[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ižori Lu (J-Tsv.), g ižorii Lu
1. isuri keel | vn ижорский язык
Lu pajatab ižoria räägib isuri keelt
2. isur | vn ижорец, ижорка
J väliss jutõlla ižoriijõ viittää vahel öeldakse isurite moodi

ižorii Lu adj, indekl isuri | vn ижорский
ižorii tšeeli isuri keel

karjakko² M, g karjakoo M
1. isur | vn ижорец, ижорка
mind́a õli karjakko, soikkolassa tootii minia oli isur, Soikkolast toodi
soikkolaz on karjakoᴅ, kuttsuas karjalaisii tšeeli Soikkolas on isurid, (nende keelt) kutsutakse isuri(te) keeleks
laukaalla õlivad i karjakod i vad́d́akoᴅ Lauga jõe ümbruses olid (= elasid) nii isurid kui ka vadjalased
2. isuri keel | vn ижорский язык
emä pajatti karjakkoa ema rääkis isuri keelt.
Vt. ka karjala, karjalainõ

karjala M Kõ karjalõ Kõ, g karjalaa
1. (Soikkola) isurite asumisala | vn край, заселённый (сойкинской) ижорой
M kõhtšizõõ tšülässä alguʙ karjala Koskolovo külast algab (Soikkola) isurite asumisala
2. isuri keel | vn ижорский язык
Kõ karjalaa tširjutatta panete kirja isuri keelt.
Vt. ka karjakko²

karjalassi M isuri keeles | vn на ижорском языке
karjalassi on makko riigaa pappi isuri keeles on rehehaldjas {m.}

lägätä [< is] Ra (J-Must.), (sõnatüvi основа слова:) läkää- J-Must., pr läkään: läkkään Ra, imperf läkäzin Ra
1. isuri keelt rääkida | vn говорить на ижорском языке, говорить по-ижорски
Ra herraa valta läkäᴢ, a kunikvalta pajatti Jõgõperä mõisavald (= mõisale kuuluv külapool) rääkis isuri keelt, aga kroonuvald (= riigile kuuluv külapool) rääkis vadja keelt
2. J-Must. lobiseda | vn болтать.
Vt. ka lärpättää, läätä

maa² P Lu Ra J adj, indekl
1. vadja | vn водский
P Ra J maa tšeeli vadja keel
J vad́d́aa tšeelt (õmas tšeelt) vad́d́õlaizõt kutsuta maa tšeelessi vadja keelt (= oma keelt) nimetavad vadjalased maa keeleks
Lu maa lauluᴅ vadja laulud
Lu maa inemin, a vennässi pajataʙ vadjalane, aga räägib vene keelt
2. isuri | vn ижорский
Ra maa tšeeli isuri keel
Lu vennäi i maa somõro vene ja isuri Somero

maaŋḱeeli Ku isuri keel | vn ижорский язык
maaŋḱeeli on soikkolaᴢ isuri keel on (= isuri keelt kõneldakse) Soikkolas

soikkolaa Lu J adj, indekl isuri | vn ижорский
soikkolaa tšeelell idgõttii isuri keeli itketi

soikkolaištšeeli Lu isuri keel | vn ижорский язык
soikkolaištšeelel idgõʙ itkeb isuri keeli

soikkolassi Ra soikkolass J isuri keeli, isuri keeles | vn по-ижорски
meill laulottii soikkolassi meil lauldi isuri keeli

soomõõ K P M Lu Ra J suomõõ K suomyõ L
1. adj., indekl. soome, Soome | vn финский
Lu kikerittsa õli soomõõ tšülä Kikeritsa oli soome küla
L mentii suomyõ taluo mindi soome tallu
L laulõttii venäi lauluᴅ, i vai lauluᴅ, i suomyõ lauluᴅ lauldi vene laule ja vadja laule ja soome laule
K a škoul õli üχsi rinnaa issuzimma soomõõ laχsõikaa aga kool oli üks, istusime soome lastega kõrvu
Lu soomõõ vätši süütii ültšee lihhaa soome rahvas (soomlased) sõid hülgeliha
J soomõõ tšeeli soome keel
Lu soomõõ tšennäᴅ soome sussid
Lu tämä on nii vohma niku soomõõ saappõga kk ta on nii rumal nagu soome saabas
M Lu J soomõõ kuraᴢ ~ soomõõ puukko soome puss
Lu poika soomõõ sõttaa tapõttii poeg tapeti Soome sõjas (= Talvesõjas)
2. adj soome (üldmõistena vadja ja isuri kui mittevenepärase kohta) | vn финский (т. е. водский и ижорский как общее понятие в значении ‘не русский’)
J soomõõ virreᴅ (soome laulud on ka) isuri- ja vadjakeelsed laulud
J nõizõmm soomõõ virsii laulomaa (vadjakeelsete laulude kohta öeldi:) hakkame soome laule laulma
3. luteri | vn лютеранский
K soomõõ ḱirkko luteri usu kirik
J soomõõ usko luteri usk
M eestee õli soomõõ, siz ven̆nää kadrina enne oli soome (= luteri usu), siis vene (= apostliku õigeusu) kadripäev