[VOT] Votic Dictionary

SõnaraamatustLisamaterjalid@tagasiside


Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

domovikka K R L P M Kõ Lu Li J domovikk Lu J, g domovikaa P Lu Li J maja-, kodu-, taluhaldjas | vn домовой, домовик, дворовик
K ved́ jõka taloz on domovikka igas majas on ju majahaldjas
L domovikka on venäissi, a altiaz on vaissi {d.} on vene keeli (majahaldjas), aga {a.} on vadja keeli
Lu järvezä õltii haltijaᴅ, a kotona õltii domovikaᴅ järves olid haldjad, aga majas (kodus) olid majahaldjad
L domovikka daavisaʙ majahaldjas painab (= käib luupainajaks)
domovikka õli lauttoiᴢ taluhaldjas oli lautades
M milla domovikka var̆raapõõ ovõssa murti taluhaldjas painas mul varem hobust
Lu taloo domovikka kannab dobraa taluhaldjas kannab vara.
Vt. ka laivadomovikka
Vt. ka dvorovikka

elämä² Lu Li (J-Tsv.) elläämä [< is?] (Lu J), g elämää Lu (kodu-, kari)loom | vn домашнее животное, скотина
Lu miä müün viimizee elämää poiᴢ, em või tehä, saavva tätä vart rookaa ma müün viimase (kari)looma ära, ma ei suuda teha, saada tema jaoks toitu
Lu akana pantii akanikkoo i talvõl süütettii elämäl aganad pandi aganikku ja talvel söödeti looma(de)le
Lu mill on ühs elämä taloᴢ mul on üks loom talu(majapidamise)s
Lu tämä kõikkaa hullupassi tuõb inemissee ja elläämää tšiini ta (= kihulane) tuleb kõige hullemini inimese ja looma kallale
J elläämii tapõttii sütšüzüsse loomi tapeti sügisel
Lu elämä meeb mukkaa loom kasvab hästi

koti [< sm] K-Ahl. (Ke Po Lu Ku), g koii
1. kodu | vn родной дом
Ku opeta omassa koissa, nellinurkaizes tuvas (Len. 292) õpeta omas kodus, nelinurkses tares
2. K-Ahl. maja; majapidamine | vn дом; хозяйство.
Vt. ka koto, kõta

koto Kett. K R-Eur. R-Reg. L P Ke M Kõ S Ve Po Lu Li Ra J I (U Ja-Al. Ja-Len.) kodo ~ kotto Kr Кото Pal2 Tum. Ко́то Ii-reg1, g koo K M Kõ S Lu Li J I kuo K L kuoo K-Ahl.
1. (elu)maja | vn дом
Lu koto on naastill kraazgall kraaz-gattu maja on ilusa värviga värvitud
Lu enne tehtii savõssa kotoja enne tehti savist maju
miä saan paĺĺo rah̆haa i paan enelleen suurõõ koo ma saan palju raha ja ehitan endale suure maja
K kõmtšümmettä kubametria annõttii mettsää kuossi kolmkümmend tihumeetrit metsa anti maja(ehituse)ks
Lu ku nõistii tetšemää uutta kottoa, nurkan allõ pantii õppain raha kui hakati ehitama (tegema) uut maja, (siis) pandi nurga alla hõberaha
Lu uuzi koto, eb ussa eb akkunaa? – kanamuna (Must. 160) mõist uus maja, ei (ole) ust ega akent (ees)? – Kanamuna
Li paharuiškuin koto väga vilets maja
M viisseinäkko koto viieseinaline maja
M Lu tšivi koto kivimaja
K tämä õli koo peremmeeᴢ ta oli maja peremees
L kuo altiaad daavissavaᴅ majahaldjad painavad (loomi, inimesi)
J koo oitõjõ majahoidja; kojamees
M koonalla on koo tšärppä maja all on majakärp
I koto peremmes tõinõ raᴢ näüttäüʙ majahaldjas teinekord näitab ennast
Lu ep se suvva tšüläs tšävvä, se on niku koto lukko ei see armasta külas käia, see on nagu majalukk
Lu hüppijäisijee koto kargajate (= teat. lahkusuliste) maja
2. kodu | vn родной дом
Lu ehit kottoo, koto ebõ·õ jäneᴢ, što pakõnõʙ (küll sa) jõuad koju, kodu ei ole jänes, et pageb (eest)
M las siä minua kotoa vaattamaa, miä viiezätšümmenezä vuvvõza en õõ õllu kotona lase mind kodu vaatama, ma ei ole viiekümnel aastal kodus käinud (olnud)
K jõkaiss urvotõttii õman koton igaüht urvitati (lihavõtte ajal) oma(s) kodus
Lu miä ommaa kottoo süntüzin ma sündisin oma(s) kodus
J koto poolõ (Must. 170) kodu poole
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Lu koto olud on üvä koduõlu on hea
Lu miä suvvaan koto leipää ma armastan koduleiba
Lu koto kaŋgaᴢ kodukootud linane riie, kodulõuend
Lu koto suukkuna kodukootud villane riie, kodukalev
Lu võtõttii koto vävüssi võeti koduväiks
R koto kanazet (Reg. 17) rl, fig kodukanakesed (= neiukesed)
Lu koto sorsa kodupart
Lu koto anõᴅ koduhaned
Lu koto tehtü kauhtana kodutehtud kaftan
M fartukaᴅ koto kuotuuᴅ põlled (olid) kodukootud
3. talumaja koos kõrvalhoonetega; majapidamine | vn (крестьянский) двор; хозяйство
J ep saa kuinit päi kottoa pittää (ta) ei tule kuidagiviisi majapidamisega toime
J koo pitämin tarvitõp kõvaa tšätt majapidamine vajab kõva kätt

Lu hullujõõ koto hullumaja
M lahsijee koto lastekodu
Lu vanojõõ koto vanadekodu.
Vt. ka kanakoto, lintukoto, perus-koto, savikoto, sünnüskoto, tšivikoto.
Vt. ka koti, kotokkõin, kõta

kotomainõ (M) kotomain J-Tsv., g kotomaizõõ M kotomaizõ J
1. kodutehtud, kodu- | vn домашнего изготовления, домодельный
M fartukaᴅ koto kuotuuᴅ, kõik kotomaizõt sõvaᴅ õltii põlled (olid) kodukootud, kõik olid kodutehtud rõivad
2. J-Tsv. kodune [?], kodu- [?] (orig.: | vn домашний).
Vt. ka kotomõin, kotonõ

kotomõin M (Kett.), g kotomõizõõ M kodune, kodu- | vn домашний
M kotomõin pinžakka kodune pintsak
Kett. kotomõizõssa tarassa koduaias.
Vt. ka kotomainõ, kotonõ

kotoperemmeeᴢ K I kotopperemmeeᴢ I kodu-, majahaldjas | vn домовой, домовик, дворовик
K kotoperemmeez õli õvvõᴢ, domovikka majahaldjas oli (sise)õues, majahaldjas
I kotoperemmeez ainõ kooza majahaldjas on alati majas.
Vt. ka koto-altiaᴢ

kotopoolõõ J-Must. kodu poole, kodukanti | vn на родину, в родные края
no siis taas sõtamees lähzi menemää kotopoolõõ (Must. 147) noh, siis hakkas sõjamees jälle kodu poole minema

taloin J-Tsv., g taloizõõ J maja-, kodu-; talu- | vn домашний; усадебный
kase oŋ kõig med́d́e taloim vätši see on kõik meie talupere

vaattaa Kett. K L P M Kõ S Po Lu (R Ja-Len. Kr) vaattaaɢ I Ва́атта Pal1 Ii-reg1, pr vaatan Kett. K R L P M Kõ S Lu I vaattaan [sic!] (K) vaataa ~ vaat̆taa I wahtan Kr, imperf vaatõn P M vaatõõ ~ vaat̆tõõ I vaattazin
1. vaadata | vn смотреть, посмотреть
L kuttsuass nuorikkõa vaattamaa, tuvvass nuorikka vaattaa kutsutakse pruuti vaatama, tuuakse pruut vaadata
M siä vaata kui lõikkaaᴅ, sill on kuras seltšämii sa vaata, kui lõikad, sul on nuga seljaga (allapoole)
I tämä vaattõ kõhallaaɢ millõõ silmiijõ ta vaatas mulle otse silma (silmadesse)
P vaatõttii, millin tševäᴅ vai kyõs saap tšülvää vaadati, milline (tuleb) kevad või kunas saab külvata
M päältä on iloza vaattaa, a alta õhsõnõm̆maa tšäänäʙ vs pealt on ilus vaadata, aga alt ajab oksendama
Lu tämä ku vaatap kossaa, eb õõ üvvää täl meeleᴢ kui ta kõõrdi vaatab, (siis) ei ole head tal mõttes (meeles)
M kase vaataʙ inehmiin aźźaa päälee läpi sõrmii see inimene vaatab (selle) asja peale läbi sõrmede
2. külastada, vaatamas käia | vn проведывать, проведать
K eb õllu kotona sohsem vaattamaza sukua niiza viiezä tšümmenezä aigas-saigaza (Ahl. 110) (muinasjutust:) ta ei olnud nende viiekümne aasta jooksul üldse käinud kodus omakseid (~ sugulasi) vaatamas
K sõtamees jutteeb: elä tapa, lasse minua kotoa vaattamaase (Ahl. 110) (muinasjutust:) sõjamees ütleb (surmale:) ära tapa, lase mind (minna) kodu vaatama
M meemmä vaattamaa saunnaissa lähme katsikule (= lähme nurganaist vaatama)
3. (lapsi, karja, kodu) hoida, (laste, karja, kodu) järele vaadata | vn нянчить, присматривать, присмотреть (за ребёнком); стеречь (стадо); сторожить, стеречь (дом)
M petteriz lahsai vaatõn olin Peterburis lapsehoidjaks (= hoidsin Peterburis lapsi)
ńankkan õlin lahsai vaattamas ühe talvõ (Len. 216) lapsehoidjaks olin, lapsi hoidmas ühe talve
palkatkaa minua karjušissi, tšülää karjaa vaattajassi (Len. 217) rl palgake mind karjaseks, küla karja hoidjaks
M koo vaattaja koduhoidja

M ev vaatõttu, što nävät herraᴅ nad ei võtnud seda arvesse, et nad on mõisnikud
K arponikka vaattaab arvolla karttoikaa, mitä leeʙ arbuja (~ ennustaja) ennustab kaartidega, mis tuleb
P lurjuz ep kehta tehä mitäiᴅ, vaatab üli aizaa niku pero opõnõ laiskvorst ei viitsi midagi teha, vaatab üle aisa nagu peru hobune.
Vt. ka vaatahtaa, vaatõlla, vahtia


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur