелени linn upub rohelusse;
‣ supiroheline, maitseroheline, roheline köögivili;
‣ roheline (värv, värvus, hallitus); лицо его покрылось зеленью ta läks näost roheliseks, бриллиантовая зелень farm. briljantroheline
изгадиться 270 Г сов. → несов. изгаживаться madalk.
‣ mustaks minema, reostuma, määrduma;
‣ ülek. halvaks minema, nurjuma, untsu ~ luhta ~ nurja minema; погода изгадилась ilm läks sandiks
‣ mustaks minema, reostuma, määrduma;
‣ ülek. halvaks minema, nurjuma, untsu ~ luhta ~ nurja minema; погода изгадилась ilm läks sandiks
измениться 308 Г сов. → несов. изменяться muutuma, teisenema, muunduma; измениться до неузнаваемости tundmatuseni muutuma, измениться к лучшему paremusele pöörduma, она изменилась в лице ta nägu moondus, ta läks näost ära
изнервничаться 168 Г сов. kõnek. väga närvitsema, (üli)närviliseks ~ närvi minema; он изнервничался в ожидании ответа vastuse ootel läks tal närv päris mustaks
иначе, иначе Н
‣ teisiti, teistmoodi, teistviisi, teistpidi, teisipidi; вышло иначе (asi) läks teisiti, так или иначе nii või teisiti, иначе говоря teisiti ütelda ~ öeldes;
‣ в функции союза kõnek. muidu, vastasel korral; беги, иначе опоздаешь jookse, muidu jääd hiljaks
‣ teisiti, teistmoodi, teistviisi, teistpidi, teisipidi; вышло иначе (asi) läks teisiti, так или иначе nii või teisiti, иначе говоря teisiti ütelda ~ öeldes;
‣ в функции союза kõnek. muidu, vastasel korral; беги, иначе опоздаешь jookse, muidu jääd hiljaks
иней 41 С м. неод. (без мн. ч.) härm, härmatis, hall(-a), hallatis; деревья покрылись инеем puud on härmas ~ härmatanud, голова покрылась инеем pea läks halliks, juustesse tuli hõbedat
искривиться 300 Г сов. → несов. искривляться kõverduma, kõveraks minema ~ painduma ~ koolduma; ülek. moonduma; гвоздь искривился nael läks kõveraks, лицо искривилось nägu virildus ~ tõmbus virilaks ~ moondus
испортиться 274 Г сов.
‣ rikki ~ korrast ära ~ katki minema; звонок испортился kell on rikkis;
‣ halvaks minema, roiskuma; настроение испортилось tuju läks halvaks, рыба испортилась kalad on halvaks läinud ~ roiskunud;
‣ hukka ~ raisku ~ ülekäte minema; vrd. портиться
‣ rikki ~ korrast ära ~ katki minema; звонок испортился kell on rikkis;
‣ halvaks minema, roiskuma; настроение испортилось tuju läks halvaks, рыба испортилась kalad on halvaks läinud ~ roiskunud;
‣ hukka ~ raisku ~ ülekäte minema; vrd. портиться
к II предлог с дат. п.
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
‣ suuna v. suundumuse märkimisel pool(e), juurde, vastu, -le, omastavaline täiend jt.; бежать к лесу metsa poole jooksma, дым поднимается к небу suits tõuseb taevasse ~ taeva poole, к востоку от города linnast ida pool ~ poole, ехать к брату venna poole ~ juurde sõitma ~ minema, подойти к окну akna alla ~ juurde minema, стоять лицом к лицу silmitsi ~ silm silma vastu seisma, прислониться к стене seina vastu najatuma, vastu seina toetuma, он равнодушен к книгам ta on raamatute vastu ükskõikne, дорога к мосту sillale viiv tee, sillatee, путь к счастью õnnetee, tee õnnele, переход от страха к радости pööre hirmult rõõmule, плыть от острова к острову saarelt saarele ~ saarte vahet sõitma (vesitsi), наклониться к ребёнку lapse kohale kummarduma, на подступах к Днепру Dnepri ~ Dnipro lähistel, припасть к земле end maad ligi suruma, интерес к спорту spordihuvi, воля к победе võidutahe, любовь к родине kodumaa-armastus, приучить к порядку korraga harjutama keda;
‣ kuuluvust, lisamist v. lähedust märkides -sse, -ga, -le, juurde, külge, kõrval ja täiend; принадлежать к высшему обществу kõrgemasse seltskonda kuuluma, присоединиться к компании seltskonnaga liituma, к двум прибавить три kahele liita kolm, пришить к платью kleidi külge õmblema, плечо(м) к плечу õlg õla kõrval, к спору о приросте населения iibeainelise vaidluse sekka ~ puhul, печенье к чаю teeküpsis, предисловие к книге raamatu eessõna, к тому же pealegi, liiati, kummati(gi), lisaks veel;
‣ ajapiiri puhul -ks jt.; к первому января esimeseks jaanuariks, часам к пяти umbes kella viieks, к утру дождь прошёл hommikuks oli ~ jäi vihm üle, к вечеру õhtu eel, vastu õhtut, õhtu poole, õhtuks;
‣ otstarbe näitamisel -ks või omastavaline täiend; готовиться к экзаменам eksamiteks õppima ~ valmistuma, стол, накрытый к завтраку hommikueineks kaetud laud, приготовиться к бою lahinguks valmis ~ lahinguvalmis olema, end lahinguvalmis seadma, представить к награде autasustuseks esitama, к счастью õnneks, к чему milleks, misjaoks, это ни к чему milleks see ~ seda, seda pole vaja, это не к добру see ei tähenda head, подарок ко дню рождения sünnipäevakink, пуговицы к пальто mantlinööbid, пригодный к употреблению kasutamiskõlblik, tarvituskõlblik;
‣ kohasuse näitamisel; это вам не к лицу see ei sobi teile, замечание было к месту märkus oli asjakohane;
◊ принимать ~ принять к сведению teatavaks võtma; к слову сказать muide, muuseas, kui jutt juba sellele läks; ни к селу ни к городу kohatult, asja ees, teist taga; ни к чему, не к чему pole mõtet; к чёрту! kõnek. kuradile
каша 76 С ж. неод.
‣ puder; гречневая каша tatrapuder, каша на молоке piimaga keedetud puder;
‣ ülek. lörts, (puderjas) segu, mass; снежная каша lumelörts;
‣ ülek. kõnek. segapuder, segadus, segadik, virvarr;
◊ каша в голове у кого kõnek. pea on segi, peas on kõik nagu puder ja kapsad segamini; берёзовая каша kõnek. urvaplaaster; (вот так) каша заварилась kõnek. kus keedeti supp kokku, on alles puder, (küll) läks alles mölluks; каши не сваришь с кем kõnek. ei saa kokkuleppele ~ toime kellega; расхлёбывать кашу kõnek. kokkukeedetud suppi (ära) sööma; сапоги (ботинки ...) каши просят kõnek. humor. saapad on katki, saapad naeravad ~ irvitavad; мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (ta on, sa oled) vähe putru söönud, alles ~ veel noor ~ kogenematu, jõudu (tal, sul) vähevõitu
‣ puder; гречневая каша tatrapuder, каша на молоке piimaga keedetud puder;
‣ ülek. lörts, (puderjas) segu, mass; снежная каша lumelörts;
‣ ülek. kõnek. segapuder, segadus, segadik, virvarr;
◊ каша в голове у кого kõnek. pea on segi, peas on kõik nagu puder ja kapsad segamini; берёзовая каша kõnek. urvaplaaster; (вот так) каша заварилась kõnek. kus keedeti supp kokku, on alles puder, (küll) läks alles mölluks; каши не сваришь с кем kõnek. ei saa kokkuleppele ~ toime kellega; расхлёбывать кашу kõnek. kokkukeedetud suppi (ära) sööma; сапоги (ботинки ...) каши просят kõnek. humor. saapad on katki, saapad naeravad ~ irvitavad; мало каши ел ~ ела kõnek. humor. (ta on, sa oled) vähe putru söönud, alles ~ veel noor ~ kogenematu, jõudu (tal, sul) vähevõitu
кончиться 271 Г сов. → несов. кончаться
‣ без доп., чем, на ком-чём lõppema, otsa saama; наконец война кончилась viimaks oli sõda lõppenud, на этом разговор и кончился sellega jutuajamine lõppeski, нитки кончились niit sai otsa, дождь кончился vihmasadu läks üle ~ lakkas;
‣ kõnek. van. surema
‣ без доп., чем, на ком-чём lõppema, otsa saama; наконец война кончилась viimaks oli sõda lõppenud, на этом разговор и кончился sellega jutuajamine lõppeski, нитки кончились niit sai otsa, дождь кончился vihmasadu läks üle ~ lakkas;
‣ kõnek. van. surema
кость 92 С ж. неод.
‣ luu, kont; перелом кости luumurd, он подавился рыбьей костью kalaluu läks talle kurku, широкий в кости ~ костью suure kondiga (inimene), резьба по кости luunikerdus, слоновая кость vandel, elevandiluu, моржовая кость morsaluu, большеберцовая кость anat. sääreluu, малоберцовая кость anat. pindluu, бедренная кость anat. reieluu, височная кость anat. oimuluu, локтевая кость anat. küünarluu, лучевая кость anat. kodarluu, подвздошная кость anat. niudeluu;
‣ кости мн. ч. luud-liikmed; ülek. põrm, kondid; размять ~ расправить кости luid-liikmeid sirutama;
‣ кости мн. ч. täringud, doominokivid;
‣ arvelauanupp;
‣ (без мн. ч.) kõnek. sugu, seisus; дворянская кость aadlisugu, белая кость van. kõrgem seisus, sinivereline, kõrgemast soost ~ ülemast seisusest inimene;
◊ до костей промокнуть kõnek. üdini märjaks ~ läbimärjaks saama; до костей промёрзнуть kõnek. kangeks ~ kringliks külmuma; до мозга костей üdini, läbi ja läbi, läbi ja lõhki; язык без костей ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta); костей не собрать kõnek. tükid taga; пересчитать (все) кости кому kõnek. tümitama keda, opmanikeretäit andma kellele; (одна) кожа да кости kõnek. nagu luu ja nahk (olema); лечь костьми liter. oma elu jätma, vaenuväljal langema; на костях чьих строить ~ построить что kelle vere hinnaga saavutama mida; стоять ~ стать костью в горле кому kõnek. kellele kõrini ~ villand olema
‣ luu, kont; перелом кости luumurd, он подавился рыбьей костью kalaluu läks talle kurku, широкий в кости ~ костью suure kondiga (inimene), резьба по кости luunikerdus, слоновая кость vandel, elevandiluu, моржовая кость morsaluu, большеберцовая кость anat. sääreluu, малоберцовая кость anat. pindluu, бедренная кость anat. reieluu, височная кость anat. oimuluu, локтевая кость anat. küünarluu, лучевая кость anat. kodarluu, подвздошная кость anat. niudeluu;
‣ кости мн. ч. luud-liikmed; ülek. põrm, kondid; размять ~ расправить кости luid-liikmeid sirutama;
‣ кости мн. ч. täringud, doominokivid;
‣ arvelauanupp;
‣ (без мн. ч.) kõnek. sugu, seisus; дворянская кость aadlisugu, белая кость van. kõrgem seisus, sinivereline, kõrgemast soost ~ ülemast seisusest inimene;
◊ до костей промокнуть kõnek. üdini märjaks ~ läbimärjaks saama; до костей промёрзнуть kõnek. kangeks ~ kringliks külmuma; до мозга костей üdini, läbi ja läbi, läbi ja lõhki; язык без костей ega keelel ole konti sees (lobisemise kohta); костей не собрать kõnek. tükid taga; пересчитать (все) кости кому kõnek. tümitama keda, opmanikeretäit andma kellele; (одна) кожа да кости kõnek. nagu luu ja nahk (olema); лечь костьми liter. oma elu jätma, vaenuväljal langema; на костях чьих строить ~ построить что kelle vere hinnaga saavutama mida; стоять ~ стать костью в горле кому kõnek. kellele kõrini ~ villand olema
краска 72 С ж. неод.
‣ värv; акварельные краски akvarellvärvid, akvarellid, vesivärvid, водоупорная ~ водостойкая краска veekindel värv, печатная краска trükivärv, эмалевая ~ лаковая краска lakkvärv, густотёртая краска värvipasta, pastavärv, сухая краска pulbervärv, kuivvärv, тёртая краска pigment, värvimuld, peenestatud värv, выкрасить в красную краску punaseks värvima, писать масляными красками õlivärviga maalima;
‣ (без мн. ч.) puna; краска стыда häbipuna, краска сошла с лица puna kadus palgeilt;
‣ (без мн. ч.) kõnek. värvimine, võõpamine; отдать платье в краску kleiti värvida viima ~ andma;
‣ краски мн. ч. värv(id), toon; яркие краски лета eredad suvevärvid, в описании мало красок kirjeldus on ilmetu, описать чёрными красками mustades värvides ~ toonides kujutama ~ kirjeldama;
◊ бросает ~ бросало ~ бросило в краску кого kellel tõuseb ~ tõusis puna näkku ~ palgesse; вгонять ~ вогнать в краску кого kõnek. keda punastama panema; (его) лицо залилось густой краской (ta) punastas tugevasti, (ta) läks näost tulipunaseks; краска бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis puna näkku ~ palgesse, veri tõusis näkku, nägu lõi õhetama; не жалеть ~ не щадить красок (kirjelduses) värve mitte säästma; сгущать ~ сгустить краски mida liiga paksudes värvides kujutama (liiga halvana näitama)
‣ värv; акварельные краски akvarellvärvid, akvarellid, vesivärvid, водоупорная ~ водостойкая краска veekindel värv, печатная краска trükivärv, эмалевая ~ лаковая краска lakkvärv, густотёртая краска värvipasta, pastavärv, сухая краска pulbervärv, kuivvärv, тёртая краска pigment, värvimuld, peenestatud värv, выкрасить в красную краску punaseks värvima, писать масляными красками õlivärviga maalima;
‣ (без мн. ч.) puna; краска стыда häbipuna, краска сошла с лица puna kadus palgeilt;
‣ (без мн. ч.) kõnek. värvimine, võõpamine; отдать платье в краску kleiti värvida viima ~ andma;
‣ краски мн. ч. värv(id), toon; яркие краски лета eredad suvevärvid, в описании мало красок kirjeldus on ilmetu, описать чёрными красками mustades värvides ~ toonides kujutama ~ kirjeldama;
◊ бросает ~ бросало ~ бросило в краску кого kellel tõuseb ~ tõusis puna näkku ~ palgesse; вгонять ~ вогнать в краску кого kõnek. keda punastama panema; (его) лицо залилось густой краской (ta) punastas tugevasti, (ta) läks näost tulipunaseks; краска бросилась ~ кинулась в лицо кому kellel tõusis puna näkku ~ palgesse, veri tõusis näkku, nägu lõi õhetama; не жалеть ~ не щадить красок (kirjelduses) värve mitte säästma; сгущать ~ сгустить краски mida liiga paksudes värvides kujutama (liiga halvana näitama)
крепчать 165b Г несов. kõnek. tugevnema, kõvenema, kangemaks minema; ветер начал крепчать tuul hakkas tugevnema, мороз крепчал pakane läks kõvemaks
крюк 19 (предл. п. ед. ч. на крюке, на крюку,) мн. ч. также 49 (крючья); С м. неод.
‣ (мн. ч. крюки и крючья) konks; (мн. ч. крюки) haak; забить крюк в стену konksu seina lööma, подъёмный крюк tõstekonks, тяговый крюк veokonks, двурогий крюк kaksikkonks, kaheharuline konks;
‣ (мн. ч. крюки) ülek. kõnek. haak, ringiminek, ring, kõrvalepõige; он пошёл другой дорогой и сделал большой крюк ta läks teist teed ja tegi suure ringi ~ haagi sisse, дать крюку два километра kõnek. kahekilomeetrist ringi ~ haaki tegema;
‣ (мн. ч. крюки) aj. (bütsantsi-vene) neuma (joonestikuta noodimärk)
‣ (мн. ч. крюки и крючья) konks; (мн. ч. крюки) haak; забить крюк в стену konksu seina lööma, подъёмный крюк tõstekonks, тяговый крюк veokonks, двурогий крюк kaksikkonks, kaheharuline konks;
‣ (мн. ч. крюки) ülek. kõnek. haak, ringiminek, ring, kõrvalepõige; он пошёл другой дорогой и сделал большой крюк ta läks teist teed ja tegi suure ringi ~ haagi sisse, дать крюку два километра kõnek. kahekilomeetrist ringi ~ haaki tegema;
‣ (мн. ч. крюки) aj. (bütsantsi-vene) neuma (joonestikuta noodimärk)
лечь 375 Г сов. → несов. ложиться
‣ куда, с инф., без доп. magama ~ pikali heitma, pikali viskama; лечь спать magama heitma, лечь в постель voodisse heitma ~ minema, дети уже легли lapsed on juba magama läinud ~ heitnud, ляг и отдохни heida pikali ja puhka, он лёг в больницу ta on haiglas ~ läks haiglasse, лечь в основу чего aluseks olema ~ saama, alust rajama millele;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; на землю лёг туман udu on maas, всё хозяйство легло на дочь kogu majapidamine langes tütre õlgadele, подозрение легло на него kahtlus langes temale, лечь проклятьем на кого needusena langema kellele, лечь бременем на кого koormana langema kellele, тишина легла на город vaikus laskus linnale, на сердце легла печаль südamesse on pugenud mure, süda on muret täis;
‣ langema, elu jätma; лечь в бою lahingus langema;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; лечь на курс suunda võtma, kursile asuma, лечь в дрейф triivima hakkama, лечь на якорь ankrusse jääma, ankrut heitma;
◊ лечь ~ ложиться в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; лечь ~ полечь костьми ~ головой за кого-что, без доп. liter. vaenuväljal langema, oma elu jätma
‣ куда, с инф., без доп. magama ~ pikali heitma, pikali viskama; лечь спать magama heitma, лечь в постель voodisse heitma ~ minema, дети уже легли lapsed on juba magama läinud ~ heitnud, ляг и отдохни heida pikali ja puhka, он лёг в больницу ta on haiglas ~ läks haiglasse, лечь в основу чего aluseks olema ~ saama, alust rajama millele;
‣ на кого-что, куда langema, laskuma; на землю лёг туман udu on maas, всё хозяйство легло на дочь kogu majapidamine langes tütre õlgadele, подозрение легло на него kahtlus langes temale, лечь проклятьем на кого needusena langema kellele, лечь бременем на кого koormana langema kellele, тишина легла на город vaikus laskus linnale, на сердце легла печаль südamesse on pugenud mure, süda on muret täis;
‣ langema, elu jätma; лечь в бою lahingus langema;
‣ väljendab tegevuse algust v suundumust; лечь на курс suunda võtma, kursile asuma, лечь в дрейф triivima hakkama, лечь на якорь ankrusse jääma, ankrut heitma;
◊ лечь ~ ложиться в гроб ~ в могилу ~ в землю hauda minema; лечь ~ полечь костьми ~ головой за кого-что, без доп. liter. vaenuväljal langema, oma elu jätma
машинка 72 С ж. неод.
‣ dem. vt. машина;
‣ masin; пишущая машинка kirjutusmasin, kirjuti, швейная машинка õmblusmasin, машинка для стрижки волос juukselõikusmasin, стричь под машинку masinaga (lühikeseks) lõikama, переписать на машинке masinal ümber kirjutama, писать ~ печатать на машинке masinal ~ masinaga kirjutama, tippima, стучать на машинке kõnek. masinal toksima ~ klõbistama, шить на машинке masinaga ~ masinal õmblema, машинка испортилась masin läks rikki
‣ dem. vt. машина;
‣ masin; пишущая машинка kirjutusmasin, kirjuti, швейная машинка õmblusmasin, машинка для стрижки волос juukselõikusmasin, стричь под машинку masinaga (lühikeseks) lõikama, переписать на машинке masinal ümber kirjutama, писать ~ печатать на машинке masinal ~ masinaga kirjutama, tippima, стучать на машинке kõnek. masinal toksima ~ klõbistama, шить на машинке masinaga ~ masinal õmblema, машинка испортилась masin läks rikki
миновать 172a (без страд. прич. прош. вр.) Г
‣ сов. и несов. кого-что mööduma, mööda minema (ülek. без доп.) ~ sõitma kellest-millest; миновать березняк kaasikust mööda sõitma, зима миновала talv on möödas ~ mööda läinud, гроза миновала äike on möödas ~ läks üle, опасность миновала oht on möödas, пуля миновала кость kuul ei riivanud luud;
‣ сов. безл. кому-чему, чего, обычно с отриц. pääsema millest; ему не миновать гибели ta ei pääse hukust, не миновать мне выслушать его ma olen sunnitud ta ära kuulama;
‣ сов. кому kõnek. täituma, täis saama (vanuse kohta); девочке летом миновал десятый год tüdruk sai suvel kümneseks ~ kümme täis
‣ сов. и несов. кого-что mööduma, mööda minema (ülek. без доп.) ~ sõitma kellest-millest; миновать березняк kaasikust mööda sõitma, зима миновала talv on möödas ~ mööda läinud, гроза миновала äike on möödas ~ läks üle, опасность миновала oht on möödas, пуля миновала кость kuul ei riivanud luud;
‣ сов. безл. кому-чему, чего, обычно с отриц. pääsema millest; ему не миновать гибели ta ei pääse hukust, не миновать мне выслушать его ma olen sunnitud ta ära kuulama;
‣ сов. кому kõnek. täituma, täis saama (vanuse kohta); девочке летом миновал десятый год tüdruk sai suvel kümneseks ~ kümme täis
мороз 1 (род. п. ед. ч. мороза и морозу) С м. неод. külm, pakane; крепкий ~ сильный мороз käre ~ kõva pakane, трескучий мороз kõnek. paukuv pakane, десять градусов мороза kümme kraadi külma, мороз держится pakane püsib, мороз крепчает kõnek. läheb külmemaks, наступили ~ ударили морозы tulid külmad, läks külmale, трещит мороз kõnek. pakane paugub, выйти на мороз külma kätte minema, стоят морозы pakane püsib;
◊ мороз по коже ~ по спине пробегает ~ дерёт ~ подирает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha ~ käib külm jutt üle selja
◊ мороз по коже ~ по спине пробегает ~ дерёт ~ подирает у кого kellel jooksevad külmajudinad üle keha ~ käib külm jutt üle selja
мыло 96 С с. неод.
‣ seep; жидкое мыло vedelseep, туалетное мыло näo(pesu)seep, tualettseep, душистое мыло lõhnaseep, хозяйственное мыло pesuseep, majapidamisseep, мыло для бритья habemeajamisseep, брусок мыла seebikang, кусок мыла seebitükk, руки в мыле käed on seebised ~ seebivahused, мыться с мылом end seebiga pesema, мыло ест глаза seep on silmas, seep läks ~ läheb silma;
‣ (без мн. ч.) vaht (hobusel); лошадь в мыле hobune on vahus;
◊ без мыла в душу лезть ~ влезть madalk. ilma seebita pugema, lipitsema
‣ seep; жидкое мыло vedelseep, туалетное мыло näo(pesu)seep, tualettseep, душистое мыло lõhnaseep, хозяйственное мыло pesuseep, majapidamisseep, мыло для бритья habemeajamisseep, брусок мыла seebikang, кусок мыла seebitükk, руки в мыле käed on seebised ~ seebivahused, мыться с мылом end seebiga pesema, мыло ест глаза seep on silmas, seep läks ~ läheb silma;
‣ (без мн. ч.) vaht (hobusel); лошадь в мыле hobune on vahus;
◊ без мыла в душу лезть ~ влезть madalk. ilma seebita pugema, lipitsema
мягчеть 229b Г несов. kõnek. pehme(ma)ks minema, pehmuma, pehmenema, leebemaks ~ mahedamaks muutuma, leebima, leebuma; голос мягчел hääl läks lahkemaks; vrd. помягчеть
набежать Г сов. → несов. набегать
‣ на кого-что otsa ~ peale jooksma; набежать на пень kännu otsa komistama, набежать на прохожего möödujale otsa jooksma;
‣ во что, на что, безл. также кого-чего kõnek. kokku jooksma (ka ülek.); набежать на шум kära peale kokku jooksma;
‣ во что, на что kogunema, (kokku, sisse) jooksma ~ voolama; вода набежала в яму auku on vett jooksnud ~ kogunenud, на глаза набежали слёзы silmad läksid märjaks, морщины набежали на лоб otsaesine ~ laup läks ~ tõmbus kortsu;
‣ ülek. kõnek. kogunema, korjuma;
‣ äkki puhuma ~ sadama hakkama; набежал ветер tõusis tuulehoog
‣ на кого-что otsa ~ peale jooksma; набежать на пень kännu otsa komistama, набежать на прохожего möödujale otsa jooksma;
‣ во что, на что, безл. также кого-чего kõnek. kokku jooksma (ka ülek.); набежать на шум kära peale kokku jooksma;
‣ во что, на что kogunema, (kokku, sisse) jooksma ~ voolama; вода набежала в яму auku on vett jooksnud ~ kogunenud, на глаза набежали слёзы silmad läksid märjaks, морщины набежали на лоб otsaesine ~ laup läks ~ tõmbus kortsu;
‣ ülek. kõnek. kogunema, korjuma;
‣ äkki puhuma ~ sadama hakkama; набежал ветер tõusis tuulehoog
набиться 325 Г сов. → несов. набиваться
‣ во что, безл. также кого-чего (suurel hulgal) kogunema, tungima, tikkuma; снег набился за воротник lund läks krae vahele, к вечеру изба набилась народом õhtuks oli tare puupüsti rahvast täis;
‣ kõnek. tükkima, tikkuma, end peale sundima; я сам набился к вам в гости ise kangesti tahtsin teile tulla, хочу набиться к вам на дружбу ~ в дружбу tahan tingimata teiega sõbraks saada
‣ во что, безл. также кого-чего (suurel hulgal) kogunema, tungima, tikkuma; снег набился за воротник lund läks krae vahele, к вечеру изба набилась народом õhtuks oli tare puupüsti rahvast täis;
‣ kõnek. tükkima, tikkuma, end peale sundima; я сам набился к вам в гости ise kangesti tahtsin teile tulla, хочу набиться к вам на дружбу ~ в дружбу tahan tingimata teiega sõbraks saada
наброситься 273 Г сов. → несов. набрасываться на кого-что, с чем kallale sööstma ~ tormama ~ kargama; собака набросилась на прохожего koer läks ~ kargas möödujale kallale, наброситься на еду kõnek. aplalt ~ ahnelt sööma hakkama, toidu kallale tormama, наброситься на работу kõnek. õhinal tööle asuma, наброситься на книгу kõnek. ahnelt lugema ~ raamatut neelama hakkama, наброситься с упрёками kõnek. etteheidetega üle külvama, наброситься с кулаками kõnek. rusikatega kallale minema
навыворот Н kõnek.
‣ pahempidi, pahupidi, tagurpidi; надеть рубашку навыворот särki pahempidi selga panema;
‣ vastupidi; всё получилось навыворот kõik läks vastupidi
‣ pahempidi, pahupidi, tagurpidi; надеть рубашку навыворот särki pahempidi selga panema;
‣ vastupidi; всё получилось навыворот kõik läks vastupidi
наголодаться 165 Г сов. kõnek. kaua söömata olema, kaua ~ küllalt nälga kannatama ~ näljas olema; наголодалась за дорогу? kas kõht jäi ~ läks tee peal väga tühjaks?
надуться 346 Г сов. → несов. надуваться
‣ paisuma, punduma, kohuma, kohruma, (õhku vm.) täis minema; паруса надулись purjed on paisunud, почки надулись pungad on paisunud;
‣ на кого, без доп. ülek. kõnek. turri ~ mossi ~ morniks ~ tusaseks tõmbuma, mossitama, solvuma;
‣ ülek. kõnek. end puhevile ajama, ennast täis minema; он надулся как индюк ta läks ennast täis ~ puhevile kui kalkun;
‣ чего, чем madalk. end täis larpima; надуться чаю end teed täis larpima;
◊ надуться как мышь на крупу kõnek. (hingepõhjani) solvunud ~ mossis ~ turris olema
‣ paisuma, punduma, kohuma, kohruma, (õhku vm.) täis minema; паруса надулись purjed on paisunud, почки надулись pungad on paisunud;
‣ на кого, без доп. ülek. kõnek. turri ~ mossi ~ morniks ~ tusaseks tõmbuma, mossitama, solvuma;
‣ ülek. kõnek. end puhevile ajama, ennast täis minema; он надулся как индюк ta läks ennast täis ~ puhevile kui kalkun;
‣ чего, чем madalk. end täis larpima; надуться чаю end teed täis larpima;
◊ надуться как мышь на крупу kõnek. (hingepõhjani) solvunud ~ mossis ~ turris olema
накалиться 285 Г сов. → несов. накаливаться, накаляться
‣ tuliseks ~ hõõguvkuumaks ~ tulikuumaks minema, hõõguma hakkama; печь накалилась ahi on (tuli)kuumaks läinud;
‣ ülek. pinevaks ~ pingeliseks minema; международная обстановка накалилась rahvusvaheline olukord läks pinevaks
‣ tuliseks ~ hõõguvkuumaks ~ tulikuumaks minema, hõõguma hakkama; печь накалилась ahi on (tuli)kuumaks läinud;
‣ ülek. pinevaks ~ pingeliseks minema; международная обстановка накалилась rahvusvaheline olukord läks pinevaks
накрыть 347a Г сов. → несов. накрывать
‣ кого-что, чем katma; накрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, накрыть стол ~ на стол lauda katma;
‣ кого-что ülek. kõnek. ootamatult tabama; накрыть на месте преступления kuriteolt tabama;
‣ что, чем sõj. (märki) tabama (tulistamisel), pihta andma ~ minema ~ saama; бомбовый удар накрыл высоту pommilöök tabas kõrgendikku, второй залп батареи накрыл корабль patarei teine kogupauk läks laevale pihta
‣ кого-что, чем katma; накрыть ребёнка одеялом lapsele tekki peale panema, накрыть стол ~ на стол lauda katma;
‣ кого-что ülek. kõnek. ootamatult tabama; накрыть на месте преступления kuriteolt tabama;
‣ что, чем sõj. (märki) tabama (tulistamisel), pihta andma ~ minema ~ saama; бомбовый удар накрыл высоту pommilöök tabas kõrgendikku, второй залп батареи накрыл корабль patarei teine kogupauk läks laevale pihta
налезть 354 Г сов. → несов. налезать (без 1 и 2 л.) kõnek.
‣ на что, во что, без доп. (hulgaviisi) peale ~ otsa ~ sisse ronima ~ minema;
‣ на что, без доп. jalga, selga, pähe vm. mahtuma ~ minema; кольцо еле налезло на палец sõrmus läks vaevu sõrme;
‣ на кого-что peale nihkuma ~ suruma; льдины налезли друг на друга jääpangad kuhjusid üksteise otsa, шапка налезла на глаза müts vajus silmadele
‣ на что, во что, без доп. (hulgaviisi) peale ~ otsa ~ sisse ronima ~ minema;
‣ на что, без доп. jalga, selga, pähe vm. mahtuma ~ minema; кольцо еле налезло на палец sõrmus läks vaevu sõrme;
‣ на кого-что peale nihkuma ~ suruma; льдины налезли друг на друга jääpangad kuhjusid üksteise otsa, шапка налезла на глаза müts vajus silmadele
налиться 327 (прош. вр. налился, налилось и налилось, налились и налились) Г сов. → несов. наливаться
‣ во что, чем täis valguma, sisse voolama, täituma (ka ülek.); вода налилась в лодку vesi valgus paati, вода налилась в уши vett läks kõrva, глаза налились слезами silmad läksid märjaks, pisarad tulid ~ valgusid silma, налиться красотой ilusaks minema, налиться силой jõuliseks ~ sitkeks muutuma;
‣ paisuma; почки налились pungad on paisunud;
‣ valmima, küpseks saama, mahlaseks ~ klaariks minema; виноград налился viinamarjad on küpsed ~ täies mahlas;
◊ налиться ~ наливаться кровью tulipunaseks minema, verd täis valguma
‣ во что, чем täis valguma, sisse voolama, täituma (ka ülek.); вода налилась в лодку vesi valgus paati, вода налилась в уши vett läks kõrva, глаза налились слезами silmad läksid märjaks, pisarad tulid ~ valgusid silma, налиться красотой ilusaks minema, налиться силой jõuliseks ~ sitkeks muutuma;
‣ paisuma; почки налились pungad on paisunud;
‣ valmima, küpseks saama, mahlaseks ~ klaariks minema; виноград налился viinamarjad on küpsed ~ täies mahlas;
◊ налиться ~ наливаться кровью tulipunaseks minema, verd täis valguma
напасть II 356b Г сов. → несов. нападать
‣ на кого-что kallale tungima ~ minema, ründama; напасть на крепость kindlust ründama, на него напал медведь ta sattus karu küüsi, напасть на кого с упрёками kõnek. kellele turja ~ harja kargama, keda näägutama kukkuma, напасть на еду kõnek. ahnelt sööma hakkama, söögi kallale tormama;
‣ на что peale sattuma; напасть на золотоносную жилу kullasoonele sattuma, напасть на след jälgedele sattuma;
‣ на кого haarama, valdama; на него напал страх teda haaras hirm, на него напала робость ta lõi araks, грусть напала meel läks kurvaks, лень напала laiskus tuli peale, напал кашель köha tuli kallale;
◊ не на того ~ таковского ~ такого ~ дурака напал madalk. ega ma (ta, sa...) ka loll pole ~ polnud, vaat kus leidis (leidsid) lolli
‣ на кого-что kallale tungima ~ minema, ründama; напасть на крепость kindlust ründama, на него напал медведь ta sattus karu küüsi, напасть на кого с упрёками kõnek. kellele turja ~ harja kargama, keda näägutama kukkuma, напасть на еду kõnek. ahnelt sööma hakkama, söögi kallale tormama;
‣ на что peale sattuma; напасть на золотоносную жилу kullasoonele sattuma, напасть на след jälgedele sattuma;
‣ на кого haarama, valdama; на него напал страх teda haaras hirm, на него напала робость ta lõi araks, грусть напала meel läks kurvaks, лень напала laiskus tuli peale, напал кашель köha tuli kallale;
◊ не на того ~ таковского ~ такого ~ дурака напал madalk. ega ma (ta, sa...) ka loll pole ~ polnud, vaat kus leidis (leidsid) lolli
наскучить 271b Г сов. кому-чему, чем, с инф. kõnek. ära tüütama, igavaks minema; наскучить своими жалобами oma halinaga ära tüütama, работа ему наскучила töö on talle tüütavaks ~ igavaks muutunud, наскучило ждать ootamine läks tüütuks, мне наскучило там сидеть mul hakkas seal igav istuda
насмарку Н kõnek. väljendis идти ~ пойти насмарку luhta minema, tühja jooksma, vett vedama minema, всё пошло насмарку kõik läks untsu ~ tühja ~ nässu
натереться 243 Г сов. → несов. натираться
‣ чем, без доп. end sisse hõõruma; натереться мазью end salvima, end salviga võidma ~ määrima;
‣ (hõõrumisel) läikima minema; паркет хорошо натёрся parkett läks hästi läikima;
‣ riivimisel peeneks minema
‣ чем, без доп. end sisse hõõruma; натереться мазью end salvima, end salviga võidma ~ määrima;
‣ (hõõrumisel) läikima minema; паркет хорошо натёрся parkett läks hästi läikima;
‣ riivimisel peeneks minema
натянуть 339a Г сов. → несов. натягивать
‣ что pingutama, pinguldama, pingule tõmbama; натянуть вожжи ohje pingule tõmbama;
‣ что, на что (pingutades) peale panema ~ tõmbama ~ venitama; натянуть холст на рамку lõuendit raamile tõmbama, натянуть струны (pilli)keeli peale panema, натянуть тройку kõnek. kolme välja venitama, läbi häda kolme panema;
‣ что, на кого-что kõnek. (selga, jalga, kätte, peale) tõmbama ~ sikutama ~ tirima ~ kiskuma; натянуть перчатки sõrmikuid ~ kindaid kätte sikutama, натянуть на себя одеяло endale tekki peale tirima;
‣ безл. чего, без доп. kõnek. pilve ~ sombuseks minema ~ tõmbuma; к вечеру натянуло туч õhtuks läks ~ tõmbus taevas pilve;
◊ натянуть ~ наставить нос кому madalk. pika ninaga jätma keda
‣ что pingutama, pinguldama, pingule tõmbama; натянуть вожжи ohje pingule tõmbama;
‣ что, на что (pingutades) peale panema ~ tõmbama ~ venitama; натянуть холст на рамку lõuendit raamile tõmbama, натянуть струны (pilli)keeli peale panema, натянуть тройку kõnek. kolme välja venitama, läbi häda kolme panema;
‣ что, на кого-что kõnek. (selga, jalga, kätte, peale) tõmbama ~ sikutama ~ tirima ~ kiskuma; натянуть перчатки sõrmikuid ~ kindaid kätte sikutama, натянуть на себя одеяло endale tekki peale tirima;
‣ безл. чего, без доп. kõnek. pilve ~ sombuseks minema ~ tõmbuma; к вечеру натянуло туч õhtuks läks ~ tõmbus taevas pilve;
◊ натянуть ~ наставить нос кому madalk. pika ninaga jätma keda
нахмурить 269a Г сов. → несов. нахмуривать что (kulmu) kortsutama, (otsaesist) kibrutama ~ kurrutama; он нахмурил лицо ta tegi morni näo pähe, ta nägu läks tusaseks ~ tõmbus pilve
нахмуриться 269 Г сов. → несов. нахмуриваться kortsu ~ kipra minema (lauba v. kulmude kohta); morniks ~ süngeks ~ tusaseks tõmbuma, süngestuma; ülek. pilvesse ~ süngeks minema (ilma kohta); брови нахмурились kulm läks kortsu; vrd. хмуриться
небо 96a С с. неод. taevas, taevalaotus, taevavõlv; звёздное небо tähistaevas, в небе, на небе taevas, музей под открытым небом vabaõhumuuseum;
◊ небо с овчинку покажется ~ показалось кому kõnek. kellel läheb ~ läks silme ees mustaks; (отличаться) как небо от земли от кого-чего, (быть) как небо и земля kui taevas ja maa erinema, nagu öö ja päev olema ~ erinema; коптить небо kõnek. luuslanki lööma, ulapõlve ~ hõlpu pidama; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; (как) с неба упасть ~ свалиться kõnek. kellele ootamatult sülle langema, nagu taevakingitus olema; как с неба ~ с луны упал ~ свалился kõnek. nagu kuu pealt kukkunud ~ taevast alla sadanud; звёзд с неба не хватает kõnek. kellest ei ole ~ ei olnud kõrget lendu oodata, kellest jäävad tähed taevast alla toomata; как гром среди ясного неба nagu välk selgest taevast; (быть ~ чувствовать себя) на седьмом небе seitsmendas taevas olema; (пре)возносить ~ (пре)вознести до небес кого-что taevani kiitma ~ ülistama keda-mida; под открытым ~ чистым небом lageda taeva all; между небом и землёй (быть) taeva ja maa vahel kõlkuma
◊ небо с овчинку покажется ~ показалось кому kõnek. kellel läheb ~ läks silme ees mustaks; (отличаться) как небо от земли от кого-чего, (быть) как небо и земля kui taevas ja maa erinema, nagu öö ja päev olema ~ erinema; коптить небо kõnek. luuslanki lööma, ulapõlve ~ hõlpu pidama; попадать ~ попасть пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; (как) с неба упасть ~ свалиться kõnek. kellele ootamatult sülle langema, nagu taevakingitus olema; как с неба ~ с луны упал ~ свалился kõnek. nagu kuu pealt kukkunud ~ taevast alla sadanud; звёзд с неба не хватает kõnek. kellest ei ole ~ ei olnud kõrget lendu oodata, kellest jäävad tähed taevast alla toomata; как гром среди ясного неба nagu välk selgest taevast; (быть ~ чувствовать себя) на седьмом небе seitsmendas taevas olema; (пре)возносить ~ (пре)вознести до небес кого-что taevani kiitma ~ ülistama keda-mida; под открытым ~ чистым небом lageda taeva all; между небом и землёй (быть) taeva ja maa vahel kõlkuma
невзвидеть 230 (без повел. накл., без страд. прич.) Г сов. чего kõnek. väljendis (от боли он) невзвидел света (valust) läks (tal) silme ees mustaks
недёшево Н küllalt ~ üsna ~ võrdlemisi kallilt (ka ülek.); это ему недёшево досталось see läks talle kalliks maksma, ta ei saanud seda kergelt kätte, это стоит недёшево see maksab üsna palju, see on küllaltki kallis
неизменно Н muutumatult, alati, ikka, jäävalt, vääramatult, truult; разговор неизменно возвращался к событиям прошлой недели jutt läks ikka eelmise nädala sündmustele, она неизменно приходила туда ta tuli ikka ja jälle ~ truult kohale
неудача 76 С ж. неод. ebaedu, ebaõnn, äpardus, nurjumine, luhtumine, viperus; мы потерпели неудачу meie ettevõtmine läks nurja ~ luhta ~ ebaõnnestus, meid tabas ebaõnn, me kaotasime, окончиться неудачей äparduma, nurjuma, luhtuma
неудачно Н ebaõnnestunult, õnnetult, halvasti; неудачно спрыгнуть õnnetult alla hüppama, он неудачно женился tal ei vedanud naisega, ta naisevõtt läks viltu
обволочься 381 Г сов. → несов. обволакиваться чем mähkuma, mattuma, (kinni) kattuma; небо обволоклось тучами taevas on pilves ~ läks pilve ~ kattus pilvedega, глаза обволоклись слезами silmad läksid veekalkvele
обед 1 С м. неод. lõuna(söök), dinee; kõnek. lõuna(vaheaeg); званый обед pidulik lõunasöök (kutsutud külalistele), обед в честь кого dinee ~ lõuna kelle auks, торжественный обед pidulik lõuna, прощальный обед lahkumislõuna, -dinee, обед из трёх блюд kolmest roast koosnev lõuna(söök), kolme käiguga lõuna, плотный обед kõnek. priske lõuna(söök), сытный обед toitev ~ rammus lõuna(söök), варить обед lõunat ~ lõunasööki keetma ~ tegema, пригласить ~ позвать на обед lõunale kutsuma, звать к обеду lõunasöögile kutsuma, за обедом lõunalauas, во время обеда lõuna(söögi) ajal, на обед (1) lõunale, (2) lõunaks, до обеда enne lõunat, к обеду будем дома lõunaks jõuame koju, перед обедом enne lõunat ~ lõunasööki, после обеда pärast lõunat, ушёл на обед läksin ~ läks lõunale, olin ~ oli lõunale läinud, с обеда пошёл дождь lõunast (peale) hakkas sadama, перерыв на обед lõunavaheaeg
обескровиться 278 Г сов. → несов. обескровливаться verest tühjaks jooksma, veretuks jääma; ülek. elujõuetuks muutuma, nõrgestuma; его лицо обескровилось ta nägu läks surnukahvatuks ~ kriitvalgeks, ta näost kadus viimane kui verepiisk
облако 96 (род. п. мн. ч. облаков) С с. неод.
‣ pilv; грозовое облако äikesepilv, дождевые облака vihmapilved, кучевые облака rünkpilved, перистые облака kiudpilved, серебристые облака helkivad (öö)pilved, слоистые облака kihtpilved, звёздное облако astr. täheparv, -pilv, дымное ~ дымовое облако, облако дыма suitsupilv, облако пыли tolmupilv, небо покрылось облаками taevas kattus pilvedega ~ läks pilve, взлететь под облака ~ до облаков kõrgele taevasse ~ pilvede alla tõusma, под облаками pilvede all, kõrgel taevas;
‣ ülek. (udu)loor, vari; облако грусти nukrusloor, облако недоверия kahtlusevari;
◊ витать ~ парить в облаках pilvedes hõljuma, unistama; (как) с облаков свалиться ~ упасть ~ спуститься nagu välk selgest taevast (ilmuma); спускаться ~ спуститься с облаков на землю pilvedelt alla kukkuma, maa peale tagasi langema
‣ pilv; грозовое облако äikesepilv, дождевые облака vihmapilved, кучевые облака rünkpilved, перистые облака kiudpilved, серебристые облака helkivad (öö)pilved, слоистые облака kihtpilved, звёздное облако astr. täheparv, -pilv, дымное ~ дымовое облако, облако дыма suitsupilv, облако пыли tolmupilv, небо покрылось облаками taevas kattus pilvedega ~ läks pilve, взлететь под облака ~ до облаков kõrgele taevasse ~ pilvede alla tõusma, под облаками pilvede all, kõrgel taevas;
‣ ülek. (udu)loor, vari; облако грусти nukrusloor, облако недоверия kahtlusevari;
◊ витать ~ парить в облаках pilvedes hõljuma, unistama; (как) с облаков свалиться ~ упасть ~ спуститься nagu välk selgest taevast (ilmuma); спускаться ~ спуститься с облаков на землю pilvedelt alla kukkuma, maa peale tagasi langema
облегчить 287a Г сов. → несов. облегчать кого-что
‣ kergendama, hõlbustama, kergemaks tegema; облегчить сани kelku kergendama, kelgult ülearust maha võtma, облегчить ношу kandamit ~ koormat vähendama, облегчить труд tööd kergemaks tegema ~ hõlbustama, это облегчило её душу see tegi ta südame kergemaks, sellest läks tal süda kergemaks, облегчить путь teekonda kergendama, облегчить страдания kannatusi kergendama ~ leevendama, облегчить боль valu leevendama, облегчить условия труда töötingimusi parandama;
‣ lihtsustama, lihtsamaks tegema; облегчить конструкцию самолёта lennuki ehitust lihtsamaks tegema
‣ kergendama, hõlbustama, kergemaks tegema; облегчить сани kelku kergendama, kelgult ülearust maha võtma, облегчить ношу kandamit ~ koormat vähendama, облегчить труд tööd kergemaks tegema ~ hõlbustama, это облегчило её душу see tegi ta südame kergemaks, sellest läks tal süda kergemaks, облегчить путь teekonda kergendama, облегчить страдания kannatusi kergendama ~ leevendama, облегчить боль valu leevendama, облегчить условия труда töötingimusi parandama;
‣ lihtsustama, lihtsamaks tegema; облегчить конструкцию самолёта lennuki ehitust lihtsamaks tegema
обойтись 372 Г сов. → несов. обходиться
‣ с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
‣ кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
‣ без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
‣ без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
◊ влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema
‣ с кем-чем как ümber käima, kohtlema; с ним обошлись как с мальчишкой teda koheldi kui poisikest;
‣ кому-чему, во что, во сколько kõnek. maksma minema, maksma (ka ülek.); ремонт обошёлся в двести рублей remont läks kakssada rubla maksma, это ему дорого обошлось see läks talle kalliks maksma, это ему даром не обойдётся see ei lõpe tal hästi, seda talle ei kingita;
‣ без кого-чего, кем-чем kõnek. läbi ~ hakkama saama, toime tulema; обойтись без помощи ise toime tulema, я обойдусь ста рублями saan saja rublaga hakkama, обойдётся (и без этого) saab selletagi läbi ~ hakkama;
‣ без кого-чего, без доп. kõnek. korda saama, hästi minema; всё обойдётся kõik saab korda, обошлось без скандала skandaali ei tulnud;
◊ влетать ~ влететь ~ вскочить ~ стать ~ обойтись в копеечку ~ в копейку кому kõnek. kellele kena kopika ~ ränka raha maksma minema
оборваться 217 Г сов. → несов. обрываться
‣ katki ~ puruks minema, rebenema, katkema (ka ülek.); верёвка оборвалась nöör katkes ~ läks katki, пуговица оборвалась nööp tuli eest ära, песня оборвалась laul katkes;
‣ (без несов.) räbalduma, räbalaiks ~ räbalaks kuluma ~ minema;
‣ alla kukkuma; (millegi küljest) lahti rebenema ~ tulema; оборваться со скалы kaljult alla kukkuma;
◊ сердце оборвалось ~ упало у кого kõnek. kelle süda vakatas, süda tahtis lõhkeda ~ seisma jääda
‣ katki ~ puruks minema, rebenema, katkema (ka ülek.); верёвка оборвалась nöör katkes ~ läks katki, пуговица оборвалась nööp tuli eest ära, песня оборвалась laul katkes;
‣ (без несов.) räbalduma, räbalaiks ~ räbalaks kuluma ~ minema;
‣ alla kukkuma; (millegi küljest) lahti rebenema ~ tulema; оборваться со скалы kaljult alla kukkuma;
◊ сердце оборвалось ~ упало у кого kõnek. kelle süda vakatas, süda tahtis lõhkeda ~ seisma jääda
образумиться 277 Г сов. → несов. образумливаться kõnek. mõistust ~ aru pähe võtma, mõistlikuks saama ~ minema; образумился с возрастом aastatega ~ täiseas läks ta mõistlikumaks ~ tuli tal aru pähe, täiseas võttis ta aru pähe
овчинка 72 С ж. неод. dem. (väike) lambanahk;
◊ небо с овчинку показалось кому kõnek. (maailm v. kõik) läks silme ees mustaks ~ kirjuks; овчинка выделки не стоит kõnekäänd asi ei tasu vaeva, asi ei ole seda vaeva väärt
◊ небо с овчинку показалось кому kõnek. (maailm v. kõik) läks silme ees mustaks ~ kirjuks; овчинка выделки не стоит kõnekäänd asi ei tasu vaeva, asi ei ole seda vaeva väärt
ожесточиться 287 Г сов. → несов. ожесточаться
‣ против кого-чего, без доп. kalgiks ~ südametuks ~ halastamatuks ~ tigedaks ~ julmaks minema, kalestuma, kalgistuma, tigestuma; ожесточиться сердцем südametuks minema, ожесточиться душой kalestuma;
‣ ägestuma, raevuma; ägenema, teravnema; бой ожесточился lahing läks ägedamaks
‣ против кого-чего, без доп. kalgiks ~ südametuks ~ halastamatuks ~ tigedaks ~ julmaks minema, kalestuma, kalgistuma, tigestuma; ожесточиться сердцем südametuks minema, ожесточиться душой kalestuma;
‣ ägestuma, raevuma; ägenema, teravnema; бой ожесточился lahing läks ägedamaks
оживить 300a Г сов. → несов. оживлять кого-что, чем ellu äratama, elustama (ka ülek.); elavdama, elava(ma)ks muutma ~ tegema, virgutama; оживить пустыню kõrbet elustama, kõrbesse elu tooma, оживить воспоминания mälestusi elustama, оживить работу tööd elavamaks muutma, радость оживила лицо nägu läks rõõmust elevile
оживиться 300 Г сов. → несов. оживляться чем, без доп. elustuma, ellu ärkama, elavnema, elava(ma)ks minema ~ muutuma, virguma; улицы оживились tänavad elustusid, больной оживился haige elavnes, лицо оживилось nägu elavnes, разговор оживился jutt hoogustus ~ läks elavamaks
оживлённо Н elavalt, elavnenult, hoogsalt; собрание прошло оживлённо koosolek oli elav, за столом стало оживлённо lauas tekkis elevus ~ elav meeleolu, rahvas laua ääres läks elevile
ожить 331 Г сов. → несов. оживать от чего, без доп. elustuma, ellu ärkama (ka ülek.); ülek. elavnema; toibuma; природа ожила loodus elustus, ожить в памяти mälus ~ mälestustes elustuma, mällu kerkima, meelde tärkama, костёр ожил lõke läks põlema, ноги его так и не ожили ta ei saanudki jalgu alla, ta ei hakanudki enam kõndima, ожить после болезни haigusest toibuma
озариться 285 Г сов. → несов. озаряться чем särama ~ helendama hakkama ~ lööma (ka ülek.); вершины гор озарились лучами солнца mäetipud lõid päikesekiirtes särama, озариться счастьем õnnest särama lööma, лицо озарилось улыбкой nägu läks naerule ~ lõi naerust särama
оно
‣ 163 М с. vt. он;
‣ нескл. М kõnek. see, ta; оно и понятно selge see, так оно и вышло nii see läks(ki), как оно кажется nagu ta ~ see näib ~ tundub, оно и видно seda on näha;
‣ М → частица madalk. väljendeis оно конечно ~ действительно seda muidugi;
◊ то-то и оно kõnek. see’p see lugu ongi; вон оно что, вот оно что, вот оно как kõnek. ah nii on lugu
‣ 163 М с. vt. он;
‣ нескл. М kõnek. see, ta; оно и понятно selge see, так оно и вышло nii see läks(ki), как оно кажется nagu ta ~ see näib ~ tundub, оно и видно seda on näha;
‣ М → частица madalk. väljendeis оно конечно ~ действительно seda muidugi;
◊ то-то и оно kõnek. see’p see lugu ongi; вон оно что, вот оно что, вот оно как kõnek. ah nii on lugu
опрокинуться 334 Г сов. → несов. опрокидываться
‣ ümber ~ külili minema ~ kukkuma, kummuli langema ~ minema; сани опрокинулись regi läks ümber, лодка опрокинулась набок paat kaldus küljele;
‣ pikali ~ selili ~ selja peale kukkuma; опрокинуться на спину selili kukkuma;
‣ van. viskuma, end (taha) heitma
‣ ümber ~ külili minema ~ kukkuma, kummuli langema ~ minema; сани опрокинулись regi läks ümber, лодка опрокинулась набок paat kaldus küljele;
‣ pikali ~ selili ~ selja peale kukkuma; опрокинуться на спину selili kukkuma;
‣ van. viskuma, end (taha) heitma
освежиться 287 Г сов. → несов. освежаться
‣ värskenema, värskeks minema; uuenema, elustuma; воздух освежился õhk on värske, знания освежились teadmised värskenesid, впечатления освежились muljed uuenesid, muljed on värsked, воспоминания освежились в памяти mälestused kerkisid värskena mällu;
‣ reipaks minema; чем end värskendama ~ karastama ~ kosutama; освежиться купанием kümblusest ~ suplusest reibastuma ~ reipaks ~ virgeks ~ värskeks saama, вышел на воздух освежиться läks ~ tuli õue värsket õhku hingama
‣ värskenema, värskeks minema; uuenema, elustuma; воздух освежился õhk on värske, знания освежились teadmised värskenesid, впечатления освежились muljed uuenesid, muljed on värsked, воспоминания освежились в памяти mälestused kerkisid värskena mällu;
‣ reipaks minema; чем end värskendama ~ karastama ~ kosutama; освежиться купанием kümblusest ~ suplusest reibastuma ~ reipaks ~ virgeks ~ värskeks saama, вышел на воздух освежиться läks ~ tuli õue värsket õhku hingama
осветиться 296 Г сов. → несов. освещаться чем, без доп. valgeks minema; сцена осветилась lava läks valgeks, лицо осветилось улыбкой naeratus säratas nägu, näole tuli naeratushelk ~ naerusära
осечка 73 С ж. неод. tõrge; ülek. kõnek. äpardus, ebaõnn; ружьё дало осечку püss ei läinud lahti, осечка вышла asi läks metsa ~ untsu
осложниться 285 Г сов. → несов. осложняться чем, без доп. keeruliseks ~ keerukaks minema, keerustuma, komplitseeruma; med. tüsistuma; ситуация осложнилась olukord läks keerulise(ma)ks, грипп осложнился воспалением лёгких gripitüsistusena tekkis kopsupõletik
остаться 223 Г сов. → несов. оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; остаться на месте paigale jääma, остаться с больным haige juurde jääma, остаться на второй год teiseks aastaks ~ istuma jääma, остаться на поле боя lahinguväljale jääma, остаться в живых ellu jääma, победа осталась за ним võit jäi temale, остаться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, остаться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, остаться у власти võimule jääma, остаться в силе jõusse jääma, остаться на руках у кого kelle hoolde ~ hoole alla jääma, остаться самим собой iseendaks ~ iseenesele truuks jääma, остаться вдовцом leseks jääma, остался должен кому jäi võlgu kellele, за вами осталось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, остаться ни с чем kõigest ilma jääma, остаться без гроша kõnek. pennita ~ kopikata jääma, ждать осталось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи остались секунды kohtumiseni jäid ~ on jäänud mõned sekundid, ему осталось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
остыть 348 Г сов. → несов. остывать ära ~ maha jahtuma, jahenema, külmaks minema (к кому-чему ka ülek.); ülek. lahtuma; чай остыл tee on jahtunud, он остыл ко мне ta on minu vastu külmaks ~ jahedaks jäänud, его гнев остыл ta viha on lahtunud, ta viha läks üle ~ on üle läinud; vrd. стыть
от, ото предлог с род. п.
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
‣ millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest ~ sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele ~ emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama ~ tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;
‣ põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma ~ lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast ~ hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima ~ varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;
‣ terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;
‣ eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;
‣ daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1 марта käskkiri 1. märtsist, 1. märtsi käskkiri, письмо от 2 июля kiri 2. juulist, 2. juuli (kuupäevaga) kiri;
‣ ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;
‣ tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;
‣ tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed
отвориться 285, 305a Г сов. → несов. отворяться lahti minema, avanema; дверь отворилась uks on lahti läinud ~ paokil, uks avanes ~ läks lahti, uks lükati lahti
отказаться 198 Г сов. → несов. отказываться
‣ от кого-чего, с инф. keelduma, loobuma, mitte omaks tunnistama, lahti ütlema; отказаться петь laulmast keelduma, отказаться от борьбы võitlusest loobuma, отказаться от своих слов oma sõnu tagasi võtma ~ sööma ~ mitte omaks tunnistama, отказаться от родственников sugulastest lahti ütlema, не откажусь поехать sõidan hea meelega, не отказался бы от обеда hea meelega sööks lõunat, poleks midagi lõunasöögi vastu;
‣ с инф. üles ütlema, rikki minema; замок отказался служить lukk läks rikki
‣ от кого-чего, с инф. keelduma, loobuma, mitte omaks tunnistama, lahti ütlema; отказаться петь laulmast keelduma, отказаться от борьбы võitlusest loobuma, отказаться от своих слов oma sõnu tagasi võtma ~ sööma ~ mitte omaks tunnistama, отказаться от родственников sugulastest lahti ütlema, не откажусь поехать sõidan hea meelega, не отказался бы от обеда hea meelega sööks lõunat, poleks midagi lõunasöögi vastu;
‣ с инф. üles ütlema, rikki minema; замок отказался служить lukk läks rikki
открыться 347 Г сов. → несов. открываться
‣ перед кем-чем, кому, без доп. avanema, lahti minema; дверь открылась uks avanes ~ läks lahti, перед нами открылся красивый вид meile avanes ilus vaade, рана открылась haav on lahti läinud, открылся новый магазин avati uus kauplus;
‣ nähtavale tulema;
‣ algama; открылась подписка на журналы algas ajakirjade ettetellimine, открылся театральный сезон algas teatrihooaeg, дискуссия открылась вступительным словом кого kelle sõnavõtt juhatas diskussiooni sisse;
‣ välja ~ avalikuks ~ ilmsiks tulema; обман открылся pettus tuli välja ~ avalikuks;
‣ кому selgeks saama; мне открылся смысл его слов mulle sai tema sõnade mõte selgeks;
‣ кому teatavaks tegema, usaldama mida kellele; открыться другу sõbrale kõike usaldama ~ ära rääkima;
◊ глаза открылись у кого kelle silmad läksid lahti
‣ перед кем-чем, кому, без доп. avanema, lahti minema; дверь открылась uks avanes ~ läks lahti, перед нами открылся красивый вид meile avanes ilus vaade, рана открылась haav on lahti läinud, открылся новый магазин avati uus kauplus;
‣ nähtavale tulema;
‣ algama; открылась подписка на журналы algas ajakirjade ettetellimine, открылся театральный сезон algas teatrihooaeg, дискуссия открылась вступительным словом кого kelle sõnavõtt juhatas diskussiooni sisse;
‣ välja ~ avalikuks ~ ilmsiks tulema; обман открылся pettus tuli välja ~ avalikuks;
‣ кому selgeks saama; мне открылся смысл его слов mulle sai tema sõnade mõte selgeks;
‣ кому teatavaks tegema, usaldama mida kellele; открыться другу sõbrale kõike usaldama ~ ära rääkima;
◊ глаза открылись у кого kelle silmad läksid lahti
отлечь 375 Г сов. → несов. отлегать у кого, от чего, без доп. kergemaks ~ üle minema; у меня отлегло от сердца mul läks süda kergemaks, боль отлегла valu jäi järele ~ soiku
отмыться 347 Г сов. → несов. отмываться (pesus) välja ~ puhtaks minema ~ välja tulema, maha tulema; краска отмылась värv läks pesus välja, руки отмылись käed läksid puhtaks
отойти 372 (без страд. прич.) Г сов. → несов. отходить I
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
‣ от кого-чего, к кому-чему, без доп. ära ~ eemale ~ kõrvale ~ tagasi minema, eemalduma (ka ülek.); лодка отошла от берега paat eemaldus kaldast, отойти на минуту silmapilguks ~ viivuks ~ hetkeks ära minema, сестра не могла отойти от больного õde ei saanud haiget üksi jätta, отойти к окну akna juurde minema, поезд отошёл точно rong väljus täpselt, отойти от кружка ringist eemale jääma, отойти от темы asjast ~ asja mõttest ~ teemast kõrvale kalduma, отойти от правды tõe vastu patustama, отойти на задний план tagaplaanile jääma, отойти от прежних взглядов endisi tõekspidamisi hülgama, отойти ко сну unne suikuma, отойти от хозяйства majapidamisest kõrvale jääma;
‣ taganema; враг отошёл vaenlane taganes;
‣ от чего, без доп. lahti tulema ~ minema; обои отошли tapeet on lahti;
‣ välja minema, luituma; загар отошёл päevitus on juba kadunud;
‣ от кого-чего, кому-чему, к кому-чему, подо что kelle kätte ~ valdusse minema; дом отошёл к дочери maja on nüüd tütre valduses;
‣ üles sulama, ülek. ka järele andma; leebuma; toibuma; земля ещё не отошла maa ei ole veel sulanud;
‣ от чего (töötlemisel) eralduma; от творога отошла сыворотка kohupiimast eraldus vadak, от зерна отошла шелуха teradelt koorusid kestad, terad on juba puhtad;
‣ kõnek. läbi ~ mööda saama ~ minema, lõppema, mööduma; ягоды отошли marjaaeg on läbi ~ möödas ~ otsas;
‣ van. elust lahkuma;
◊ отойти в вечность liter. (1) manalasse varisema, igavikku minema, siit ilmast lahkuma, hingusele minema, (2) mineviku hõlma ~ rüppe vajuma; отойти ~ отходить в прошлое minevikuks saama ~ muutuma; сердце отошло у кого kelle viha läks üle ~ lahtus; отойти от мира сего van. sellest ~ siit ilmast lahkuma
отстираться 165 Г сов. → несов. отстирываться pesus välja ~ puhtaks minema; пятно отстиралось plekk läks pesemisel välja
оттереться 243 (буд. вр. ототрёшься, ототрётся...; повел. накл. ототрись) Г сов. → несов. оттираться (hõõrumise v. nühkimisega) maha tulema ~ puhtaks minema; грязь оттёрлась pori on maha tulnud, пятно оттёрлось plekk läks hõõrudes ~ nühkimisel välja
отуманиться 269 Г сов. → несов. отуманиваться
‣ uduseks ~ ähmaseks ~ hämaraks minema, ähmastuma (ka ülek.), tuhmuma, hämarduma; глаза отуманились страхом silmadesse tekkis hirmuvari, pilk läks hirmust ähmaseks;
‣ ülek. kurvaks ~ nukraks jääma; vrd. туманиться
‣ uduseks ~ ähmaseks ~ hämaraks minema, ähmastuma (ka ülek.), tuhmuma, hämarduma; глаза отуманились страхом silmadesse tekkis hirmuvari, pilk läks hirmust ähmaseks;
‣ ülek. kurvaks ~ nukraks jääma; vrd. туманиться
отчиститься 276 Г сов. → несов. отчищаться от чего, без доп. puhtaks minema; maha tulema; вилки хорошо отчистились kahvlid läksid hästi puhtaks, пятно отчистилось plekk läks välja ~ kadus
перебиться 325 Г сов. → несов. перебиваться
‣ (hulgaviisi) katki minema, purunema; вся посуда перебилась kõik nõud on katki (läinud);
‣ без доп., чем kõnek. hinge sees hoidma, (vaevaliselt, kuidagimoodi) läbi ajama; им удалось кое-как перебиться уроками nad said ~ neil õnnestus tunde andes (hädapärast) hinge sees hoida;
‣ katkema; мысль перебилась mõte katkes ~ läks segi
‣ (hulgaviisi) katki minema, purunema; вся посуда перебилась kõik nõud on katki (läinud);
‣ без доп., чем kõnek. hinge sees hoidma, (vaevaliselt, kuidagimoodi) läbi ajama; им удалось кое-как перебиться уроками nad said ~ neil õnnestus tunde andes (hädapärast) hinge sees hoida;
‣ katkema; мысль перебилась mõte katkes ~ läks segi
перевернуться 338 Г сов. → несов. переворачиваться, перевёртываться
‣ end ümber ~ teisele küljele keerama ~ pöörama ~ käänama; kaaduma, ümber ~ kummuli minema; перевернуться на спину end selili keerama, перевернуться на другой бок teist külge keerama, лодка перевернулась paat läks ümber;
‣ ülek. kõnek. segi paiskuma, pahupidi ~ pea peale minema; põhjalikult muutuma; во мне всё перевернулось minus on ~ oli kõik pahupidi, mu hinges oli kõik pea peale pööratud ~ segamini;
◊ душа перевернулась ~ перевёртывается, сердце перевернулось ~ перевёртывается у кого, в ком, от чего kõnek. kellel tuli ~ tuleb hale meel peale; kelle meel ~ süda läks ~ läheb haledaks; кто перевернулся бы в гробу kõnek. kes keeraks hauas teise külje
‣ end ümber ~ teisele küljele keerama ~ pöörama ~ käänama; kaaduma, ümber ~ kummuli minema; перевернуться на спину end selili keerama, перевернуться на другой бок teist külge keerama, лодка перевернулась paat läks ümber;
‣ ülek. kõnek. segi paiskuma, pahupidi ~ pea peale minema; põhjalikult muutuma; во мне всё перевернулось minus on ~ oli kõik pahupidi, mu hinges oli kõik pea peale pööratud ~ segamini;
◊ душа перевернулась ~ перевёртывается, сердце перевернулось ~ перевёртывается у кого, в ком, от чего kõnek. kellel tuli ~ tuleb hale meel peale; kelle meel ~ süda läks ~ läheb haledaks; кто перевернулся бы в гробу kõnek. kes keeraks hauas teise külje
перегиб 1 С м. неод.
‣ kokkumurdmine; murdekoht; бумага порвалась на перегибе paber läks murdekohast katki;
‣ painutamine, painutus, kõverdamine, kõverdus; ehit. võlvpaine;
‣ ülek. kõnek. liialdus, äärmus; в работе допускаются перегибы töös esineb ~ tuleb ette liialdusi
‣ kokkumurdmine; murdekoht; бумага порвалась на перегибе paber läks murdekohast katki;
‣ painutamine, painutus, kõverdamine, kõverdus; ehit. võlvpaine;
‣ ülek. kõnek. liialdus, äärmus; в работе допускаются перегибы töös esineb ~ tuleb ette liialdusi
передаться 227 (прош. вр. передался, передалось и передалось, передались и передались) Г сов. → несов. передаваться кому, без доп. üle kanduma; её волнение передалось мне tema erutus kandus minulegi, болезнь передалась ребёнку haigus läks lapsele edasi
перейти 372 Г сов. → несов. переходить I
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
‣ что, через что, во что üle minema, ületama (ka ülek.), ühest kohast teise minema; üle astuma (ka ülek.); перейти мост ~ через мост üle silla minema, перейти границу piiri ületama, перейти пределы дозволенного lubatud piiridest üle astuma;
‣ от чего, к чему, во что, на что, куда millele (üle) minema, asuma, mida alustama; перейти от обороны к наступлению kaitselt rünnakule üle minema, перейти в другую веру teise usku üle minema, перейти на «ты» sina peale minema, sinatama hakkama, перейти из рук в руки käest kätte minema, власть перешла к трудящимся ~ в руки трудящихся võim läks töörahva kätte, перейти на второй курс teisele kursusele saama, перейти на другую работу töökohta vahetama, uuele töökohale asuma, перейти на диету dieeti pidama hakkama, перейти к новому вопросу teist ~ uut probleemi arutama hakkama, перейти в наступление pealetungi alustama, pealetungile asuma, перейти в атаку rünnakule asuma, rünnakut alustama;
‣ к кому-чему, во что, на что üle minema ~ kanduma, levima, muutuma; разговор перешёл к главному jutt läks ~ kandus peamisele, её весёлое настроение перешло и к другим ta rõõmus meeleolu kandus teistelegi, пламя перешло на соседний дом tuli levis naabermajale, шторм перешёл в ураган torm läks üle ~ muutus orkaaniks, дружба перешла в любовь sõprusest kasvas ~ sai armastus, sõprusest on armastus saanud, причастие перешло в прилагательное kesksõna on adjektiveerunud;
‣ kõnek. van. mööduma, lakkama; дождь перешёл vihm jäi üle;
◊ перейти ~ переходить дорогу кому kõnek. kelle tee peal risti ees olema, kellel tee ära lõikama
перекинуться 334 Г сов. → несов. перекидываться
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; перекинуться через перила üle käsipuu kõõluma;
‣ на что (kiiresti) levima, üle minema; огонь перекинулся на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale, разговор перекинулся на другую тему kõnek. jutt läks teisale ~ mujale;
‣ чем (üksteisele) viskama; перекинуться мячом üksteisele palli viskama;
‣ чем ülek. kõnek. vahetama; перекинуться взглядом pilke vahetama, не с кем словом перекинуться pole kellega sõnakestki vahetada;
‣ куда, к кому kõnek. üle ~ tagasi minema;
‣ во что madalk. (kaarte, lotot vm.) mängima; перекинуться в карты kaarte mängima;
‣ murd. kukerpalli tegema; ümber ~ kummuli minema
‣ через что üle viskuma ~ sööstma; перекинуться через перила üle käsipuu kõõluma;
‣ на что (kiiresti) levima, üle minema; огонь перекинулся на соседний дом tuli levis kiiresti naabermajale, разговор перекинулся на другую тему kõnek. jutt läks teisale ~ mujale;
‣ чем (üksteisele) viskama; перекинуться мячом üksteisele palli viskama;
‣ чем ülek. kõnek. vahetama; перекинуться взглядом pilke vahetama, не с кем словом перекинуться pole kellega sõnakestki vahetada;
‣ куда, к кому kõnek. üle ~ tagasi minema;
‣ во что madalk. (kaarte, lotot vm.) mängima; перекинуться в карты kaarte mängima;
‣ murd. kukerpalli tegema; ümber ~ kummuli minema
переключиться 287 Г сов. → несов. переключаться на что, без доп. ümber lülituma (ka ülek.); завод переключился на производство телевизоров tehas lülitus ümber ~ läks üle telerite tootmisele, переключиться на научную работу teadustööle üle minema ~ asuma
перекрутиться 316 Г сов. → несов. перекручиваться
‣ kõnek. (ülekeeramisega v. liigse keerutamisega) katki minema; пружина у часов перекрутилась üleskeeramisel läks kellavedru katki;
‣ kõnek. (kohapeal) ringi ~ ringe tegema;
‣ ülek. madalk. läbi saama, toime tulema, hakkama saama; перекрутиться кое-как kuidagimoodi toime tulema;
‣ sassi ~ keerdu minema
‣ kõnek. (ülekeeramisega v. liigse keerutamisega) katki minema; пружина у часов перекрутилась üleskeeramisel läks kellavedru katki;
‣ kõnek. (kohapeal) ringi ~ ringe tegema;
‣ ülek. madalk. läbi saama, toime tulema, hakkama saama; перекрутиться кое-как kuidagimoodi toime tulema;
‣ sassi ~ keerdu minema
перелететь 234 Г сов. → несов. перелетать что, через что, откуда куда, без доп. üle ~ teisale ~ liiga kaugele lendama (kõnek. ka ülek.); перелететь через горы mägedest üle lendama, перелететь из Москвы в Ленинград Moskvast Leningradi lendama ~ lennukiga sõitma, мальчик перелетел через забор poiss otse lendas ~ läks nagu lennul üle aia
перемениться 308 Г сов.
‣ к кому-чему, без доп., van. с кем muutuma; тема разговора переменилась jututeema muutus, jutt läks teisale, жизнь переменилась elu võttis teise pöörde, elu on muutunud, перемениться к лучшему paremaks minema, перемениться в лице näost ära langema, kahvatama;
‣ несов. переменяться чем kõnek. vahetama; vahetuma; перемениться местами kohti vahetama
‣ к кому-чему, без доп., van. с кем muutuma; тема разговора переменилась jututeema muutus, jutt läks teisale, жизнь переменилась elu võttis teise pöörde, elu on muutunud, перемениться к лучшему paremaks minema, перемениться в лице näost ära langema, kahvatama;
‣ несов. переменяться чем kõnek. vahetama; vahetuma; перемениться местами kohti vahetama
переместиться 296 Г сов. → несов. перемещаться куда ümber ~ teisale paigutuma ~ asetuma ~ nihkuma; teisele kohale liikuma ~ siirduma; тень его переместилась направо vari jäi nüüd temast paremale, луна немного переместилась kuu oli jõudnud veidi edasi liikuda, батарея переместилась на новые позиции patarei läks uuele positsioonile ~ on uue positsiooni sisse võtnud
перемешаться 165 Г сов. → несов. перемешиваться с кем-чем, без доп. segunema, segamini ~ segi minema (ka ülek.); книги и бумаги перемешались raamatud on muude paberitega segi, всё в голове перемешалось kõik läks peas segi
перерасти 369 Г сов. → несов. перерастать
‣ кого-что kellest-millest pikemaks kasvama; сын перерос отца на целую голову poeg on isast pea jagu pikem(aks kasvanud);
‣ кого-что ülek. kellest-millest üle kasvama, во что milleks üle minema ~ kasvama; он перерос свою среду ta on oma keskkonnast üle (kasvanud), экономическая борьба переросла в политическую majanduslik võitlus kasvas ~ läks üle poliitiliseks võitluseks, огорчение переросло в обиду kurvastusest sai solvumus, kurbus paisus solvumuseks
‣ кого-что kellest-millest pikemaks kasvama; сын перерос отца на целую голову poeg on isast pea jagu pikem(aks kasvanud);
‣ кого-что ülek. kellest-millest üle kasvama, во что milleks üle minema ~ kasvama; он перерос свою среду ta on oma keskkonnast üle (kasvanud), экономическая борьба переросла в политическую majanduslik võitlus kasvas ~ läks üle poliitiliseks võitluseks, огорчение переросло в обиду kurvastusest sai solvumus, kurbus paisus solvumuseks
переспать Г сов. → несов. пересыпать II
‣ 185b kõnek. liiga kaua magama;
‣ 185a (без страд. прич. прош. вр.) кого-что kõnek. kellest kauem magama; mille möödumiseni magama; он переспал дождь ta magas, kuni vihm üle läks ~ järele jäi;
‣ 185b (без несов) где, madalk. ööd veetma ~ magama ~ mööda saatma
‣ 185b kõnek. liiga kaua magama;
‣ 185a (без страд. прич. прош. вр.) кого-что kõnek. kellest kauem magama; mille möödumiseni magama; он переспал дождь ta magas, kuni vihm üle läks ~ järele jäi;
‣ 185b (без несов) где, madalk. ööd veetma ~ magama ~ mööda saatma
пересуд 1 С м. неод. kõnek.
‣ (kohtus) uuesti arutamine, uus (kohtulik) arutus; дело пошло на пересуд asi läks uuesti ~ teist korda kohtusse;
‣ пересуды мн. ч. keelepeks, klatš, tagarääkimine, üksipulgi läbivõtmine ~ sõelumine ~ arutamine; пошли по деревне пересуды külas läksid jutud lahti
‣ (kohtus) uuesti arutamine, uus (kohtulik) arutus; дело пошло на пересуд asi läks uuesti ~ teist korda kohtusse;
‣ пересуды мн. ч. keelepeks, klatš, tagarääkimine, üksipulgi läbivõtmine ~ sõelumine ~ arutamine; пошли по деревне пересуды külas läksid jutud lahti
писать 202a Г несов.
‣ что, чем, о ком-чём, кому, без доп. kirjutama; писать чернилами tindiga kirjutama, перо не пишет sulg ei kirjuta, писать диктант ~ kõnek. диктовку etteütlust kirjutama, писать оперу ooperit kirjutama, писать стихи värsse kirjutama, luuletama, писать стихами värssides kirjutama;
‣ что, чем, без доп. maalima; писать портрет portreed maalima, писать с натуры natuurist ~ modelli järgi maalima, писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima, писать акварелью akvarellidega maalima, akvarellima;
◊ писать кренделя ~ вензеля ~ мыслете kõnek. iroon. tiira-taara käima; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema ~ vedama; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; закон не писан кому, для кого kõnek. kelle kohta seadus ei käi ~ ei maksa, kelle jaoks pole paragrahvi; не про вас (про меня, тебя...) писано kõnek. pole teie (minu, sinu...) mõistuse jaoks; пиши пропало kõnek. pühi suu puhtaks, (kõik) on mokas; пошла писать губерния kõnek. humor. mis ja läks(ki) ~ läheb(ki) lahti; vrd. написать
‣ что, чем, о ком-чём, кому, без доп. kirjutama; писать чернилами tindiga kirjutama, перо не пишет sulg ei kirjuta, писать диктант ~ kõnek. диктовку etteütlust kirjutama, писать оперу ooperit kirjutama, писать стихи värsse kirjutama, luuletama, писать стихами värssides kirjutama;
‣ что, чем, без доп. maalima; писать портрет portreed maalima, писать с натуры natuurist ~ modelli järgi maalima, писать маслом õlivärvidega maalima, õlimaalima, писать акварелью akvarellidega maalima, akvarellima;
◊ писать кренделя ~ вензеля ~ мыслете kõnek. iroon. tiira-taara käima; писать как курица лапой kõnek. varesejalgu tegema ~ vedama; писать кровью сердца liter. südameverega kirjutama; закон не писан кому, для кого kõnek. kelle kohta seadus ei käi ~ ei maksa, kelle jaoks pole paragrahvi; не про вас (про меня, тебя...) писано kõnek. pole teie (minu, sinu...) mõistuse jaoks; пиши пропало kõnek. pühi suu puhtaks, (kõik) on mokas; пошла писать губерния kõnek. humor. mis ja läks(ki) ~ läheb(ki) lahti; vrd. написать
плакать 193b Г несов.
‣ от чего, без доп. nutma (ka ülek.); о ком-чём, по ком-чём, над кем-чем taga nutma, itkema; kurvastama; плакать от радости rõõmust nutma, горько плакать kibedasti nutma, плакать от обиды solvumispisaraid valama, плакать навзрыд kõnek. suure häälega nutma, ветер плачет tuul nutab;
‣ ülek. kõnek. higistama (akende kohta);
‣ ülek. kõnek. vett vedama minema; плакал ваш выходной niipalju siis puhkepäevast;
◊ верёвка плачет по ком kõnek. (1) keda ootab võllas, (2) keda ootab keretäis, kelle jaoks on vitsad soolas; плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama; тюрьма плачет по ком kõnek. kelle jaoks on vangirauad juba varuks; хоть плачь kõnek. nutumaik on suus, karju või appi; плакать в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
‣ от чего, без доп. nutma (ka ülek.); о ком-чём, по ком-чём, над кем-чем taga nutma, itkema; kurvastama; плакать от радости rõõmust nutma, горько плакать kibedasti nutma, плакать от обиды solvumispisaraid valama, плакать навзрыд kõnek. suure häälega nutma, ветер плачет tuul nutab;
‣ ülek. kõnek. higistama (akende kohta);
‣ ülek. kõnek. vett vedama minema; плакал ваш выходной niipalju siis puhkepäevast;
◊ верёвка плачет по ком kõnek. (1) keda ootab võllas, (2) keda ootab keretäis, kelle jaoks on vitsad soolas; плакали чьи денежки kõnek. kelle raha läks vett vedama; тюрьма плачет по ком kõnek. kelle jaoks on vangirauad juba varuks; хоть плачь kõnek. nutumaik on suus, karju või appi; плакать в жилетку кому kõnek. nalj. südant puistama, kaeblema, kelle rinna najal nutma
по- приставка I с Г väljendab
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
‣ tegevuse algust: hakkama; поехать sõitma hakkama, подуть puhuma hakkama;
‣ tegevuse lühikestust: veidi, pisut, natuke, väheke, mõnda ~ lühikest aega; погулять veidi jalutama, поспать pisut magama, поговорить pisut juttu ajama, почитать natuke ~ väheke lugema;
‣ koos liidetega -ыва-, -ива- aegajalist v. korduvat tegevust: vahetevahel, aeg-ajalt; почитывать vahetevahel lugema, поглядывать на кого aeg-ajalt kellele pilke heitma ~ keda piidlema;
‣ ühekordset tegevust; он позвонил и ушёл ta helistas ja läks ära, поглядеть на кого kellele pilku heitma ~ (korraks) otsa vaatama;
‣ pindmist tegevust: üle; позолотить üle kuldama, õhukese kullakihiga katma, попудрить kergelt üle puuderdama;
‣ üldist v. ulatuslikku tegevust: kõik(i), palju(si)d; побросать вещи kõiki asju laiali loopima, дети попрятались (kõik) lapsed on peitu pugenud;
‣ lõpuleviidud tegevust; потушить ära kustutama, посеять maha külvama, побрить puhtaks raseerima, погибнуть hukkuma, langema, потонуть ära uppuma, подешеветь odava(ma)ks minema, покраснеть punastama, punaseks minema, познакомиться tuttavaks saama; II с П väljendab
‣ ajalist järgnevust: pärast-, peale-, post-, -järgne; пореформенное (время) reformijärgne (aeg), pärastreformi(aeg), посмертный surmajärgne, postuumne;
‣ vastavust: -kohane, -järgne, vastav; посильный jõukohane, подоходный tulu-, tulujärgne, tuludele vastav;
‣ piiritlusmäära: -kaupa, -viisi, -viisiline, -ne, liitsõna; помесячная оплата kuukaupa ~ kuuviisi ~ igakuine tasu(sta)mine, kuutasu, почасовая оплата tunnitasu;
‣ kohta: -äärne; пограничный piiriäärne, побережный kaldaäärne, поволжский Volga-äärne; III со сравн. ст. Н или П väljendab omaduse määra: pisut, veidi, natuke, väheke; получше pisut ~ veidi parem ~ paremini, помоложе pisut ~ natuke noorem; IV moodustab määrsõnu; по-новому uutmoodi, uut moodi; по-прежнему vanaviisi, vana viisi, endist viisi, говорить по-русски vene keelt rääkima, по-моему (1) minu moodi, (2) minu arvates ~ meelest, поутру hommikul, повсюду kõikjal; V moodustab kohta v. ala väljendavaid nimisõnu: -ik, -maa; побережье rannik, rannikumaa, поморье mererannik, Поволжье Volgamaa
поалеть 229b Г сов. от чего, без доп. kõnek. erepunaseks ~ helepunaseks ~ tulipunaseks minema ~ tõmbuma; его лицо поалело ta läks näost tulipunaseks, ta nägu hakkas punetama
побелеть 229b Г сов. от чего, без доп. valgeks minema; лицо побелело как полотно nägu läks kriitvalgeks, он побелел от страха ta läks hirmu pärast näost valgeks, голова совсем побелела pea on täiesti valgeks ~ lumivalgeks läinud, улица побелела tänav on (lumest) valge ~ valgeks muutunud, на улице побелело väljas on valge ~ on valgeks läinud
повыситься 273 Г сов. → несов. повышаться (без 1 и 2 л.)
‣ tõusma; уровень воды повысился veetase tõusis;
‣ tõusma, suurenema, paranema; требования повысились nõudmised suurenesid, успеваемость повысилась õpiedukus ~ (õpilaste) edasijõudmine paranes, настроение повысилось tuju tõusis ~ läks paremaks ~ paranes;
‣ kõnek. ametikõrgendust saama, ametiredelil kerkima; повыситься по службе ametikõrgendust saama;
‣ kõrgenema (tooni v. hääle kohta); голос повысился hääl kõrgenes ~ läks valjemaks
‣ tõusma; уровень воды повысился veetase tõusis;
‣ tõusma, suurenema, paranema; требования повысились nõudmised suurenesid, успеваемость повысилась õpiedukus ~ (õpilaste) edasijõudmine paranes, настроение повысилось tuju tõusis ~ läks paremaks ~ paranes;
‣ kõnek. ametikõrgendust saama, ametiredelil kerkima; повыситься по службе ametikõrgendust saama;
‣ kõrgenema (tooni v. hääle kohta); голос повысился hääl kõrgenes ~ läks valjemaks
погибнуть 342 Г сов. → несов. погибать
‣ hukkuma, langema; hävima; погибнуть на посту (ameti)postil ~ ametikohustuste täitmisel hukkuma ~ langema, погибнуть в бою lahingus langema, погибнуть от руки врага vaenlase käe läbi langema ~ hukka saama, растения погибли без воды taimed on veeta ~ vee puudusel hukkunud, урожай погиб saak hävis;
‣ ülek. kaduma, purunema, nurjuma, luhtuma; надежда погибла lootus purunes ~ luhtus, дело погибло asi läks nurja, репутация погибла hea nimi ~ reputatsioon ~ maine on läinud; vrd. гибнуть
‣ hukkuma, langema; hävima; погибнуть на посту (ameti)postil ~ ametikohustuste täitmisel hukkuma ~ langema, погибнуть в бою lahingus langema, погибнуть от руки врага vaenlase käe läbi langema ~ hukka saama, растения погибли без воды taimed on veeta ~ vee puudusel hukkunud, урожай погиб saak hävis;
‣ ülek. kaduma, purunema, nurjuma, luhtuma; надежда погибла lootus purunes ~ luhtus, дело погибло asi läks nurja, репутация погибла hea nimi ~ reputatsioon ~ maine on läinud; vrd. гибнуть
подвезти 326 Г сов. → несов. подвозить
‣ кого-что, до чего, к чему kohale viima ~ sõidutama, (sõidutades) viima ~ tooma; что, чего juurde ~ kohale vedama; подвезти путника teelist peale võtma ~ (kohale) sõidutama, подвезти стройматериалы ehitusmaterjali tooma;
‣ (без несов) безл. кому madalk. vedama, õnneks minema, õnnestuma; мне подвезло mul vedas ~ läks hästi
‣ кого-что, до чего, к чему kohale viima ~ sõidutama, (sõidutades) viima ~ tooma; что, чего juurde ~ kohale vedama; подвезти путника teelist peale võtma ~ (kohale) sõidutama, подвезти стройматериалы ehitusmaterjali tooma;
‣ (без несов) безл. кому madalk. vedama, õnneks minema, õnnestuma; мне подвезло mul vedas ~ läks hästi
подгулять 254b Г сов.
‣ kõnek. vintis ~ kergelt purjus olema; vinti ~ purju jääma;
‣ madalk. humor. untsu ~ vussi ~ aia taha minema; ужин немного подгулял (õhtu)söök ei kukkunud kõige paremini välja ~ läks veidi nihu
‣ kõnek. vintis ~ kergelt purjus olema; vinti ~ purju jääma;
‣ madalk. humor. untsu ~ vussi ~ aia taha minema; ужин немного подгулял (õhtu)söök ei kukkunud kõige paremini välja ~ läks veidi nihu
подкатиться 316 Г сов. → несов. подкатываться
‣ к кому-чему, подо что mille juurde ~ alla veerema;
‣ к кому ülek. madalk. külje alla ~ ligi pugema ~ ujuma ~ hiilima (lipitsevalt kellegi poole palvega pöörduma); хочу подкатиться к нему с просьбой tahan oma palvega talle külje alla pugeda;
‣ к чему kõnek. tõusma, kerkima (valu, nutu, iivelduse kohta); тошнота подкатилась к горлу süda läks pahaks, iiveldus tuli peale
‣ к кому-чему, подо что mille juurde ~ alla veerema;
‣ к кому ülek. madalk. külje alla ~ ligi pugema ~ ujuma ~ hiilima (lipitsevalt kellegi poole palvega pöörduma); хочу подкатиться к нему с просьбой tahan oma palvega talle külje alla pugeda;
‣ к чему kõnek. tõusma, kerkima (valu, nutu, iivelduse kohta); тошнота подкатилась к горлу süda läks pahaks, iiveldus tuli peale
подморозить 272a Г сов. → несов. подмораживать
‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
‣ что (veidi) külmutama ~ külmuda ~ jäätuda laskma; подморозить картофель külmal kartuleid näpistada laskma, kartulitel külma saada laskma;
‣ безл. (veidi) külmetama, kahutama; на улице слегка подморозило väljas ~ õues ~ maa on kahutanud;
‣ безл. külmemaks minema; к вечеру подморозило õhtul läks külmemaks
пойти 374 Г сов.
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
‣ куда, откуда, с инф., без доп. minema (hakkama) (sõltuvalt kontekstist: liikuma, astuma, sammuma, käima, kõndima, sõitma, tulema, ilmuma, levima, jne.); пойти навстречу kellele vastu minema ~ tulema, пойти в ногу с кем kellega ühte jalga astuma ~ sammu pidama hakkama (ka ülek.), пойти грудью ~ напролом rinnaga läbi murdma, ребёнок пошёл laps sai jalad alla ~ hakkas käima, пойти на вёслах aerutama (hakkama), пойти на парусах purjetama ~ seilama (hakkama), пойти на охоту jahile minema, пойти на войну sõtta minema, поезд пойдёт утром rong läheb ~ väljub hommikul, на реке пошёл лёд jõel hakkas jää minema ~ algas jääminek, кирпич пошёл на стройку tellised läksid ~ saadeti ehitusele, пойти ко дну põhja minema (ka ülek.), пойти в гору (1) mäkke minema ~ viima, (2) ülek. ülesmäge minema, дорога пошла лесом tee keeras metsa, пошла молва kuulujutud hakkasid käima ~ läksid liikvele ~ lahti, лицо пошло пятнами nägu läks laiguliseks ~ lapiliseks, мороз пошёл по телу külmajudin ~ külm juga käis üle ihu, кровь пошла носом ninast hakkas verd jooksma, из трубы пошёл дым korstnast hakkas suitsu tulema ~ tõusma, от печки пошло тепло ahjust hakkas sooja õhkuma, ahi hakkas sooja õhkama, пойти в университет ülikooli astuma ~ õppima minema, пойти за кого kellele mehele minema, пойти в продажу müügile minema, этот товар не пойдёт see kaup ei lähe, sellel kaubal ei ole minekut, пойти в починку parandusse minema, пойти в обработку töötlusse ~ ümbertöötlusse ~ ümbertöötamisele minema, пойти в ~ на лом vanarauaks minema, пойти на разрыв (отношений) suhteid katkestama, пойти на уступки järele andma, пойти на переговоры läbirääkimisi pidama soostuma, пойти на сделку tehingut tegema, пойти на жертвы ohvreid tooma, пойти на самопожертвование end ohverdama, пойти на риск riskima, riskile välja minema, пойти на предательство reetmisteele minema ~ asuma, пойти на сближение üksteisele lähenema (hakkama), самолёт пошёл на посадку lennuk hakkas maanduma ~ alustas maandumist ~ läks maandele, пойти на убыль kahanema, пойти на подъём tõusuteed minema, пойти в пляс tantsu lööma ~ vihtuma hakkama;
‣ toimima ~ toimuma ~ olema hakkama; часы пошли точно kell hakkas täpselt käima, пошли приготовления к отъезду algasid sõiduettevalmistused, в кинотеатре пошёл новый фильм kinos hakkas jooksma uus film, женился -- и пошли дети ta abiellus ja tulid lapsed, после дождя пошли грибы pärast vihma hakkas seeni tulema, хлеба пошли в рост vili hakkas hoogsalt võrsuma ~ kasvama, картофель пошёл в ботву kartul kasvas pealsesse ~ kasvatas ainult pealseid, дело пошло к концу asi hakkas lahenema ~ lõpule jõudma, мальчику пошёл пятый год poiss käib viiendat aastat, вот какие теперь люди пошли kõnek. näed sa, millised inimesed nüüd on;
‣ kõnek. edenema, laabuma; дело пошло на лад asi hakkas laabuma, всё пошло к лучшему kõik liikus paremuse poole, пойти на выздоровление paranema hakkama;
‣ кому, к чему sobima; ей не пойдёт этот цвет see värv talle ei sobi ~ ei lähe;
‣ на кого-что kuluma, minema; на книги пойдёт много денег raamatute peale läheb ~ kulub palju raha, raamatutele hakkab palju raha kuluma ~ minema, raamatud hakkavad palju raha võtma;
‣ sadama; пошёл дождь vihma hakkas sadama, пошёл снег hakkas lund tulema ~ sadama, пошёл град tuleb ~ tuli rahet;
‣ чем, с чего (välja) käima, käiku tegema (mängus); пойти конём ratsuga käima, пойти с туза ässaga käima, ässa välja käima;
‣ в кого с С мн. ч. kelleks hakkama ~ saama; пойти в артисты näitlejaks hakkama, пойти в няни lapsehoidjaks ~ last hoidma hakkama;
‣ в кого kelle sarnaseks ~ kellesse minema; пойти в отца isasse minema;
‣ на что kõnek. võtma mida, näkkama mille peale (kala kohta);
‣ пошёл, пошла в функции повел. накл. kõnek. mine ära; van. hakka liikuma; пошёл вон! madalk. käi minema!;
‣ с инф. несов. kõnek. hakkama (intensiivse tegevuse puhul); пошли калякать madalk. kus hakkasid alles vaterdama, kus läks alles mokalaat lahti, как пошло трясти kus nüüd hakkas raputama, и пошёл, и пошёл küll alles ~ kus siis sattus hoogu, ei saa(nud) enam pidama;
◊ пойти ~ идти ~ отправляться ~ отправиться на боковую kõnek. külili viskama, põhku pugema; пойти ~ идти на пользу kasuks tulema; пойти далеко (elus) kaugele jõudma; пойти ~ идти по стопам кого kelle jälgedes minema ~ astuma ~ käima; пойти ~ идти на попятную kõnek. (oma sõnadest v. lubadustest) taganema, meelt muutma; пойти по миру kerjakeppi kätte võtma; пойти по рукам kõnek. käest kätte käima (hakkama); пойти ~ идти прахом (1) tühjalt mööduma, raisku minema (aja kohta), (2) kokku varisema (näit. plaanide kohta), kõige liha teed minema; пойти ~ идти с молотка haamri alla minema; пошла писать губерния kõnek. humor. ja läkski lahti; если (уж) на то пошло kui asi on juba niikaugele läinud, kui asi juba niiviisi on; всё пойдёт к чертям kõnek. kõik lendab vastu taevast ~ kuradile
покривиться 302 Г сов.
‣ от чего, без доп. viltu vajuma ~ tõmbuma; забор покривился aed on viltu vajunud, лицо покривилось от боли valu kiskus näo kipra, nägu läks ~ tõmbus valust kipra;
‣ kõnek. grimassi ~ virilat nägu tegema
‣ от чего, без доп. viltu vajuma ~ tõmbuma; забор покривился aed on viltu vajunud, лицо покривилось от боли valu kiskus näo kipra, nägu läks ~ tõmbus valust kipra;
‣ kõnek. grimassi ~ virilat nägu tegema
покрыть 374a Г сов. → несов. покрывать
‣ кого-что, чем katma; покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, покрыть голову платком rätti pähe panema, покрыть что глазурью mida glasuurima ~ glasuuriga katma, покрыть лаком lakkima, покрыть краской värvima, покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
‣ что korvama, tasa tegema; покрыть потери kahju korvama, покрыть расходы kulusid katma, покрыть долг võlga tasuma ~ katma;
‣ кого-что varjama; покрыть чью вину kelle süüd varjama, покрыть преступление kuritegu varjama;
‣ что läbima; покрыть расстояние vahemaad läbima;
‣ что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima ~ kostma (heli kohta); оркестр не мог покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada ~ summutada, ta hääl oli ~ käis ~ kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas ~ mattis kõneleja viimased sõnad;
‣ (без несов) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
‣ кого (loomi) paaritama;
‣ (без несов) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama;
◊ покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all; покрыть ~ покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema; покрыть ~ покрывать позором ~ стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd. крыть
‣ кого-что, чем katma; покрыть одеялом tekiga katma, tekki peale panema, покрыть голову платком rätti pähe panema, покрыть что глазурью mida glasuurima ~ glasuuriga katma, покрыть лаком lakkima, покрыть краской värvima, покрыть крышкой kaane(s)tama, kaanega katma, kaant peale panema, покрыть ящик жестью kasti plekiga üle lööma, покрыть шубу сукном kasukat kaleviga pealistama, покрыть поцелуями кого keda suudlustega üle külvama, лицо покрыто веснушками nägu on tedretähti täis, яркая краска покрыла её лицо ta nägu läks tulipunaseks, облака покрыли небо pilved on taeva katnud, taevas on pilves, трава покрыта росой rohi on kastemärg, снег покрыл землю lumi katab maad, lumi on maas;
‣ что korvama, tasa tegema; покрыть потери kahju korvama, покрыть расходы kulusid katma, покрыть долг võlga tasuma ~ katma;
‣ кого-что varjama; покрыть чью вину kelle süüd varjama, покрыть преступление kuritegu varjama;
‣ что läbima; покрыть расстояние vahemaad läbima;
‣ что ülek. summutama, matma, varjutama, üle käima ~ kostma (heli kohta); оркестр не мог покрыть его голоса (isegi) orkester ei suutnud ta häält varjutada ~ summutada, ta hääl oli ~ käis ~ kõlas (isegi) orkestrist üle, последние слова оратора были покрыты аплодисментами käteplagin summutas ~ mattis kõneleja viimased sõnad;
‣ (без несов) кого-что, чем üle käima, tapma, katma (kaardimängus);
‣ кого (loomi) paaritama;
‣ (без несов) кого-что, чем madalk. sõimuga üle valama;
◊ покрыто мраком неизвестности (on) täieliku saladuskatte all; покрыть ~ покрывать славой kuulsussäraga ümbritsema; покрыть ~ покрывать позором ~ стыдом häbisse saatma, häbivääristama, häbistama; vrd. крыть
покрыться 347 Г сов. → несов. покрываться чем, без доп.
‣ end katma, endale peale võtma; покрыться одеялом endale tekki peale võtma, покрыться шалью salli ümber võtma;
‣ kattuma; небо покрылось тучами taevas kattus pilvedega ~ läks pilve, ладони покрылись потом peopesad läksid niiskeks ~ märjaks ~ higiseks, лицо покрылось морщинами nägu on kortse täis;
‣ korvatud saama;
‣ sumbuma, mattuma; голос покрылся шумом оркестра hääl sumbus ~ mattus orkestri mürtsumisse
‣ end katma, endale peale võtma; покрыться одеялом endale tekki peale võtma, покрыться шалью salli ümber võtma;
‣ kattuma; небо покрылось тучами taevas kattus pilvedega ~ läks pilve, ладони покрылись потом peopesad läksid niiskeks ~ märjaks ~ higiseks, лицо покрылось морщинами nägu on kortse täis;
‣ korvatud saama;
‣ sumbuma, mattuma; голос покрылся шумом оркестра hääl sumbus ~ mattus orkestri mürtsumisse
полететь 234 Г сов.
‣ lendu ~ õhku tõusma, lendama hakkama (ka ülek.); (lennukiga) sõitma ~ minema ~ tulema, lendama; птица полетела lind tõusis lendu, листья полетели по ветру lehed lendasid tuule käes, молва полетела по городу linnas hakkasid levima kuulujutud, дни полетели за днями päev lendas päeva järel, мы полетим в Москву me lendame ~ sõidame lennukiga Moskvasse, вы полетите с ним te lendate ~ lähete temaga, ты полетишь со мной sa tuled ~ lendad minuga (kaasa);
‣ kõnek. maha ~ alla kukkuma ~ lendama; полететь с лестницы trepist alla kukkuma ~ lendama, полететь с работы ülek. töökohalt lendama;
‣ ülek. kõnek. kuhu (linnutiivul) tormama ~ kihutama; он полетел на свидание ta lausa lendas kohtamisele, за ним полетела телеграмма tema kannul läks telegramm
‣ lendu ~ õhku tõusma, lendama hakkama (ka ülek.); (lennukiga) sõitma ~ minema ~ tulema, lendama; птица полетела lind tõusis lendu, листья полетели по ветру lehed lendasid tuule käes, молва полетела по городу linnas hakkasid levima kuulujutud, дни полетели за днями päev lendas päeva järel, мы полетим в Москву me lendame ~ sõidame lennukiga Moskvasse, вы полетите с ним te lendate ~ lähete temaga, ты полетишь со мной sa tuled ~ lendad minuga (kaasa);
‣ kõnek. maha ~ alla kukkuma ~ lendama; полететь с лестницы trepist alla kukkuma ~ lendama, полететь с работы ülek. töökohalt lendama;
‣ ülek. kõnek. kuhu (linnutiivul) tormama ~ kihutama; он полетел на свидание ta lausa lendas kohtamisele, за ним полетела телеграмма tema kannul läks telegramm
полночи С (в им. и вин. п. ед. ч., в остальных падежах полу + ночь 90) pool ööd; прошло полночи läks mööda pool ööd
половить 323a Г сов. кого-что, чего (mõnda aega, pisut) püüdma keda-mida; ушёл половить рыбу läks(in) kalale
померкнуть 343 (без страд. прич.) Г сов. tuhmuma, kahvatuma, kustuma (ka ülek.); hämarduma; звёзды померкли tähed tuhmusid, слава померкла kuulsussära tuhmus, взор померк pilk kustus, у кого померкло в глазах kellel läks silmade ees mustaks, на улице померкло õues hämardus ~ on hämaraks läinud, степь померкла stepp pimenes ~ hämardus;
◊ свет померк в чьих глазах eluisu kadus ära kellel; vrd. меркнуть
◊ свет померк в чьих глазах eluisu kadus ära kellel; vrd. меркнуть
помертветь 229b Г сов. kangeks tõmbuma, kangestuma, tarduma, elutuks muutuma ~ jääma (ka ülek.); руки помертвели от холода käed olid ~ on külmast kohmetanud ~ kanged, ноги помертвели jalad on surnud ~ kangeks jäänud, помертветь от ужаса õudusest tarduma ~ kangestuma, взгляд помертвел pilk tardus ~ muutus elutuks, глаза помертвели silmist kustus elu, лицо помертвело nägu läks kaameks ~ surnukahvatuks; vrd. мертветь
по-моему Н
‣ minu moodi; minu tahtmist mööda; всё вышло по-моему kõnek. (1) kõik läks nii, nagu mina ütlesin ~ arvasin, (2) kõik läks nii, nagu mina tahtsin;
‣ в функции вводн. сл. minu arvates ~ arust ~ meelest; по-моему, он прав minu arvates on tal õigus, arvan, et tal on õigus
‣ minu moodi; minu tahtmist mööda; всё вышло по-моему kõnek. (1) kõik läks nii, nagu mina ütlesin ~ arvasin, (2) kõik läks nii, nagu mina tahtsin;
‣ в функции вводн. сл. minu arvates ~ arust ~ meelest; по-моему, он прав minu arvates on tal õigus, arvan, et tal on õigus
помрачиться 287 Г сов. → несов. помрачаться
‣ van. tumenema, tuhmuma, tuhmiks minema; зрение помрачилось nägemine tuhmus;
‣ ülek. tuhmuma, ähmastuma, tuhmiks ~ ähmaseks minema; мысли помрачились mõtted ähmastusid;
‣ ülek. süngestuma, süngeks ~ kurvaks minema; взор помрачился pilk süngestus ~ läks süngeks
‣ van. tumenema, tuhmuma, tuhmiks minema; зрение помрачилось nägemine tuhmus;
‣ ülek. tuhmuma, ähmastuma, tuhmiks ~ ähmaseks minema; мысли помрачились mõtted ähmastusid;
‣ ülek. süngestuma, süngeks ~ kurvaks minema; взор помрачился pilk süngestus ~ läks süngeks
помутиться 294 Г сов. (без 1 и 2 л.)
‣ hägustuma, sogastuma, häguseks ~ sogaseks minema;
‣ ülek. tuhmuma, ähmastuma, ähmaseks minema;
◊ в глазах помутилось kõnek. silme ees läks mustaks; vrd. мутиться
‣ hägustuma, sogastuma, häguseks ~ sogaseks minema;
‣ ülek. tuhmuma, ähmastuma, ähmaseks minema;
◊ в глазах помутилось kõnek. silme ees läks mustaks; vrd. мутиться
помутнеть 229b Г сов. (без 1 и 2 л.)
‣ hägustuma, sogastuma, häguseks ~ sogaseks minema;
‣ ülek. tuhmuma, ähmastuma, ähmaseks minema; взор помутнел pilk läks ähmaseks; vrd. мутнеть
‣ hägustuma, sogastuma, häguseks ~ sogaseks minema;
‣ ülek. tuhmuma, ähmastuma, ähmaseks minema; взор помутнел pilk läks ähmaseks; vrd. мутнеть
понести 365 Г сов.
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
‣ кого-что viima ~ kandma (ka ülek.) ~ tassima (hakkama); больного понесли в палату haige viidi palatisse, понести наказание karistust kandma, понести потери kaotusi kandma, понести убытки kahju kannatama;
‣ кого-что (mõnda aega) kandma ~ viima ~ tassima;
‣ кого-что kihutades ~ kiiresti viima; без доп. kihutama hakkama; течение подхватило лодку и понесло vool kandis paati kiiresti edasi, лошади испугались и понесли hobused ehmusid ja hakkasid lõhkuma ~ kihutama;
‣ (без страд. прич.) безл. чем, без доп. kõnek. puhuma ~ õhkuma ~ hoovama ~ uhkama (hakkama); понесло холодом hakkas puhuma külm tuul, uhkas külma tuult, откуда-то понесло запахом плесени kusagilt tuli (äkki) hallituslõhna;
‣ (без страд. прич.) что, без доп. madalk. jama ~ loba ajama (hakkama), (jutu)hoogu sattuma; ну, понёс! no nüüd sattus(id) hoogu! kus sattus(id) alles hoogu!
‣ (без 1 и 2 л.) madalk. minema sundima; какая нелёгкая его туда понесла mille pagana pärast ta sinna läks, no mida ta sealt küll otsis;
‣ van., murd. käima peale saama;
◊ понести чепуху ~ ахинею ~ ересь ~ околесицу kõnek. jama ajama (hakkama), lollusi suust ajama (hakkama)
понизиться 272 Г сов. → несов. понижаться alanema, madalduma, madalamaks minema, vähenema, langema, halvenema, nõrgenema; tasanema; цена понизилась hind alanes, температура понизилась temperatuur langes, настроение понизилось meeleolu langes, слышимость понизилась kuuldavus halvenes, разговор понизился до шёпота jutt tasanes ~ läks sosinaks
попасть 356b Г сов. → несов. попадать
‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
‣ в кого-что, чем tabama; попасть в цель märki tabama, снаряд попал в дом mürsk tabas maja, попасть камнем в окно kivi aknasse lennutama, попасть ногой в лужу jalaga veelompi astuma;
‣ куда sattuma; saama, juhtuma, pääsema; попасть в окружение sõj. piiramisrõngasse sattuma, попасть в плен sõj. vangi sattuma ~ langema, мыло попало в глаза seep läks silma, вы не туда попали (1) te olete valesse kohta sattunud, (2) te helistate valel numbril, valeühendus, письмо попало не по адресу kiri sattus valesse kohta, попасть в чьи руки kelle kätte sattuma, попасть в немилость к кому kelle ebasoosingusse sattuma, попасть в беду hätta sattuma, попасть в неловкое положение piinlikku olukorda sattuma, попасть под суд kohtu alla sattuma, он не попал на самолёт ta ei saanud ~ ei jõudnudki lennuki peale, как попасть на площадь Победы? kuidas saab ~ pääseb Võidu väljakule? попасть в гости к ужину õhtusöögi ajaks külla juhtuma, попасть на хорошую книгу hea raamatu peale juhtuma, попасть на другой берег teisele kaldale pääsema, попасть на приём к врачу arsti vastuvõtule pääsema, попасть в университет ülikooli pääsema, попасть под трамвай trammi alla jääma, попасть под дождь vihma kätte jääma, попасть в зависимость от кого kellest sõltuma hakkama, sõltuvusse sattuma, sõltuvaks jääma;
‣ безл. кому-чему kõnek. riielda ~ naha peale saama, karistada saama; ему попало от отца ta sai isa käest võtta, попадёт тебе за это küll sa selle eest alles saad, selle eest on sul nüüd küll nahatäis soolas;
‣ попало прош. вр. с. р. kõnek. väljendeis куда попало kuhu juhtub ~ juhtus, как попало kuidas juhtub ~ juhtus, чем попало millega juhtub ~ juhtus;
◊ попасть ~ попадать в (неприятную) историю ~ в переплёт ~ в переделку portsu otsa kukkuma, supi sisse sattuma; попасть ~ попадать впросак kõnek. omadega sisse kukkuma, orki lendama, kimpu ~ pigisse jääma; попасть ~ попадать в точку märki tabama; попасть ~ попадать в когти (к) кому kelle küüsi ~ pihku sattuma; попасть ~ попадать в ловушку lõksu langema; попасть ~ попадать на зубок ~ на зуб кому, к кому kõnek. kelle hammaste vahele sattuma; попасть ~ попадать пальцем в небо kõnek. mööda panema, viltu laskma; попасть ~ попадать как кур во щи kõnek. orki lendama, kimbatusse ~ hätta sattuma, omadega vahele jääma; попасть ~ попадать под руку кому kellele kätte sattuma ~ juhtuma; попадёт на орехи кому kõnek. kellel on nahatäis ~ keretäis ~ peapesu soolas; попасть ~ попадать не в бровь, а в глаз kõnek. otse naelapea pihta ~ nagu rusikaga silmaauku (tabama)
поправиться 278 Г сов. → несов. поправляться
‣ end ~ oma viga parandama; kõnek. end sättima ~ kohendama;
‣ (без 1 и 2 л.) paranema ~ paremaks minema; здоровье поправилось tervis läks paremaks;
‣ kõnek. kosuma, juurde võtma; поправиться на два килограмма kaks kilo (kaalus) juurde võtma
‣ end ~ oma viga parandama; kõnek. end sättima ~ kohendama;
‣ (без 1 и 2 л.) paranema ~ paremaks minema; здоровье поправилось tervis läks paremaks;
‣ kõnek. kosuma, juurde võtma; поправиться на два килограмма kaks kilo (kaalus) juurde võtma
поразить 293a Г сов. → несов. поражать
‣ кого-что, чем tabama, pihtama, pihta saama; снаряд поразил цель mürsk tabas (siht)märki, mürsk läks pihta, поразить кого мечом van. mõõgaga läbi torkama ~ surmama keda;
‣ кого-что liter. purustama, puruks lööma, võitma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kahjustama, tõvestama; болезнь поразила лёгкие haigus on kahjustanud kopse;
‣ кого-что, чем hämmastama, rabama, üllatama; поразить красотой oma iluga hämmastama, новость поразила всех uudis rabas kõiki
‣ кого-что, чем tabama, pihtama, pihta saama; снаряд поразил цель mürsk tabas (siht)märki, mürsk läks pihta, поразить кого мечом van. mõõgaga läbi torkama ~ surmama keda;
‣ кого-что liter. purustama, puruks lööma, võitma;
‣ (без 1 и 2 л.) что kahjustama, tõvestama; болезнь поразила лёгкие haigus on kahjustanud kopse;
‣ кого-что, чем hämmastama, rabama, üllatama; поразить красотой oma iluga hämmastama, новость поразила всех uudis rabas kõiki
порваться 217 (прош. вр. порвалось и порвалось, порвались и порвались) Г сов.
‣ katkema, katki minema, rebenema; чулок порвался sukk läks katki;
‣ несов. порываться ülek. kõnek. katkema, lõppema; связь порвалась side katkes
‣ katkema, katki minema, rebenema; чулок порвался sukk läks katki;
‣ несов. порываться ülek. kõnek. katkema, lõppema; связь порвалась side katkes
порыхлеть 229b Г сов. kobeda(ma)ks ~ koheva(ma)ks minema; после дождя земля порыхлела pärast vihma läks muld kobedamaks; vrd. рыхлеть
посвежеть 229b Г сов.
‣ jahenema, jahedamaks ~ vilumaks minema; в воздухе посвежело läks jahedamaks;
‣ ülek. erksamaks ~ värskemaks minema, reipamaks muutuma, tervemaks saama; зелень после дождя посвежела rohelus lõi pärast vihma haljamaks, после отпуска она посвежела pärast puhkust nägi ~ näeb ta värske ja puhanud välja, голос посвежел hääl on reipamaks muutunud
‣ jahenema, jahedamaks ~ vilumaks minema; в воздухе посвежело läks jahedamaks;
‣ ülek. erksamaks ~ värskemaks minema, reipamaks muutuma, tervemaks saama; зелень после дождя посвежела rohelus lõi pärast vihma haljamaks, после отпуска она посвежела pärast puhkust nägi ~ näeb ta värske ja puhanud välja, голос посвежел hääl on reipamaks muutunud
посветлеть 229b Г сов.
‣ valgenema, valge(ma)ks ~ heleda(ma)ks minema; волосы посветлели juuksed läksid heledamaks ~ on heledamaks läinud, на улице посветлело väljas läks valgemaks;
‣ selge(ma)ks minema, selgenema, selginema, selgima (ka ülek.); небо посветлело taevas läks selge(ma)ks, раствор посветлел lahus on selginud, глаза посветлели pilk selgines, лицо посветлело ülek. nägu läks rõõmsaks; vrd. светлеть
‣ valgenema, valge(ma)ks ~ heleda(ma)ks minema; волосы посветлели juuksed läksid heledamaks ~ on heledamaks läinud, на улице посветлело väljas läks valgemaks;
‣ selge(ma)ks minema, selgenema, selginema, selgima (ka ülek.); небо посветлело taevas läks selge(ma)ks, раствор посветлел lahus on selginud, глаза посветлели pilk selgines, лицо посветлело ülek. nägu läks rõõmsaks; vrd. светлеть
пострелять 254a Г сов.
‣ кого-что, без доп. (veidi, mõnda aega) tulistama ~ laskma; пострелять из ружья veidi püssi paugutama, он пошёл пострелять дичи kõnek. ta läks (linnu)jahile;
‣ кого-чего kõnek. (teatud hulka, kõiki, paljusid) maha laskma ~ kõmmutama
‣ кого-что, без доп. (veidi, mõnda aega) tulistama ~ laskma; пострелять из ружья veidi püssi paugutama, он пошёл пострелять дичи kõnek. ta läks (linnu)jahile;
‣ кого-чего kõnek. (teatud hulka, kõiki, paljusid) maha laskma ~ kõmmutama
посчастливиться 278 Г сов. безл. кому, в чём, с инф., без доп. õnneks minema, õnne olema, õnnestuma; нам посчастливилось провести лето в горах meil läks õnneks ~ õnnestus ~ oli õnne veeta suvi mägedes
потемнеть 229b Г сов.
‣ tumenema, tumeda(ma)ks minema ~ tõmbuma; ülek. süngestuma; ähmastuma;
‣ безл. pimenema, pimedaks minema;
◊ в глазах потемнело у кого kellel läks ~ lõi silme ees mustaks
‣ tumenema, tumeda(ma)ks minema ~ tõmbuma; ülek. süngestuma; ähmastuma;
‣ безл. pimenema, pimedaks minema;
◊ в глазах потемнело у кого kellel läks ~ lõi silme ees mustaks
потеплеть 229b Г сов. soojenema (ka ülek.), sooj(em)aks minema; к вечеру потеплело õhtuks läks soojemaks, взгляд потеплел pilk läks soojaks, pilku tuli soojus
