[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kallõta M (Kett. R-Reg. L P) kallõtaɢ (I), pr kaltõõn [?]: kalttõõn M kalttyõn (L) kaltõõ (I), imperf kaltõzin [?]: kalttõzin L kalttõziin P kaltõzii (I)
1. (teed andes) kõrvale tõmbuda v. astuda | vn уклоняться, уклониться в сторону, расступиться в стороны, посторониться
M pappi kad́itap kad́ilakaa, vätši ain kalttõõʙ, annap tällee teetä. piäp kallõta, antaa papilõõ teetä preester suitsutab viirukipanniga, rahvas aina tõmbub kõrvale, annab talle teed. Tuleb kõrvale astuda, anda preestrile teed
L lahzõt kalttõzivat plotnopassi issumaa lapsed tõmbusid kõrvale tihedamini istuma
2. kalduda | vn клониться, наклоняться, наклониться, отклоняться, отклониться (назад)
I isud järd́üllä, kaltõõt tagep̆paaᴢ istud pingil, kaldud tahapoole
■
P kuhõõ siä maamani armaani kaugas kalttõziiᴅ rl kuhu sa, meie armas ema, kaugele läksid?
Vt. ka kallata¹, kalliissa, kallissua¹, kallistaassa, kallistua, kalttiissa