[VOT] Vadja keele sõnaraamat

arjaᴢ P M J (Lu) arjas K-Ahl. M-Set., hrl pl arjahsõᴅ K arjassõᴅ M arjasõᴅ Lu J
1. pl harjased | vn щетина
M sigall on arjassõᴅ seal on harjased
M arjassiid́eekaa eezepä sapožnikad õmpõlivat saappagoi harjastega õmblesid kingsepad vanasti saapaid
2. pl harjased (uskumuslik lastehaigus) | vn щетинка, младенческий зуд (в суеверных представлениях)
M lahzõlõõ arjassõt seltšääsee nõisivaᴅ lapsele tulid harjased selga
K arjahsia piäb ajaa lahzõlt lapsel peab harjaseid võtma (teat. rahvameditsiiniline protseduur)
Lu õlõn kuullu, što võtõttii lahzõll arjasõᴅ olen kuulnud, et lapsel võeti harjaseid

enõlõ: sg 1. p -õ J-Tsv., sg 2. p edõõ ~ dõõ J-Tsv., sg 3. p ebõ·lõ R L P ebõlõ Li ebõ·õ M Lu Li J ebõõ M Lu J ebõ Pi-Len. Lu-Len. J-Tsv. enõõk ~ ebiik Kl-Set. ebõ·ĺe ~ ebo·o Ku bõlõ Kett. K U L P M J-Tsv. b́õle J-Must. bõlõɢ I bõõ Kett. K U L P M Lu Li J bõ J-Tsv. boo Ku Эбы́гъ Ii-reg₁ Эбыгь ~ Эïoэ Pal₂ Эïo ~ Эйло Tum. Бэ́ла K-reg₂ Бэла Pal₂, imperf sg 3. p ebõ·llu M Lu Li J-Tsv. ebõ·lluᴅ Lu Ra bõllu K R L M Kõ Lu Li J bõlluɢ ~ bõllugõ I bõlluᴅ P, kond. sg. 2. p. edõllõiᴢ J-Tsv., sg 3. p bõlõiᴢ L M bõl̆lõisi M (mina, sina, tema) ei ole, pole, imperf. (tema) ei olnud, polnud; kond. (sina, tema) ei oleks, poleks | vn (я, ты, он, она) не, нет, не было, не было бы
J kannimokoma boltuška inimiss veel enõõ kuullu niisugust lobisejat inimest ei ole ma veel kuulnud
J ved edõõ pikkarain, jot kaattsoitt häülüᴅ sa pole ju (enam) väike, et püksata (ringi) käid
J siltäin jot siä dõõ kõnsait i nähnü niisugune, et sa pole (sellist) kunagi näinudki
Li nüd enepää ebõlõ tširkkõja nüüd enam ei ole kilke
Lu tämä nätšemissä näeʙ, ebõ·õ tükkünä sõkkõa ta pisut (siiski) näeb, ei ole päris pime
L ku bõlõ leivälie rissiε tehtü, lemmüᴢ võtaʙ kui pole leivale risti (peale) tehtud, (siis) kratt võtab (endale)
M ku on taaria sis pannas taaria, ku bõõ, siz vettä kui on taari, siis pannakse taari, kui pole, siis (pannakse) vett
Lu naizõd õlivaᴅ, mehii ebõ·llu naised olid, mehi ei olnud
M eellä doχtoria bõllu vanasti (külas) arsti polnud
I pluugõõ bõlluɢ, adraᴅ õlivaᴅ, mokomaᴅ puizõᴅ adraᴅ raudatru ei olnud, harkadrad olid, niisugused puust adrad
J eb mee päivä, jot edõllõiz umalõᴢ ei lähe päeva(gi mööda), et sa poleks purjus
L laulõizin ja lyõkuttõlõizin, ku bõlõis paha mieli rl laulaksin ja lõõritaksin, kui poleks paha meel.
Vt. ka en, õlla

forma P M Kõ Lu I form J-Tsv., g formaa M Kõ J
1. vorm | vn форма
M rautõzõt formaᴅ rauast vormid
Kõ ees formaa bõllu, leipä pantii ahjoo põrmatallõ ennemalt (leiva)vormi polnud, leib pandi ahju põrandale (küpsema)
I leipä formaᴅ leivavormid v. -pannid
2. (ettenähtud) kord, plaan | vn форма, образец
I revolutsia meile, talopoigalõ, antõ slobodno jaka maat vassõssa forma müü (Len. 287) revolutsioon andis meile, talupoegadele (talupojale), vabaduse jagada maad uue korra järgi
3. kuju, olek | vn форма, вид
P surma tuli dai vei, en õlõ kuullu sitä, millizes formas tämä on surm tuli ja viis, ma ei ole kuulnud, millisel kujul ta on.
Vt. ka leipä-forma

kaipaamin Li kaipamin J-Tsv., g kaipaamizõõ: kaipamizõ J
1. kaebus | vn жалоба
J noh, võtti ko sud́d́õ kaipamizõ vassaa noh, kas kohtunik võttis kaebuse vastu?
2. kaeve | vn жалоба
Li tämää suussa miä en õõ kuullu ühtää kaipaamissa tema suust ei ole ma ühtegi kaevet kuulnud
J ohto. enepä em või kuunõll ted́d́e kaipamisiit küllalt, enam ei või (ma) teie kaebeid kuulata!

kaugaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I kauga Lu Ra J-Tsv. kaukaa M Kõ Lu J-Must. kauka Kõ-Len. kaugah Kr
1. kaua | vn долго
Lu kui katsot kaugaa päivüü pääl, siis häikääp silmäᴅ, kaugaa mittää ed näe kui vaatad kaua päikese peale, siis pimestab silmad, kaua ei näe (sa) midagi
P pojo uomniz makaap kaugaa poiss magab hommikul kaua
Kõ pappia kutsõttii siis kõõs kaugaa vihmaa bõllu preester kutsuti siis, kui kaua polnud vihma
P ruokoräsäs kaugaa kestäʙ rookatus peab kaua vastu
J kauga ko teit veel ootõll kas teid tuleb veel kaua oodata?
P kui kaugaa paglaa elä puno, a ühskõrt pagla menep kattši vs kui kaua (sa) nööri (ka) ei punu, (aga) ükskord läheb nöör (ikkagi) katki
M nii kaugaa ajõltii opõzii, ku jo põlgõtus tuli valmiissi nii kaua aeti hobuseid (ringi), kuni pahmas sai juba valmis
K kasta ootin kaugaa aigaa rl seda ootasin kaua aega
2. ammu | vn давно
J nütte jo siä kauga ed õllu meille nüüd ei ole sa juba ammu meil olnud
P kaugaa en õlõ kuullu, a viel mälehtän ammu ei ole kuulnud, aga mäletan veel
3. kaugele | vn далеко
J meni tämä mettsää müü kaugaa ta läks metsa mööda kaugele
Lu ennemuina karjat tšäütii talituu mettsäᴢ, maailmaa kaugaa ennemalt käisid karjad Talitu metsas, maailma(tu) kaugel(e)
Lu vod miä ku mätšikkaa lein, mätšikk ku lenti kaukaa vaat, kui mina lõin palli, (küll) pall lendas kaugele.
Vt. ka niikaugaa
Vt. ka kaugaassi, kaugannaikaa, kaugaᴢ, kaugõssi, kaugõᴢ, kaukaalõõ, kauvaa

kojo-kuza J-Tsv. kusagil, kuskil; mõnel pool | vn кое-где
kojo-kuza rahvõz jo oŋ kuullu barometriss mõnel pool on rahvas juba kuulnud baromeetrist

kuulla K L P M Lu Li Ra J (Kett. Len. R Kõ Ku Kr) kuull J-Tsv., -laɢ I, pr kuulõn Kett. K L P M Lu Ra J kuulen K-Ahl. Ku Kr kuhlan Kr, imperf kuulin K R L P M Lu Ra J Ku kuulii I
1. kuulda | vn слышать, услышать
Lu ühess kõrvass kuulõᴅ, tõizõss lazõt poiᴢ ühe kõrvaga (ühest kõrvast) kuuled, teisest lased välja
Lu se inemin ep kuulõ see inimene ei kuule (= on kurt)
L treŋki kuuli kõikk kazyõ jutuu sulane kuulis kogu seda juttu
Lu en õlõ kuullu ma ei ole (seda) kuulnud
Lu i se χerrõ sai kuullõ, jott mettsez on mokomõ mettsõpõn ja see härra sai kuulda, et metsas on niisugune metshobune
J puuttu kulta kuulõmaa rl sattus kullake kuulma
Lu merell meri kuulõʙ, a mett-säz mettsä kuulõʙ vs merel meri kuuleb, aga metsas mets kuuleb (= merel on silmad, metsal kõrvad)
J väliss seinet kuulla, mitä suu pajatõʙ kk vahel seinad kuulevad, mida suu räägib
Lu kuulõmizõõ kuulin, a en tää, tšen pajattii kuulsin küll, aga ei tea, kes rääkis
Lu kuulõmissa miε kuulin, a nätšemissä en nähnü ma kuulsin küll, aga ei näinud midagi (kuulmist mööda kuulsin, aga nägemist mööda ei näinud)
M tämäss i kuulõmass en kuullu ma ei kuulnud temast õhkagi
2. tunda; haista | vn чувствовать; обонять
Ra miä kuulõn, što minnua vaivõttaaʙ ma tunnen, et mul valutab
Ra jo eness kuulõᴅ, što eb õõ üvä juba ise(enesest) tunned, et ei ole hea
I vaatap kuulõʙ: duuha, tarõõ duuha on vaatab, haistab: lõhn, sauna lõhn on

mälehtää K L P M-Set. Po Lu Li (Kett. R-Reg. S V-Len. Ra Kr) mälehtεä P mälehtä J-Tsv. mälehtääɢ I (Ma) mäleehtää (P), pr mälehtän K P M S Ve Po Lu Li Ra -en Lu J -ään L Lu -ää I, imperf mälehtin P M Lu J, 3. p mellete Kr
1. mäletada | vn помнить
P kaugaa en õlõ kuullu, a viel mälehtän ammu ei ole (sellest) kuulnud, aga veel mäletan
Lu minuu taatt mälehti pajattaa minu isa mäletas (sellest) jutustada
I miä ain viil vähä mälehtää med́d́ee tšeeltä mina ikka veel vähe mäletan meie keelt
Lu siä millizä mittäid eᴅ mälehtä sa ei mäleta mitte kui midagi
Lu tšeelee pääl on ja eb mälehtä kk keele peal on, ja (= aga) ei mäleta
Lu miä üvässi mälehtin, a nüd niku tuuli vei päässä poiᴢ ma mäletasin hästi, aga nüüd nagu tuul viis peast ära
P minuu mälehtääzä ~ minuu mälehteeᴢ minu mäletades (= minu mäletamist mööda, minu mäletamise järgi)
2. meenutada, meelde tuletada | vn вспоминать, вспомнить, напоминать, напомнить
I miä algõõ mälehtääɢ, kõõz miä õl̆lii pikkõnõ ma hakkasin meenutama (seda aega), kui ma olin väike.
Vt. ka mälestää

oreli J-Tsv., g orelii orel | vn орга́н
õõtko kuullu, ku soomõõ tšerikkoz orelia pillitetä kas oled kuulnud, kuidas soome kirikus mängitakse orelit

pime [< e] J:
bõõ kuullu, ett noorill ińemisiill on pime soolikoᴅ pole kuulnud, et noortel inimestel on pimesooled

pimiä Kett. K L P M S Ja-Len. Lu Li I (U Pi) pimiε P M pim̆miä M Kõ vdjI Ma (Kl) pim̆miε M pim̆mee Ko pimmiä M Kõ-Len. Po Lu Li J I Ku pimmiε Lu Li Ra pimmää Li pimeä M-Set. (J-Must.) pimea K-Ahl. pimmü ~ pimmäh Kr, g pimiä Kett. pimmiä J
1. adj., subst pime (valguse poolest), pimedus | vn тёмный (без света), темно, темнота
M per̆rää iiĺää õlivat pim̆miät ööt, siz opõzii eittsee eb lazzõttu pärast eliapäeva olid pimedad ööd, siis hobuseid (enam) õitsi ei lastud
Kõ sütšüzü öö mokom pimmiä, silmä puhka, eb näü mittäit (Len. 212) sügisöö (on) nii(sugune) pime, (et) torka (või) silm peast, midagi pole näha
M nii on kõv̆vii pimie, en näe sõrmõa suh̆hõõ pissää on nii (väga) pime, (et ma) ei näe sõrme(gi) suhu pista
J sütüttega tuli, rihes pimmiä süüdake tuli, toas (on) pime
Lu ai-voi ku on pilkkoinõ pimmiä oi-oi, küll on pilkane pime(dus)!
L näd jo tulõp pimiä näe, juba läheb pimedaks (tuleb pimedus)
K leeb aivoo pimiä läheb päris pimedaks
J pimmiässi menemä pimenema (pimedaks minema)
Li mihee sillõ lukkaa pimmiäᴢ miks sa pead pimedas lugema?
I tar̆rõõ eb mentü pimiällä sauna ei mindud pimedas
M tämä nõisi pim̆miätä ta tõusis pimedas (magamast üles)
M möö jäimmä pimiääsee me jäime pimeda kätte (pimedasse)
2. tume, must | vn тёмный, чёрный
Lu mill tuli nii tuska, niku pimmiä pilvi pää päälle mulle tuli nii (suur) mure, nagu tume pilv pea kohale
Lu miä ku heittüzin, nii maailma meni pimmiässi küll ma kohkusin, nii (et) maailm läks (silme ees) mustaks
J pimmiä sauna õli must saun (= tahmunud seintega suitsusaun) oli
3. pime (nägemise poolest) | vn слепой
Lu pimmiä teeʙ tšäzzimeelii pime teeb (kõike) käsikaudu
■
J pimmiä inimin (Tsv.) piiratud mõistusega, harimatu inimene
J bõõ kuullu, ett noorill ińemisiill on pime soolikoᴅ pole kuulnud, et noortel inimestel on pimesooled.
Vt. ka pilkko-pimiä, pilkkoizõõpimeä

plaizgahtuᴢ: plaizgahtus J-Tsv., g plaizgahtuhsõõ: plaizgahtusõõ J kopsatus, mürtsatus | vn грохот (шум от падения)
mokoma plaizgahtuss iäz enõõ kuullu, ku siä kõrt ahjo-päält maalõ laŋkõziᴅ niisugust mürtsatust ei ole (ma) eales kuulnud, kui sa kord ahju pealt maha kukkusid

risittää K M Kõ Lu Li Ra risittεä L P risittä J-Tsv. risittääɢ I rissittää (R-Eur.), pr risitän K Lu J risiten J, imperf risitin Lu J
1. ristida | vn крестить, окрестить
K lahs risittääss ain kõlmõttomall päivää laps ristitakse alati kolmandal päeval
Lu tšen risitäb minuu lahsiije, ne õllaa naiskuuma i meeskuuma kes ristib minu lapsi, need on naisvader ja meesvader
I lahsi bõllur risitettüɢ laps polnud ristitud
Kõ õlõn kuullu, što on pahuuz vajõltannu vass süntünnüü risittämättää lahzõõ olen kuulnud, et vanakurat on vahetanud vastsündinud ristimata lapse
2. ristimärke teha, riste teha | vn обозначать, обозначить, помечать, пометить крестом
K siz ruozgaakaa risitäb eestee senee uhzõõ (pulmakomme:) siis kõigepealt teeb piitsa(varre)ga sellele uksele ristimärgi
L isä risitäb uhzyõ piinaᴅ isa teeb uksepiitadele ristid
3. fig lüüa, äiata, virutada | vn ударить, хватить, треснуть (чем-либо)
M miä sillõõ opõzõõ roozgaakaa risitän pitki seltšää ma äigan sulle hobusepiitsaga piki selga
■
M risitettü päivä ristsete päev.
Vt. ka rissigoittaa, rissiä¹

rääkaa K-Ahl. K-Al. K L M Kõ S (sõnatüvi | vn основа слова:) rääka- J-Must. rεäkaa (L) reä-kaa (M-Set.) ŕääkaa (K L P), II inf Реакяма Tum., pr räägan K M, imperf rääkazin M karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida; määgida; mökitada; kraaksuda jne. | vn кричать, крикнуть; звать, позвать, кликнуть; выть, блеять, мычать; щебетать, каркать и т. д.
L täm rεägab i koinattõlõʙ ta karjub ja vannub ropult
M miä rääkazin tällee, a tämä ep kuullu ma hüüdsin teda, aga tema ei kuulnud
M vai kuhõõ botškaasõõ rääga, botška vassaa elizeʙ vs kuidas tünni hüüa(d), (nii) tünn kõmiseb vastu
M räägap starikka staruχaa ap̆pii hõikab taat eide appi
Kõ susijeek el̆lää, susijee viisii rääga vs (kui) huntidega elada, (siis) huntide viisi (ka) ulu
M lehmä nältšäin ja algab rääkaa lehm (on) näljane ja hakkab möögima
M lammaz räägaʙ lammas määgib
M voho räägaʙ kits mökitab
M kukkõ räägaʙ kukk kireb
K varõz räägaʙ, sis soojaa leeʙ (kui) vares kraaksub, siis tuleb sooja
M vihmalintu eez vihmaa räägaʙ peoleo (vihmakass) vilistab enne vihma

tšihlolliin M Ra J tšihlollin Ra tšihlõliin (J-Tsv.) kihlolliin ~ kihlollin Lu, g tšihlollizõõ: kihlollizõõ Lu kihlatu, kihlatud pruut | vn обручённая невеста, суженая
Lu kumpa tüttö on kozittu, se on pulmijõõssaa kihlolliin tüdruk, kes on kositud, see on pulmadeni pruut
Lu ku kozittii, siis kahsi-kõlmõ näteliä tüttö õli kihlollizõn. perrää kõlmõõ nätelii mentii vihtii, siis piettii pulmõᴅ kui oli kositud, siis kaks-kolm nädalat oli tüdruk kihlatud pruut. Pärast kolme nädalat mindi laulatusele, siis peeti pulmad
J miä en õõ kuullu, jot tšihlõlisiit eb laitõttais ma ei ole kuulnud, et kihlatud pruute ei laidetaks

vassüntünnü Kett. vass-süntünnü Kõ vassüntünü M vastsündinu(d) | vn новорождённый
Kõ õlõn kuullu, što on pahuuz vajõltannu vass-süntünnüü risittämättä lahzõõ olen kuulnud, et vanakurat on vahetanud vastsündinud ristimata lapse
M kõõs tuõb vassüntünü maa pääle, .. sis pesäᴢ kui vastsündinu tuleb ilmale (maa peale), .. siis (teda) pestakse

vizgata Kett. K L P M Kõ S Po Lu J (R-Eur. U V Li Ra Ii Kr) vizgõta Lu vizgõt J-Tsv. vizgataɢ ~ vizgattaɢ I vizata Ku vizgatak Kl, pr viskaan K L P M Kõ V Lu Li Ra J Ku vizgan J-Must., imperf viskazin L P M Lu J Ku viskõzin Lu J
1. visata, heita | vn бросать, кидать, швырять
L nuorikkõ viskaab õpõzyõ deŋgaa kaivuosyõ pruut viskab hõberaha kaevu
L üli õjaa õli vizgattu suuri irsi üle oja oli visatud suur palk
P viskazin löülüä viskasin leili
M löülüä vizgatas saunatšivilee leili visatakse saunakerisele
M (d́eruga) vizgataz einoje pääle persee al̆laa, etti eb veelatas sõppõi takune riie visatakse heinte peale perse alla, et ei määriks riideid
Lu iki-lookka .. juub meress vai jõgõssa vettä i senee vee takaz viskaab maal vikerkaar .. joob merest või jõest vett ja selle vee viskab tagasi maale
M mitä näilee pajattaa, ühs kõik niku seinääsee erneitä vizgata ükskõik mis (= mida) neile rääkida (on sama hea) nagu herneid vastu seina visata (= nagu hane selga vesi)
P viskaa pitšässi heida pikali
2. heita liisku | vn метать, кидать (жребий)
M ees sitä, kui nõissaaz löömää einää, siz vizgataz arvalla enne seda, kui hakatakse heina niitma, siis heidetakse liisku
I davait́e viskaammag arpaa hakkame liisku heitma
3. (riideid, jalatseid) ära võtta | vn скидывать, снимать (одежду, обувь)
J povarnoz vizgattii sõvad vällää saunaesikus visati riided seljast ära
I viskaa šuubaa maalõõ viska kasukas seljast
4. (vilja) tuulata, visata | vn бросать, веять
P nõisass viskaamaa akanoiss rütšieᴅ hakatakse rukist aganatest (välja) tuulama
Lu kobriikaa viskazimma viĺĺoi viljakühvliga tuulasime vilja
Lu I tšäsiillä vizgattii lapatkalla käsitsi tuulati kühvliga
5. (ahju) pista | vn вложить (в печь)
Kõ kursi vizgahtaz ahjoo pulmaleib pistetakse ahju
6. tekkida, välja lüüa, ilmuda | vn явиться, возникать
L viskaaʙ jalkaa sinizie pädnaa jalale lööb sinise täpi
P tällie viskas kaχstõ·ššõmõtt paizõtta talle lõi kaksteistkümmend paiset (ihule)
Kõ viskaap tuskatäiᴅ, kui gooŕa tuõʙ ilmuvad muretäid, kui mure tuleb
M piimä võib vizgata päh̆hee, sis tulõp hullussi naizikko piim võib pähe lüüa, siis läheb naine hulluks
7. maha jätta, hüljata | vn бросать, покидать
Li mees põlõtti kõvassi, a perrää viskas pois põlõttõmizee mees suitsetas kõvasti, aga pärast jättis suitsetamise maha
I meeᴢ viskazi naizõõ, meni, ja lahzõᴅ viskazi mees jättis naise maha, läks, ja lapsed jättis maha
■
Kett. meill ed viskaa liikaa luzikkaa suhõõ kk meil ei viska (sa) liigset lusikatäit suhu (= meil ei ole toitu raisata)
P en õlõ kuullu mokomaa kummaa, i tšäjed viskazin lad́d́alyõ ma pole kuulnud niisugust imet, laiutasin käsigi
Li nii paĺĺo põlõtti, jotta nõisi huimamaa pääss, viskaz niku päässä maalõ nii palju suitsetas, et pani (tal) pea pööritama, tekkisid nagu tasakaaluhäired
Lu kõikk ne hoolõd viskaa mettsää kõik need mured viska metsa
M tara viskaab elkkua aed langetab õisi
M leipä on koorõõ vizgannu vällää leib on koorukese lahti löönud
M viskazimma vähäkkõizõõ sõn̆naa sõnelesime natuke
P naizikko viskaz vällεä lahzõõ naine tegi abordi
Lu mustalaizõt karttoill vizgattii mustlased panid kaarte
Li kablukkaa vizgata tantsida, tantsu lüüa
J viskaab va üviiss meeliiss tanttsua lööb aga heameelest tantsu.
Vt. ka viskaa, viskoa, viskua, vizgõskõlla

vorppi K-Ahl. M J-Tsv., g vorpii M kord, puhk, voor, hulk | vn раз, очередь, количество
K nõisivat tõissa vorppia tantsimaase (nad) hakkasid teist korda tantsima
M ühtee vorppii miε näilee tšäüzin käisin ühtepuhku neil
M miä õlin näillä üv̆vää vorpii, no miä kehnoo sõn̆naa en kuullu ma olin nende juures hulk aega, aga halba sõna ei kuulnud