[VOT] Vadja keele sõnaraamat

balpattaa¹ P M (Pi) balbattaa J bolpattaa P M (Pi Kõ), pr balpatan P M Pi bolpatan P M, imperf balpatin lobiseda; mõttetusi rääkida | vn болтать; говорить чепуху
M bolpatab, mitä puutuʙ, pajatap paĺĺo lobiseb, mis (ette) juhtub, räägib palju
M mitä siε balpataᴅ mis sa lobised!
Kõ elä bolpata ära lobise!
Vt. ka bolbottaa, boltaittaa, boltata, boltoittaa, borbottaa, bälbättää, börböttää

blaažia P M J-Tsv., pr blaažin M J, imperf blaažizin J rumalusi, kõlvatusi rääkida | vn говорить неподобающее, блажить
M mõni ińeehmin on, blaažib mitä puutuʙ mõni inimene on, räägib rumalusi, mis aga ette puutub
P elä blaaži tüttärikkoi aikan ära räägi kõlvatusi tüdrukute juuresolekul

bunisa M, pr bunizõn M, imperf bunizin mögiseda | vn говорить, молоть вздор
mitä bunizõᴅ mis sa mögised?

börisä L P M (Kett. K-Ahl.) börissä Lu Li J (Ra) böriss J-Tsv., pr börizen P M Lu Li Ra J börisen K-Ahl., imperf börizin M Lu J
1. möriseda, möirata; ammuda | vn реветь; мычать
L truba nyõb börizemεä niku ärtšä pasun hakkas mörisema nagu härg
J karuu börizemizess jõka inimin heitüʙ karu möirgamisest ehmub iga inimene
M lehmäd algõttii börisä lehmad hakkasid ammuma
2. põriseda, sumiseda (putukate kohta) | vn жужжать (о насекомых)
P sittabömböräin börizeʙ sitasitikas põriseb
M tšimmod [sic!] börizeväᴅ mesilased sumisevad
3. koriseda | vn бурчать, урчать
Kett. vattsa nõõb börizemää ~ burizõmaa kõht hakkab korisema
4. lobiseda, fig pläriseda | vn болтать, трещать
Li börizeᴅ: mitä puutuʙ, sitä pajataᴅ lobised: mis (ette) juhtub, seda räägid
Lu ku tšen petteeʙ, jutõllaa: mitä siä börizeᴅ kui keegi luiskab, (siis) öeldakse: mis sa lobised (tühja)!
J mitä tämä börizep siin mis ta siin pläriseb?
J börizep pajatta, niku aglitšina, mittäit et saa tolkkua pläriseb rääkida nagu inglane, mitte midagi ei saa sa aru
5. K J pomiseda, ebaselgelt rääkida | vn бормотать, говорить невнятно
6. toriseda, poriseda | vn ворчать
J alki börissä hakkas torisema.
Vt. ka birisä, bomisa, borisa, brälisä, burisa, bälisä, bärisä, bölisä

javaa K P M Lu Li J (Al. Kett. R) jav̆vaa M Kõ jav̆vaaɢ (vdjI I) javvaa Lu Li java J-Tsv., pr javan Kett. K P M Lu Li J jav̆vaa vdjI, imperf javõn R P M Kõ Lu javin Lu Li javõin J-Tsv. javazin P Lu J
1. jahvatada | vn молоть, смолоть, размалывать, размолоть
P rütšied i kagrad javõttii müllüᴢ rukkid ja kaerad jahvatati veskis
K java tällee õzrõi jahvata talle otri
M rüiᴢ kuivõttii i javõttii tšäsitšiveläillä rukis kuivatati ja jahvatati käsikividel
Lu javõttii linnasõᴅ jahvatati linnased (ära)
Lu saviõjaa müllü, se õli vesimüllü, javi veekaa Savioja veski, see oli vesiveski, jahvatas veega
Li kanevo-seemenet pantii puu-nappaa, leipä-lappia varrõõkaa javõttii heenossi kanepiseemned pandi puunappa, leivalabida varrega hõõruti (jahvatati) peeneks
Lu kanal i kukol on tšivi, mikä javaʙ kanal ja kukel on kivi (= liivapugu), mis jahvatab (= peenendab toitu)
2. fig jahvatada, palju rääkida, lobiseda | vn молоть, говорить много, болтать
M täm mokoma on nii boltuška, ain javab mitä puutuʙ ta on nii(sugune) lobiseja, aina jahvatab, mis (ette) puutub
J siä õõd niku javomüllü, ain javaᴅ sa oled nagu tatraveski (jahuveski), aina lobised (jahvatad)
M täm javab niku tuulimüllü, ööttömiä i päivättömiä ta lobiseb (jahvatab) nagu tatraveski (tuuleveski), ööd ja päevad kokku.
Vt. ka javoa, javottaa

jutõlla K Lu Li J (Kett. Len. Ra) jutõll Lu J-Tsv. juõlla Al. Kett. K L P M Kõ S Po (Lu J) juella K-Ahl. juolla Kett. K L P Ke M (Kõ) juolt [sic!] Ke-Kett. joolla Kett. K J juõllaɢ ~ juullaɢ I, pr juttõlõn Kett. P Kõ Lu juttõõn Kett. K U P M Kõ Po Lu Li J juttyõn L P juttelen ~ jutteen K-Ahl. juttõn Lu-Len. J juttõõ I, imperf juttõlin Kett. K P M Kõ Po Lu Li Ra J juttõĺin M-Set. juttõlii ~ juttõli I
1. öelda; rääkida | vn сказать; говорить
P tšüsüzin, tämä nõssi pihtoikaa, mitäid eb juolluᴅ küsisin, tema kehitas õlgu, midagi ei öelnud
Lu mee juttõõ däädällee dorova mine ütle onule tere
J miä juttõn arvotusõ, a siä arva ma ütlen mõistatuse, aga sina arva ära
M nii eittüzin, ev võinnu kõik sõn̆naa suussa juõlla nii ehmusin, ei saanud sõna(gi) suust (ütelda)
M nii õli võtõttu juolla vana rahvaᴢ nii oli vanarahval kombeks öelda
Lu juttõmizõõ jutõlla jutu sees v. jutu jätkuks öelda
M tämä on kõhallin inehmin, täm juttõõp kõhallaa silmiisee hod enelee kunikkaalõõ ta on otsekohene inimene, ta ütleb otse näkku (silmadesse) kas või kuningale endale
P juttõlin nagrussi, naĺĺassi ütlesin naeruks, naljaks
M juttõõʙ vassaa vastab (ütleb vastu)
M tämä tunnõb juõlla sillõ kõik eeltä ta oskab sulle kõik ette öelda (= ennustada)
P mitä tüö siz aźźaa tulitta, juolkaa siz vällää mis asja pärast te siis tulite, öelge siis välja
Li vot muut enepää miä siitt adrõssõ taitaa en tää i jutõllatši vaat, muud enam ma sellest puuadrast vist ei oska rääkidagi
L baba meilie juttõli, etti ühes taloza õli lemmüᴢ vanaema rääkis meile, et ühes talus oli kratt
Lu jutõllaa, što sitä et saa praavittaa räägitakse, et seda (haigust) ei saa ravida
P juttõõn suurta kummaa rl räägin (teile) suurt imet
M miä juttõõn sillõõ üv̆vää meeltä ma räägin sulle (midagi) rõõmustavat
M täm millõõ juttõli salamii ta rääkis (seda) mulle salaja
J miε en tää, kui jutõlla ühsinää ma ei tea, kuidas üksinda (= ilma kaasvestlejata) rääkida
J proopoved́ia juttõõma jutlust pidama
2. öelda, kutsuda, nimetada | vn называть, назвать, звать
P vihkuri, juollass tuoš tuulispää vihur, öeldakse ka tuulispea
P juttõlivat tätä onoss kutsusid teda onuks
Lu hüüpiäss pelehüzess jutõllaa öökulli kutsutakse kummituseks
P juollaᴢ puukõssi (seda putukat) nimetatakse puugiks
Lu koira poikaa jutõllaa penikko koera poega kutsutakse kutsikaks
3. taga rääkida, laimata | vn сплетничать, насплетничать, наговаривать, наговорить, клеветать, наклеветать
Lu minnua on kõikkii jutõltu, ühs ahjo vaa eb õõ jutõllu mind on kõik taga rääkinud, ainult ahi ei ole taga rääkinud
J jutõltii med́d́ee tšülää, jutõltii, soimõttii räägiti taga meie küla, räägiti taga, sõimati
■ (asesõnaga liitunult в соединении с местоимением:) J ḿattõn [= miä juttõõn] ma ütlen

lausua K-Al. (R-Lön. R-Reg.), pr lauzun: lausun R-Lön., imperf lausuzin lausuda, öelda; rääkida, kõnelda | vn молвить, сказать; говорить
R kui emüt kotona lausu, kui se lausu laukujeni (Reg. 31) rl kuidas emake kodus lausus, kuidas (see) lausus mu pesija (= ema)
K elä vee tšülälee lausua, tšälüü tšäännellä sõnoja (Al. 52) rl ära vii külale kõnelda, kälile sõnu väänata

lollottaa: lollotta J-Tsv., pr lollotan: lollotõn J, imperf lollotin J lollusi rääkida; lolli mängida, tembutada | vn говорить глупости; валять дурака, дурачиться

lägätä [< is] Ra (J-Must.), (sõnatüvi основа слова:) läkää- J-Must., pr läkään: läkkään Ra, imperf läkäzin Ra
1. isuri keelt rääkida | vn говорить на ижорском языке, говорить по-ижорски
Ra herraa valta läkäᴢ, a kunikvalta pajatti Jõgõperä mõisavald (= mõisale kuuluv külapool) rääkis isuri keelt, aga kroonuvald (= riigile kuuluv külapool) rääkis vadja keelt
2. J-Must. lobiseda | vn болтать.
Vt. ka lärpättää, läätä

läätä [< is] Ku, pr läkään: läkkään ~ läkḱään Ku, imperf läkäzin rääkida, kõnelda | vn говорить, разговаривать
kuza läkḱääp kahs naissᴀ, seell on turu, a kuza läkḱääp kold naissᴀ, seell ollaz laataᴅ kus räägib kaks naist, seal on turg, aga kus räägib kolm naist, seal on laat
Ku meije küläz oli ühz meeᴢ, miḱä läkäᴢ, mitä eb oltõ meie külas oli üks mees, kes rääkis (seda), mida ei olnud (= kes luiskas)
Ku hülkää, ohto läätä [sic!] jäta järele, (on) küllalt kõneldud
Ku siz meill oli läätt́śᴜ̈, kuhoo kohtaa tulellᴀ mennä siis meil oli räägitud (= kokku lepitud), kuhu kohta tule juurde minna.
Vt. ka lägätä

maimia R-Lön. L P M Kõ Li (Al. K) mainia M S Lu Li Ra J (R-Eur. P Kõ) maimiaɢ I, pr maimin Al. L P M Kõ Li mainin Kõ Lu Li Ra J, imperf maimizin P Lu mainizin Lu Li Ra J
1. mainida, nimetada, lausuda; (kellestki) rääkida, (kedagi) meenutada; meelda tuletada | vn вспоминать, вспомнить; упоминать, упомянуть
M miä en taho tämmää nim̆meä i mainia ma ei taha tema nime nimetadagi
I vaissi maimi sitä, tšetä pominaitti vadja keeli meenutas seda, keda mälestas
M tämä ain maimib jumalaa ta nimetab aina jumala nime (jumalat)
M elä maimi pahapoolta ära nimeta vanakurja
M ain piti tehä rissiä et̆tee i mainia jumalaa sõn̆noi alati tuli risti ette lüüa ja lausuda palvesõnu
S risittii jumalalõõ i mainittii kunikassa (eestpalves) paluti jumalat ja nimetati keisrit
Lu minnua ikosõʙ, minnua mainitaa, üväl vai pahal mind ajab luksuma: minust räägitakse, (kas) hästi või halvasti
J ikossazin, tšenle mainiʙ luksusin, keegi räägib minust
Lu miä ku unohtan, siä millõ maini kui ma unustan, sa tuleta mulle meelde
2. öelda; teatada | vn говорить, сказать; сообщать, сообщить
P a kunikaz maimiʙ naizõlõõsõõ aga kuningas ütleb naisele
J kane piigõd ilmaa evät tõhi lass üüssi, kuniz eväd maini frovvõlõõ need teenijatüdrukud ei tohi (kedagi) ilma prouale mainimata öömajale (ööseks) lasta.
Vt. ka mainittsaa

muhõrtaa Lu muhõrta J-Tsv., pr muhõrtaan: muhõrtõn J, imperf muhõrtiin J
1. segaselt v. arusaamatult kõnelda | vn неясно, невнятно говорить
J hitto tääp, kui muhõrtõp pajatta kurat teab, mida räägib (kui segaselt räägib)
2. Lu mugida, järada | vn жевать, грызть

muhõrtõlla (Lu) muhõrtõll J-Tsv., pr muhõrtõlõn: muhõrtõõn Lu J, imperf muhõrtõlin J frekv muhõrtaa
1. segaselt v. arusaamatult kõnelda | vn неясно, невнятно, неразборчиво говорить
2. mugida, järada | vn жевать, грызть
Lu miä muhõrtõõn süüvvä ma mugin süüa
Lu muhõrtõõ tšiirepää söö (mugi) kiiremini!

niglõskõlla: niglõskõll J-Tsv., pr niglõskõlõn: niglõskõõn J, imperf niglõskõlin J frekv nõelata, salvata, torgata; (sõnadega) salvata, teravusi öelda | vn жалить, укалывать, говорить колкости, язвить
elä niglõskõõ tõiss ära salva teist!

pajattaa K R L P M Kõ Po Lu Li Ra J (Kett. U V) pajatta J-Tsv. pajattaaɢ I (vdjI Ma Kl) paeattaaɢ (I) pajeta Kr, pr pajatan K R P M Kõ Po Lu Li Ra J pajatõn Lu J, imperf pajatin P M Po Lu J, II inf Баятама Tum. rääkida, pajatada, jutustada; (peast) lugeda | vn говорить, рассказывать, рассказать; читать (наизусть)
M sültši präizgüp suuss, nii paĺĺo pajataʙ sülg pritsib suust, nii palju räägib
Li siä õõ vaiᴅ, elä pajata turhaa sa ole vait, ära räägi tühja (= ära asjata lobise)
K kunn õli barššina siin aikaa pajatõttii vaissi kui oli pärisorjus, siis räägiti (= sel ajal räägiti veel) vadja keelt
Lu tämä pajataʙ tõtta ta räägib tõtt
P tämä pajataʙ niku tširviekaa lõikkaaʙ ta räägib nagu kirvega raiub
P pajatab niku rooppaa suu täünä räägib, nagu (oleks) suu putru täis
P pajatab gromkõissi, niku bodžgaa põhjass räägib valjusti, nagu tõrre põhjast
P tällie pajata niku tuulyõsyõ talle räägi nagu tuulde
P menen pajattamaa silmäss silmääsie lähen rääkima silmast silma
J miä pajatõn õmaa eloo ma pajatan oma elu(loo)
P dabušnikka pajatti meilie kaaskoi hobusekarjus jutustas meile muinasjutte
J pajatammõ senee virree ku ženiχ tuõb võttamaa loeme selle regivärsi, kui peigmees tuleb (pruuti) võtma

pajatõlla Ra J pajatõll J-Tsv., pr pajattõlõn: pajattõõn J, imperf pajattõlin J frekv (kellestki) rääkida, taga rääkida, keelt peksta | vn говорить (о ком-нибудь), сплетничать
J tämäss jo om mõnõll viittä pajatõltu temast on juba mitmel viisil räägitud
Ra jottei tšülä pajatõltaiᴢ rl et küla ei räägiks taga.
Vt. ka panõttaa, panõtõlla

panna Kett. K R U L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku (Ja V Kr) pannõ J pann J-Tsv. pannᴀ Ku pannaɢ I, pr panõn Kett. K R U L P Po Lu J panen K-Ahl. Kr paan Kett. K U M Kõ S Po Lu Ra J Ku paa I, imperf panin K R L P M Kõ Lu Li J Ku pan̆nii I
1. panna (kusagile asetada v. pista v. lasta jne.); (selga, jalga jne.) panna | vn класть, положить, ставить, поставить, помещать, поместить; надевать, надеть и т. д.
Lu paa aro seinää nõjal pane reha seina najale
P pantii vettä tšugunikkaa, pantii lihaa süämie pandi vett (malm)potti, pandi liha sisse
Lu paa ravvaᴅ suhhõõ pane (hobusele) rauad suhu
K miä sinuu paan türmää ma panen su vangi
Lu saappugaa-põhja ku meeb rikkii, sis pannaa polu-põhja kui saapatald läheb katki, siis pannakse pooltald (alla)
K la paap paŋgõlõõ varoo las paneb pangele vitsa (peale)
Li klazikrintsoit tehtii, pantii klazit kõikk (klaas)akendega tuulekodasid tehti, pandi puha klaasid (ette)
Lu miä leikkazin irreᴅ, mettsävahti tuli, pani kleimad õttsaa ma lõikasin palgid, metsavaht tuli, pani (= lõi) templid otsa (= palgiotstele)
J ühsi lammaz rammitsõʙ, piäp panna maazi päälee üks lammas lonkab, tuleb panna (jalale) salvi peale
Lu merell on jää krompõlikko, kehno on panna võrkkoa vettee merel on jää konarlik, halb on lasta (panna) võrku vette
M omenat pannaz mah̆haa kartulid pannakse maha
I ehtiüʙ, busat paap kaglaa ehib end, paneb pärlid kaela
K pani üvät sõvad ülie pani ilusad (head) rõivad selga
Lu paan penžikaa päällee panen pintsaku selga
Lu paa hattu päχ́χ́ää pane müts pähe
K pani ne saappugad jalkaa pani need saapad jalga
P t́at́a võtti, tšintaat tšätee pani isa võttis, pani kindad kätte
2. nime panna | vn давать, дать имя
M risittääz lahsi, nimi kui tahoᴅ nii pannaᴢ ristitakse laps, nimi pannakse nii, nagu tahad
3. (mingisse seisundisse v. asendisse v. olukorda jne.) panna (ka impers.) | vn привести в какое-либо состояние, вид или положение
R siis panin opõzõõ rakkõisõõ siis panin hobuse rakkesse
Lu paat kaŋkaa niitee paned kanga niide
Lu paan kalat soolaa panen kalad soola
Li vihgot pantii roukkuu vihud pandi rõuku
Li rüiz on pantu kuhilallõ rukis on pandud hakki
Lu karzitud õhzat piäp kokkoo panna i põlõttaa laasitud oksad tuleb panna hunnikusse ja põletada
M paa tšäsi kulakkaa pane käsi rusikasse
Lu paa sõlmõõ pane sõlme
Lu paan lukkuu panen lukku
Ku kahz boranaa pant́śii sarvõd vast́śikkoo kaks oinast panid sarved vastamisi
Lu talo piäp panna kuntaa talu tuleb korda seada
J mitä va õli enez ümper, kõik pani panttii mida ainult oli (= leidus) enese ümber, kõik pani panti
Lu panna rihvii rehvida (purjed)
Lu pannaa snaasti ~ pannaa taglassɪ taglastada
L pannass minnua vätšizie mehelie pannakse mind vägisi mehele
K pokoinikka pantii mahaa surnu maeti maha
L piεp panna akkuna tšiin peab panema akna kinni
J koorma pannaa tšiin nooraakaa koorem seotakse (pannakse) köiega kinni
L tšεäppä pantii tšiini haud aeti kinni
Li eb ällüü panna suuta tšiin ei taipa suud kinni panna
Lu minnua alki tukõhuttaa, paab end́ee tšiin mind hakkas lämmatama, pani (paneb) hinge kinni
L pantii kazvamaa kapussaa pandi kapsast kasvama
L läsivä pannass issumaa haige pannakse istuma
Li toĺa pantii makkaamaa Tolja pandi magama
P raagat pantii põlõmaa haod pandi põlema
P panin erniet tšihumaa panin herned keema
Lu piäb olut panna tšäümää, hiivaakaa pannaa tšäümää peab panema õlle käima, pärmiga pannakse käima
Li kahs päivää õli kala soolaᴢ, siis pantii palvaumaa kaks päeva oli kala soolas, siis pandi (päikese kätte) kuivama
Lu piimä pannaa jamoomaa piim pannakse hapnema
L panõd ahjuo lämpiämää paned ahju küdema
4. (midagi) tegema panna v. sundida; (mingit) funktsiooni kandma; (mingisse) ametisse panna | vn заставлять, заставить делать; поставлять, поставить носить (какую-нибудь) функцию, назначать, назнаить на службу
P miε panõn tämää pajattamaa ma panen ta rääkima
Lu se paap peltšäämää see paneb kartma
S noorikkõ i ženiχa pannas suut antamaa peigmees ja pruut pannakse suud andma
M nältšä paab i jänessä suv̆vaamaa kk nälg paneb jänestki armastama
M tahop tõissa panna omaa pillii mukkaa tanssimaa tahab teist panna oma pilli järgi tantsima
L tahob näit panna tšedrεämεä tappurass šolkkaa tahab neid panna takust siidi ketrama
Lu tämä pani milta tšüüneled johsõmaa ta pani mul pisarad jooksma
Lu saunas tšülpessää põldikaakaa, se paab veree liikkumaa saunas viheldakse nõgesega, see paneb vere käima (liikuma)
Li kõig oovoššit saap panna isutaizõssi kõiki köögivilju saab panna ruudiks
P pani minua lammas karjaasõõ popasterissi pani mu lambakarja abikarjaseks
M siis pantii min̆nua piigassi, ńäńkkoissii laχsia vaattamaa siis pandi mind (teenija)tüdrukuks, (lapse)hoidjaks, lapsi hoidma (vaatama)
5. (trahvi jne.) määrata | vn назначать, назначить, накладывать, наложить (штраф и т. д.)
M tällee pantii nellä sat̆taa rubĺaa štraffia talle määrati nelisada rubla trahvi
J tänä voonn karjõmaass panti armõtoi suur mahsu sel aastal määrati karjamaa eest armutu(lt) suur maks
Lu piäp panna hinta pääle tuleb hind määrata
6. teha, valmistada, ehitada, asutada | vn делать, сделать, готовить, изготовить, ставить, поставить, строить, построить; основать
J naizõt pantii lahjaa naised tegid pulmakingi
K pannass kuhilaad nurmõõsõõ tehakse hakid põllule
J laki lahnaa soomussiissa, silta on pantu sipulissa rl lagi latika soomustest, põrand on tehtud sibula(te)st
Li oommõn millõ toob apinikka kattoa panõmaa homme tuleb mulle abiline katust panema
S poigaᴅ nõisas panõmaa üv̆vää kot̆tua pojad hakkavad head maja ehitama
J pantu ku paja pahainõ rl ehitatud kui vilets (sepa)paja
M miε tään, kõõz on pantu mativõõ tšülä ma tean, millal Mati küla on asutatud
7. (mõjustada või kahjustada äkilise või energilise tegevusega, näit. lüüa, nõelata, tulistada jne. | vn оказать влияние или повредить что-либо в результате внезапного или энергичного воздействия, напр. ударить, укусить, выстрелить и т. д.)
M primozloill pannaᴢ vooroa kootidega lüüakse järgemööda
U miä tätä tahõn niskaa panna ma tahtsin talle vastu kukalt panna
M pani kõrvilõõ, šokalta šokalõõ andis vastu kõrvu, põselt põsele
L kui viippazi kultamyõkaakaa, nii tuhattõmalt virstalt mettsεä maalyõ pani kui äigas kuldmõõgaga, nii lõi tuhandelt verstalt metsa maha
M tuli paab i metsää puud maalõõ välk lööb ka metsapuud maha
J ajad rattaad uhamaa – paat koorõma ümper lased vankri auku – ajad koorma ümber
M põtkuri lehmä paab maalõõ piimää põtkur lehm lööb piima(nõu) ümber
M pantii maalõõ püssüssä lasti püssiga maha
Kõ valkõat algõtti panna pulemötoissa (Len. 212) valged hakkasid tulistama kuulipildujatest
J kui mato pani, sis tarvis sooss võttaa muttaa, muakaa üväss õõrua kui madu salvas, siis (on) tarvis võtta soost muda, mudaga hästi hõõruda (salvatud kohta)
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud (ära)
8. laimata; sõimata | vn поносить; ругать(ся)
Lu meijjee isä on takasilmällin miiᴢ, niku takabaaba: ettee silmije on üvä, a takkaa silmije ain lõikkaᴢ, ain pani inemissä meie isa on silmakirjalik mees nagu keelekandja külaeit: silme ees on hea, aga tagaselja (silme tagant) aina lõikas, aina laimas inimest
Li ku pani minnua emikkaal küll sõimas mind ropult
Lu see paap proijjua see sõimab
9. (mingil viisil häält teha, näit. laulda, rääkida | vn подавать голос, напр. петь, говорить)
J sisavõ pani pajuᴢ rl ööbik laulis paju(põõsa)s
Ra ain laulua tämä pani tema ainult laulis
Lu tämä alki panna virroa ta hakkas kõnelema eesti keelt
■
Ra siis pantii jo tuli rihee siis pandi toas juba tuli põlema
I tarõssa tulõmmaɢ, paammaɢ samovaraa tuleme saunast, paneme samovari üles
Lu tšümmee seinää panin kaŋgassa kümme seina lõin kangast (käärpuudele)
P ruikkua panõmaa rõugeid panema
M baŋkkoo pantii pandi kuppe
Lu ku lehmäl vai inemizel kõvõni vattsa, sis pantii kliizma kui lehmal või inimesel jäi kõht kinni, siis tehti klistiiri
K nellätšümmettä poklonaa piεp panna peab tegema nelikümmend kummardust
Kõ varis pani munaᴅ vares munes munad
M ai ku pani aisamaa, kõv̆vii aizaʙ oi, kuidas hakkas haisema, kõvasti haiseb
Ku panin johsuu panin jooksu
Ra tämä pani putkõõ, johsi mettsää pakkoo ta pani putku, jooksis metsa pakku
M pani menemää, nii etti jalgat persee tap̆paavaᴅ pani minema, nii et jalad puutusid (puutuvad) tagumikku
J paap kõrvaasõõ paneb kõrva taha
Lu miä panin merkil(e) senee kõhaa, kuza tämä on ma jätsin meelde selle koha, kus ta on
J kõiɢ, mitä näet, paa panõlõ, siiz leet selv meeᴢ kõik, mida näed, pane tähele, siis saad targaks meheks
Kõ õlõn ize pannu tähelee sitä, etti suvi meep talvõa möö olen ise pannud tähele seda, et suvi läheb talve järgi
Lu kõik võtti sõi, pani nahkaa kõik võttis sõi (ära), pani nahka
Lu kõik pani päχ́χ́ää kõik õppis pähe
J miä õppizin orjuõõᴢ, panin pähee piikuõõᴢ rl ma õppisin orjapõlves, panin pähe piigapõlves
J paŋkaa pää täünn jooge end täis (= purju)
Ku nüt tarvis pannᴀ viimized voimaᴅ nüüd on tarvis viimane (viimased) jõud välja panna
Lu meeltä paaᴅ õpetad
Kõ nõize, kursi, tšühze, paa paksutta (Len. 225) kerki, pulmaleib, küpse, paksene
M lumipilvi tuli, voᴅ i lunta paaʙ lumepilv tuli – vaat ja sajabki lund
M möö vaa paamma tanttsua meie aga lõhume tantsida
M näᴅ ku jalgaᴅ koppaa paavaᴅ näe, kuidas jalad löövad tantsu!
L älä panõ pahassi ära pane pahaks!
Lu tämä ep paa millää ta ei pane mikski
J vassaa panõma vastu panema

sanoa [< sm?] Lu (K Kõ S) -noa Lu Ku, pr sanon Lu saon Lu Ku, imperf sanozin K Lu Ku ütelda | vn говорить, сказать
Lu vääräll teell, saottii, ku meez jääb nappaamaa (on) vääral teel, öeldi, kui mees jääb napsitama
Ku ko lähett́śii paikalt, siis hään sano ühee soovimisee kui nad minema hakkasid, siis ütles ta ühe soovi

tõtussaa: tõtussa J-Tsv., pr tõtusan: tõtusõn J, imperf tõtusin J tõtt rääkida, tõestada | vn говорить правду

virkkoa (J), pr virkon, imperf virkkozin lausuda, ütelda | vn говорить, сказать
šopo šopa sittaa, elä virko mittää (lastelaulust:) {š. š.} sitta, ära lausu midagi

vunisa: vunissa Lu funisa Ra, pr vunizõʙ Ra, imperf vunizi
1. sumiseda | vn жужжать
Lu tšimolain i höröläin vunizõvaᴅ mesilane ja herilane sumisevad
Lu tšärpän alki vunissa kärbes hakkas sumisema
2. iniseda, läbi nina rääkida | vn гнусавить, гнусить, говорить в нос
Ra se pajatõb nenäse niku funizõʙ ta räägib läbi nina, nagu iniseb.
Vt. ka vuhisa¹