[VOT] Vadja keele sõnaraamat

viskoa Kett. K L M Kõ Ja Lu J (R P Li) viskoaɢ I, pr vizgon K M Lu J, imperf viskozin Lu J
1. visata, heita, loopida | vn бросать, кидать, метать, швырять
K raakua ain vizgottii tulõõsõõ (oksa)raage aina loobiti tulle
Lu ühs poik ain vizgop tšivel üks poiss aina loobib kividega
Lu repo kalad visko koorumass maal i izze üppäz poiᴢ rebane loopis kalad koormast maha ja ise hüppas minema
M jumala tulta vizgob i jürizeʙ (jumal) heidab välku ja müristab
Lu aluz menep tšültši lainõtta, siis tätä kõvassi vizgop tšüllelt tšüllel kui laev läheb küljega vastulainet, siis teda kõvasti loobib küljelt küljele
Lu meri vizgob vettä meri pritsib vett
Li vizgob jalkoi vibutab jalgu
Lu kõnz rüüssä vizgotaa, siiz jääväd akanõᴅ kui rukist tuulatakse, siis jäävad aganad
2. viskuda, viselda, õõtsuda | vn кидаться, бросаться, метаться
M tulilaikka vizgob rih̆́h́eesee tuleleek viskub (ahjust) tuppa
Kõ tuulõõ lento vaivattaaʙ, lõukaasõõ vizgoʙ sammaspool valutab, lööbib lõuga
Lu aluz vizgoʙ, eb mee õikaassi purjekas viskleb (lainetel), ei lähe otse.
Vt. ka viskaa, viskastaa, viskua, vizgahtaassa, vizgastaa, vizgata