[VES] Vene-eesti sõnaraamat
|
|
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
будто II частица kõnek. justkui, nagu, vist; kas tõesti?; будто ты этого не знаешь nagu ~ justkui sa seda ei teaks, Он хочет с тобой проститься. -- Будто? Ta tahab sinuga hüvasti jätta. -- Kas tõesti?
остаться 223 Г сов. → несов. оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; остаться на месте paigale jääma, остаться с больным haige juurde jääma, остаться на второй год teiseks aastaks ~ istuma jääma, остаться на поле боя lahinguväljale jääma, остаться в живых ellu jääma, победа осталась за ним võit jäi temale, остаться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, остаться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, остаться у власти võimule jääma, остаться в силе jõusse jääma, остаться на руках у кого kelle hoolde ~ hoole alla jääma, остаться самим собой iseendaks ~ iseenesele truuks jääma, остаться вдовцом leseks jääma, остался должен кому jäi võlgu kellele, за вами осталось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, остаться ни с чем kõigest ilma jääma, остаться без гроша kõnek. pennita ~ kopikata jääma, ждать осталось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи остались секунды kohtumiseni jäid ~ on jäänud mõned sekundid, ему осталось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta;
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
◊ остались ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele; мокрого места не останется ~ не осталось от кого madalk. kellest ei jää ~ ei jäänud märga plekkigi järele; ни кровинки в лице нет ~ не осталось у кого kes on näost kaame ~ läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus ~ oli kadunud viimnegi verepiisk; сухой нитки нет ~ не осталось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta; остаться ~ оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma
откланиваться 168 Г несов. → сов. откланяться
‣ van. head aega ~ hüvasti ~ jumalaga jätma; пора откланиваться on aeg hüvasti jätta;
‣ (без сов.) кому, на что kellele vastukummardust tegema, kummardama, kummardusega tänama
‣ van. head aega ~ hüvasti ~ jumalaga jätma; пора откланиваться on aeg hüvasti jätta;
‣ (без сов.) кому, на что kellele vastukummardust tegema, kummardama, kummardusega tänama
пока I
‣ союз märgib pea- ja kõrvallause tegevuse samaaegsust v. ajapiiri sel ajal kui, selle aja jooksul kui; nii kaua kui, seni kui, kuni; пока мы переходили улицу... sel ajal kui me üle tänava läksime..., будем сражаться, пока не победим võitleme nii kaua, kuni võidame, пока здоров, буду работать kuni jätkub tervist, teen tööd edasi;
‣ частица madalk. hüva! hüvasti! nägemist!
◊ куй железо, пока горячо vanas. tao rauda, kuni raud on tuline
‣ союз märgib pea- ja kõrvallause tegevuse samaaegsust v. ajapiiri sel ajal kui, selle aja jooksul kui; nii kaua kui, seni kui, kuni; пока мы переходили улицу... sel ajal kui me üle tänava läksime..., будем сражаться, пока не победим võitleme nii kaua, kuni võidame, пока здоров, буду работать kuni jätkub tervist, teen tööd edasi;
‣ частица madalk. hüva! hüvasti! nägemist!
◊ куй железо, пока горячо vanas. tao rauda, kuni raud on tuline
поклон 1 С м. неод.
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
‣ kummardus; низкий ~ земной поклон sügav ~ maani kummardus, бить ~ класть поклоны (palvetamise ajal) kummardusi tegema, отвешивать ~ отдавать ~ делать поклон кому kellele kummardama ~ kummardust tegema, kelle ees kummardama, ответить на чей поклон vastu noogutama ~ tervitama, отдавать кому последний поклон (lahkunuga) jäädavalt hüvasti jätma;
‣ tervised, tervitus; посылать поклоны в письме kirjas terviseid saatma, передайте от меня поклон ~ мой поклон кому tervitage minu poolt keda;
‣ kõnek. alandlik palumine, anumine; идти к кому с поклоном ~ на поклон kelle poole alandliku palvega pöörduma, keda paluma minema
попрощаться 165 Г сов. с кем-чем, без доп. hüvasti ~ jumalaga jätma; попрощаться с родными omastega jumalaga jätma
последний 121 П
‣ viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
‣ П → С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
◊ до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
‣ viimane, viimne, tagumine; в последнее время viimasel ajal, в последнюю минуту viimasel hetkel, последнее слово техники tehnika viimane sõna, последние известия (1) viimased uudised ~ teated, (2) päevauudised, одет по последней моде viimase moe järgi riides, последний негодяй viimane lurjus, последний раз viimane kord, до последней возможности viimase võimaluseni, последний в очереди viimane ~ tagumine järjekorras, ругаться последними словами kõige ropemate sõnadega sõimama, сказать (своё) последнее слово (oma) viimast sõna ütlema, последняя воля viimne tahe;
‣ П → С последнее с. неод. (без мн. ч.) viimane, viimik; отдать последнее oma viimast ära andma;
◊ до последней капли крови kõrgst. viimse veretilgani; до последнего вздоха ~ дыхания viimse hingetõmbeni; из последнего viimast välja pannes, kõigest jõust; отдавать ~ отдать последний долг кому liter. kellele viimast austust avaldama, lahkunuga hüvasti jätma, keda viimsele teekonnale saatma; проводить в последний путь viimsele teekonnale saatma; последний крик моды kõnek. viimane moekarje, moeröögatus; последний из могикан liter. viimne mohikaanlane; последние времена наступают ~ приходят viimnepäev on lähedal ~ kätte jõudmas; играть не последнюю роль mitte kõige viimast osa etendama; последняя спица в колеснице kõnek. see kõige viimane (isik), kõige väiksem vend ~ kruvi
проститься 296 Г сов. → несов. прощаться
‣ с кем-чем hüvasti ~ jumalaga jätma, head aega ütlema; она ушла, ни с кем не простясь ta läks ära kellelegi head aega ütlemata, проститься с мечтой unistusele kriipsu peale tõmbama;
‣ andeks antud saama; тебе всё простится sulle saab kõik andeks antud ~ antakse kõik andeks
‣ с кем-чем hüvasti ~ jumalaga jätma, head aega ütlema; она ушла, ни с кем не простясь ta läks ära kellelegi head aega ütlemata, проститься с мечтой unistusele kriipsu peale tõmbama;
‣ andeks antud saama; тебе всё простится sulle saab kõik andeks antud ~ antakse kõik andeks
раскланяться 253 Г сов. → несов. раскланиваться
‣ с кем-чем kummardusega ~ kummardades tervitama ~ hüvasti jätma, kummardama, kummardusi tegema ~ vahetama; вежливо раскланяться viisakalt kummardama;
‣ с чем kõnek. iroon. jumalaga ~ hüvasti jätma, head tervist ütlema millele; раскланяться со спортом spordiga hüvasti jätma, spordile head tervist ütlema
‣ с кем-чем kummardusega ~ kummardades tervitama ~ hüvasti jätma, kummardama, kummardusi tegema ~ vahetama; вежливо раскланяться viisakalt kummardama;
‣ с чем kõnek. iroon. jumalaga ~ hüvasti jätma, head tervist ütlema millele; раскланяться со спортом spordiga hüvasti jätma, spordile head tervist ütlema
распроститься 296 Г сов. с кем-чем kõnek. hüvasti ~ jumalaga jätma (ka ülek.), head aega ütlema ~ jätma; распроститься со старыми друзьями vanade sõpradega hüvasti jätma, распроститься со спортом spordiga hüvasti jätma, распроститься с надеждами lootusi maha matma
распрощаться 169 Г сов. с кем-чем kõnek. hüvasti ~ jumalaga jätma (ka ülek.), head aega ütlema ~ jätma
расстаться 223 Г сов. → несов. расставаться
‣ с кем-чем, кем lahkuma, lahku minema; расстаться навсегда alatiseks lahkuma ~ lahku minema, расстаться с друзьями sõpradest lahkuma, расстаться врагами vaenlastena lahkuma, расстаться с родным городом kodulinnast lahkuma, kodulinnaga hüvasti jätma;
‣ с чем maha jätma, loobuma; расстаться с этой мыслью sellest mõttest loobuma, seda mõtet (maha) jätma
‣ с кем-чем, кем lahkuma, lahku minema; расстаться навсегда alatiseks lahkuma ~ lahku minema, расстаться с друзьями sõpradest lahkuma, расстаться врагами vaenlastena lahkuma, расстаться с родным городом kodulinnast lahkuma, kodulinnaga hüvasti jätma;
‣ с чем maha jätma, loobuma; расстаться с этой мыслью sellest mõttest loobuma, seda mõtet (maha) jätma
свидание 115 С с. неод. kohtumine, kokkusaamine, kohtamine (kõnek.), trehvamine, trehvunks, kohting; деловое свидание ametlik kohtumine, свидание с родителями vanematega kohtumine, назначить свидание кому kellele kohtumist määrama, прийти на свидание kohtumisele tulema, свидание с заключённым vahialusega ~ vangiga kokkusaamine, до свидания head aega, hüvasti, nägemiseni, до скорого свидания peatse jällenägemiseni
счастливо, счастливо Н õnnelikult, õnnerikkalt; счастливо кончиться õnnelikult lõppema, счастливо отделаться от кого-чего kõnek. õnnelikult lahti saama kellest-millest, счастливо оставаться kõnek. hüvasti, nägemiseni (lahkuja soov), счастливо! kõnek. õnn kaasa!
улыбнуться 336 Г сов. → несов. улыбаться
‣ vt. улыбаться;
‣ (без несов.) ülek. kõnek. käest kaduma ~ lipsama, kaotsi minema; денежки улыбнулись raha(ke) on läinud, путёвка улыбнулась tuusikule tuli hüvasti ütelda, tuusik läks vett vedama
‣ vt. улыбаться;
‣ (без несов.) ülek. kõnek. käest kaduma ~ lipsama, kaotsi minema; денежки улыбнулись raha(ke) on läinud, путёвка улыбнулась tuusikule tuli hüvasti ütelda, tuusik läks vett vedama
холодно
‣ Н külmalt, jahedalt (ka ülek.), ükskõikselt; холодно взглянуть на кого kellele jahedat pilku heitma, холодно ответить jahedalt vastama, холодно проститься jahedalt hüvasti jätma;
‣ предик. on külm; по ночам холодно öösiti on jahe ~ külm, ööd on jahedad ~ külmad, сегодня холодно täna on jahe ~ külm ilm, мне холодно в лёгком пальто mul on õhukese mantliga külm, детям холодно lastel on külm;
‣ предик. ülek. on külm ja kõle; на душе холодно südamel on kõle;
◊ ни жарко ни холодно, ни тепло ни холодно кому от чего kõnek. kellel pole sooja ega külma millest
‣ Н külmalt, jahedalt (ka ülek.), ükskõikselt; холодно взглянуть на кого kellele jahedat pilku heitma, холодно ответить jahedalt vastama, холодно проститься jahedalt hüvasti jätma;
‣ предик. on külm; по ночам холодно öösiti on jahe ~ külm, ööd on jahedad ~ külmad, сегодня холодно täna on jahe ~ külm ilm, мне холодно в лёгком пальто mul on õhukese mantliga külm, детям холодно lastel on külm;
‣ предик. ülek. on külm ja kõle; на душе холодно südamel on kõle;
◊ ни жарко ни холодно, ни тепло ни холодно кому от чего kõnek. kellel pole sooja ega külma millest
