[VOT] Vadja keele sõnaraamat

läätä [< is] Ku, pr läkään: läkkään ~ läkḱään Ku, imperf läkäzin rääkida, kõnelda | vn говорить, разговаривать
kuza läkḱääp kahs naissᴀ, seell on turu, a kuza läkḱääp kold naissᴀ, seell ollaz laataᴅ kus räägib kaks naist, seal on turg, aga kus räägib kolm naist, seal on laat
Ku meije küläz oli ühz meeᴢ, miḱä läkäᴢ, mitä eb oltõ meie külas oli üks mees, kes rääkis (seda), mida ei olnud (= kes luiskas)
Ku hülkää, ohto läätä [sic!] jäta järele, (on) küllalt kõneldud
Ku siz meill oli läätt́śᴜ̈, kuhoo kohtaa tulellᴀ mennä siis meil oli räägitud (= kokku lepitud), kuhu kohta tule juurde minna.
Vt. ka lägätä