[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kammuga K L P Po Lu (I), g kammugaa Lu niisugune, selline | vn такой
L taivas kummittyõb üöl, kammuga niku sammaᴢ, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösel virmalised, niisugune nagu sammas, tulised sambad lähevad mitmele poole
L miε jumalalt tšüsüzin aikaa kammugaa vävüä ma palusin jumalalt just sellist väimeest
I mustalainõ meep tak̆kaa da nagraʙ: millõõ kammugia durakkoi i piäʙ mustlane läheb tagant järele ja naerab: mul(le) selliseid lolle ongi vaja
Lu tõi lauta hurstii kammugaa tõi sellise laudlina
Po kammuga sõna niisugune sõna.
Vt. ka kamma, kammaga

kummitõlla K L P Li (Kett. R-Lön. M) kummitõllaɢ (Ma), pr kummittõlõn L P kummittelen K-Ahl. kummittõõn Kett. K Li kummittyõn L P, imperf kummittõlin K P Li kummittõl̆lii Ma
1. imestada, imeks panna | vn удивляться, удивиться; дивиться
Li sitä kummittõlimma, kui nämät tultii meilee imestasime seda, et nad meile tulid
2. imestama panna, imeasju teha | vn дивить, удивлять, удивить
L kõikk maai·lma nyõp kummittõlõmaa kogu maailm hakkab imeasju tegema
3. kummitada | vn казаться, чудиться, причудиться, мерещиться
K kummittõli siεll kalmoill ain seal kalmistul kummitas üha
P siel põllol ühes paikkaa kummittõlõʙ seal põllul ühes kohas kummitab
4. veigelda, heigelda | vn сверкать
L taivas kummittyõb üöl, kammuga niku sammaᴢ, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösel virmalised, niisugune nagu sammas, tulised sambad lähevad mitmele poole
L päivä kummittõlõʙ, päivä meneb bĺednõissi i valkõassi, i kauniissi, kyõs kummittyõʙ päike heikleb, päike läheb kahvatuks ja valgeks, ja punaseks, kui heikleb.
Vt. ka kummõtõlla

kuumõttia P M J, pr kuumõtiʙ P M J, imperf kuumõtti
1. punetada, kumada | vn светиться, алеть
M taivas kuumõtiʙ, enäpää õhtagonn kuumõtiʙ taevas punetab, enamasti õhtul punetab
2. kumada (kuu kohta) | vn светить(ся), сиять (о луне)
J laa kuumõtip kuu jumalaa rl kumagu jumala kuu
J terve, kuu kuumõttimõssõ rl tere (= ole terve), kuu, kumamast
■
P taivas kuumõtiʙ virmalised vehklevad.
Vt. ka kumõttaa, kuumaa, kuumittaa

poolõõ K M Kõ Lu Li J I puolõõ K P puolyõ L P pùolõõ Po poolõ Lu J-Must. poolee K-Ahl. K-Al. Ku poole R-Eur.
1. (millegi v. kellegi v. kusagile) poole | vn в сторону (кого-то или чего-то), (по направлению) к
P tšieräp sellää saunaa puolõõ keerab selja sauna poole
M tšetä näeʙ, sen̆nee poolõõ viskaap sütšälpää keda näeb, selle poole viskab tuletuki
Lu jõka poolõõ jovvuʙ igale poole jõuab
J kumpaa poolõõ meeᴅ kuhupoole (sa) lähed?
L taivas kummittyõb üöl, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösi virmalised, tulised sambad lähevad mitmele poole
I inehmine viskazi ivijä: akana meeb ühtee poolõõ ja ivä tõisõõ poolõõ inimene tuulas (viskas vilja)teri: agan läheb ühele poole ja tera teisele poole
Li akkun on kahspoolin, avvaub avõõ kahtõõ poolõõ aken on kahe poolega, avaneb kahele poole
P tšen meni sõtamehessi, tšülä õttsas kummartõli kõlmõa puolyõ kes läks soldatiks, (see) kummardas küla otsas kolmele poole
Lu servät painuvad ala poolõ servad käänduvad (seenel) allapoole
Lu kuras poolõõ vasakule
Lu õikõas poolõõ paremale
2. (millegi) poole (ajaliselt) | vn к (чему-то), в сторону (чего-то по времени)
P se õli sütšüzüü puolyõ suvõa see oli sügisepoole suve
Lu ohtogo poolõõ päivää päivüᴅ meni matalõl õhtupoole päeva päike vajus (läks) madalale
Lu vanõpaa poolõõ näväd minnua nõissa süüttämää vanuigi (= kui vanemaks saan) hakkavad nad mind toitma (söötma)
3. (kusagil) pool | vn на (какой-то) стороне
P kahs velliä kahõs puolõõ tietä i tõin tõiss eväd näe, se on silmäᴅ mõist kaks venda kahel pool teed ja teineteist ei näe? – See (= need) on silmad
I paja õli tõizõll poolõõ teetä (sepa)paja oli teisel pool teed
4. (kusagilt) poolt | vn со стороны, с (какой-то) стороны
L pilvõt tulõvad ühess puolyõ i tõizõss puolyõ pilved tulevad ühelt poolt ja teiselt poolt
L apiat ebõ·lõ armottomiilõ, kussait puolyõ polopoikailõ rl (itkust:) abi pole armetuile, kuskilt poolt viletsaile
■
J said blina taka poolõõ (kas) said laksu vastu tagumikku (tagapoolt)?
Lu kukkuzi toožõ onõ vad́d́aa, a mõnikas sõna on laukaa poolõõ Kukkusi on ka vadja (keele ala), aga mõni sõna on Lauga poole (= isurikeelne)
Lu lintujee poolõõ miε õlõn vohma lindude osas olen ma rumal (= lindudest ei tea ma midagi).
Vt. ka kahtõõppoolõõ, kahõppoolõõ, kotopoolõõ, kuhõõpoolõõ, kunnõpoolõõ, kurõap-poolõõ, sinneppoolõõ, sisäpoolõõ, tševätpoolõõ, tõisõõppoolõõ, tõizõs-poolõõ, tänneppoolõõ, tääl-pool, ühteeppoolõõ
Vt. ka poola¹, poolta¹, poolõa, poolõlta, poolõssa, poolõza

sammaᴢ Kett. K L P M Kõ Ja Lu Li J I Ku (Ja-Len. Ra vdjI) sammas Ränk K-Ahl. M-Set. sammõᴢ Lu J-Tsv., g sampaa L P M Lu J I
1. sammas; post, tulp; (ukse)piit | vn колонна; столб; косяк (двери)
J näitko isakaa tšerikkoz mraamoriss sampait kas nägid Iisaku kirikus marmorist sambaid?
Kõ lõõkulla õlivat pihkuzõt sampaaᴅ kiigel olid männi(puu)st postid
Ku mäni päi sammõssõ läks peaga vastu posti
M kori õli sampaasõõ pantu lukkoosõõ ruhi oli posti külge lukku pandud
J ühs õli pantu sõisomaa sampaasõõ üks oli pandud seisma uksepiida juurde
Lu aijaa sammõᴢ ~ J ait sammõᴢ aiapost
Lu kaivo sammaᴢ kaevupost
Lu rajaa sammõᴢ piiritulp
J virst sammõᴢ verstapost
M telefonaa sampaaᴅ telefonipostid
J kurisus sammõᴢ võllas
Kõ veräjää sammaᴢ väravapost
M kastraa sampaaᴅ lambasõime nurgapostid
Ra lühti sampaaᴅ lühipostid (vokil)
2. mesipuu, mesilastaru | vn улей
M taraza seisovaᴅ tšim̆moo sampaaᴅ aias seisavad mesipuud
Lu soikkolas piettii paĺĺo mesi sampaita Soikkolas peeti palju mesipuid (= mesilasi)
3. püstrida (kudumistöös) | vn столбчатая строчка (в вязанье)
M sampaaᴅ. kahs sammass on õikõõppäi, kahs on pahnuuppäi read. Kaks rida on (kootud) parempidi, kaks on pahempidi
■
L taivas kummittyõb üöl, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösel virmalised, tulised sambad lähevad mitmele poole
L miε maailmaa sampaass en jεä ma ei jää (maa)ilma sambaks (= ma ei jää igavesti elama).
Vt. ka aitasammaᴢ, lühtisammaᴢ, mesisammaᴢ, rajasammaᴢ, silt-sammaᴢ, telefonasammaᴢ, tšivisammaᴢ, tuli-sammaᴢ, virst-sammõᴢ

severnõi Ra severnoje Lu:
Ra severnõi sijańe, siis tääp säät, tuulta ja tormia (kui on) virmalised, siis (see) ennustab halba ilma, tuult ja tormi
Lu severnoje sijańje, taivas sõtii tääʙ (kui on) virmalised, (siis) taevas ennustab sõdu

sijańe Ra sijańje Lu:
Ra severnõi sijańe, siis tääp säät, tuulta ja tormia (kui on) virmalised, siis (see) ennustab halba ilma, tuult ja tormi
Lu severnoje sijańje, taivas sõtii tääʙ (kui on) virmalised, (siis) taevas ennustab sõdasid

sõta Kett. Len. K R L P Pi Ke M Kõ S V Po Lu J I (Ra) sota Ku Сэ́та K-reg₂ Сэта ~ Сота Pal₂, g sõaa K L S Lu Ra J sõa L sõda | vn война
K suõd ulvovaᴅ, sõta leeʙ hundid uluvad, sõda tuleb
K taivas kummittõõb eezä suurt sõtaa virmalised veiklevad taevas enne suurt sõda
Ra nõssi sõaa sõrmissa, kansaa kantasoonissa rl tõstis sõja sõrmedest, rahva kannakõõlustest
L šveedaa sõtann õli avvattu nii paĺĺo kultaa Põhjasõja (Rootsi sõja) ajal oli maetud nii palju kulda
Lu jõkaa paikkaa harottõõᴅ näit, tšen sõttaa, tšen meheel igasse paika (= igale poole) laotad neid (lapsi), kes sõtta, kes mehele
M sõaza raanittu, kõõz õli esimein kõrt sõta (oli) sõjas haavatud, kui oli esimene kord sõda (= Esimene maailmasõda)
S milt kahs meess jäi sõt̆taa mul jäi kaks meest sõtta
J sõaa vätši sõjavägi
Lu sõta parahoda sõjalaev
J sõttasõõ valmissuma valmistuma sõjaks
L tetšivät sõa hakkasid sõdima
Po ìes sõttaa enne sõda
M perrää sõt̆taa pärast sõda
J elää saaʙ, ku va bõllõis sõttaa elada saab, kui vaid poleks sõda

tulinõ K L P M Kõ Lu tulin P M tuliin J-Tsv., g tulizõõ M tulizyõ P tuliizõõ J
1. tuli-, tule-, tuletaoline, tulekarva | vn огненный, огневой
L taivas kummittyõb üöl, tulizõt sampaad meneväd mõnyõ puolyõ taevas on öösel virmalised, tulesambad lähevad mitmele poole
P vaata, tulizõt sätiet karizõvad maalyõ vaata, tulesädemed langevad maha
Lu para õli pittšä i tulinõ kratt oli pikk ja tulekarva
Kõ lemmüs trubaasõõ laskõuᴢ, niku tulinõ šara kratt laskus korstnasse nagu tulekera
2. tuline, kuum | vn горячий, жаркий, знойный
M tšuguna pannas tulisõõ ahjoo malmpott pannakse tulisesse ahju
M suppi on tšihva, on tulin supp on kuum, on tuline
M nii pamastutti kõrvalõõ, kõik kõrvalehod mentii tulizõssi nii andis vastu kõrvu, (et) kõrvalestad läksid lausa tuliseks
P täll on nii tšiire, isub niku tulisii süsii pääl tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
3. tuline, äge | vn яростный, неистовый
J tuliin ja ättšü meeᴢ tuline ja äge mees
J väliss tuõp tuliin tusk õma maat nähä vahel tuleb tuline igatsus oma (kodu)maad näha
J tuliin irmuᴢ tuline hirm
J tuliin hätä tuline (suur) häda
J tuliin viha tuline (suur) viha
J tuliin ark tuline (väga) arg

valkõttia P:
taivaz valkõtiʙ virmalised vehklevad