[VOT] Vadja keele sõnaraamat

hoirua J-Tsv., pr hoirun J, imperf hoiruzin J kõikuda, tuikuda; ringi käia (pea kohta) | vn пошатываться; кружиться (о голове)
taita pöörtüziŋ ku pää hoiruʙ vist sain vingumürgistuse, et pea käib ringi.
Vt. ka hairoa, hairoossa

pööriä M Ra J (Kõ Lu-Must.) püöriä (P) pööriäɢ I, pr pöörin M Lu Ra J püörin P pöörii I, imperf pöörizin Ra J pöörizii I
1. pöörelda, keerelda, tiirelda | vn вращаться, вертеться, крутиться, кружиться
Lu pöörib, pöörib nava pääl? – võtti (Must. 159) mõist pöörleb, pöörleb naba peal? – Võti
J pöörijõz laŋkõõz maalõõ langes keereldes maha
M miε pöörizin ühes paikkaza, en tää kuza õõn ma tiirlesin ühes paigas, ei tea(dnud), kus olen
M tšärpän ümperi sin̆nua pööriʙ kärbes tiirleb sinu ümber
2. (midagi) ringi ajada, keerutada, vändata | vn вращать, вертеть, крутить
Kõ on rataᴢ, sitä pööriäᴢ, a tõin meeᴢ piäʙ tširvessä, kurassia, ihoʙ on ratas (= käi), seda aetakse ringi, aga teine mees hoiab kirvest, nuga, ihub (= käiab).
Vt. ka pöörettää, pöörittää, pöörtää, pöörüttää, püürtäässä

püürtäässä (Lu), pr püürtääʙ Lu, imperf püürtääzi pöörelda, keerelda | vn кружиться, крутиться
vesi püürtääʙ, veeb i vennee alaᴢ vesi keerleb, viib ka paadi põhja (alla).
Vt. ka pööriä, pöörtää

tšeertiissä J (Lu) tšiertiissä P, pr tšeertiin J tšiertiin P, imperf tšeertiizin
1. ennast keerata, pöörata, pöörduda | vn поворачиваться, повернуться; возвращаться, возвратиться
P miε n saannu tšiertiissätši ma ei saanud ennast keeratagi
P tuuli tšiertiiᴢ vassa päivälie, ep tulõ üvää ilmaa tuul pöördus vastupäeva, ei tule head ilma
P pijεp tšiertiissä tagaas kotuosyõ peab pöörduma koju tagasi
2. keerelda, pöörelda | vn кружиться, крутиться
P täl pεä tšiertiib niku maoll tal pea keerleb nagu maol
3. keerdu v. sassi minna | vn запутываться, запутаться, перепутываться, перепутаться.
Vt. ka tšeertoussa, tšeertüä, tšeertüüssä

veerrä¹ Kett. J (K R-Lön. M Lu) vierrä L P Po (R-Reg.) veertä Kett. veerre ~ veerr J-Tsv., pr veereʙ K Lu J veeriʙ L P, imperf veeri P J
1. veereda, veerelda, keerelda | vn катиться, кружиться
L tšüüneleᴅ niku erniet silmiiss viereväᴅ pisarad veerevad silmist nagu herned
J tšivi veereb alaz mättšiä kivi veereb allamäge (= mäest alla)
P õuna õunappuuss kaugaz eike viere vs õun õunapuust kaugele ei veere
J lähzin kotontõ kulkõmaa, veräjiltä veeremää rl läksin kodunt kulgema, värava(i)lt veerema
L maot komann viereväᴅ (muinasjutust:) maod veerevad puntrana
L nõisivad vieremεä, tanttsimaa hakkasid keerlema, tantsima
2. veereda, loojuda (päikese kohta) | vn закатываться, закатиться
J päiv veereʙ päike veereb (= läheb looja)
■
Lu tšünnee peräd veereväᴅ küünepärad (= nahaservad) narmendavad.
Vt. ka veereskõlla, veerestää, veeriä, veertä