[VOT] Vadja keele sõnaraamat

aastajaᴅ: aastõjõᴅ [< is?] Li pl t [?] täismeheaastad, küps iga | vn зрелый возраст, пора зрелости
vot tulivõd minulõ aastõjõᴅ, vaja enel saavvõ naizikko vaat tulid mulle täismeheaastad, vaja võtta endale naine

ikä J Ku iḱä J pron iga (puudulikult deklineeruv) | vn каждый; всякий; любой (с неполной парадигмой)
J ev vahi iḱä varõssõ rl ei vahi iga varest
J vott õli ikä mehel tehtü õma autõ vaat (munamängus) oli igal mehel tehtud oma auk (muna jaoks)
J karjušši sai palkkaa ikä taloss karjane sai palka igast talust
Ku ikä paikkaz on hüvä, kuza meitä boo vs igas kohas on hea, kus meid pole
J tütöd laulõtti, ikä oχtogonn tšäiväd laulõmaᴢ tüdrukud laulsid, igal õhtul käisid laulmas
J igäll aika võitt tull kõhti meile igal ajal võite otseteed meile tulla
J jõka (igäll) tunnill iga tund
J ikä näteĺi tšäün tšülpemeᴢ iga nädal käin vihtlemas (= käin saunas)
J ikä kõrt iga kord
J ikä ühs inimin iga inimene
J ikä ühelle sõtamehelle õli püssü tšäeᴢ igal sõduril oli püss käes
J ikä ühs igaüks; iga
■
J igäs tahoᴢ igal juhul; kuidas tahes.
Vt. ka jõka

itšä Kett. K L P M Kõ S Lu Li Ra J I ikä Ku, g iää M S Lu iä P M J I ijää K-Ahl. ijä J-Len. itšää (Kett. Kõ) itšεä (L)
1. (elu)iga, eluaeg, elu; inimpõlv | vn век (продолжительность жизни человека); поколение
J opõizõ itšä on lühep inimize ittšä hobuse eluiga on lühem inimese elueast
L siunatkuo jumala ted́d́e elämεä, pittšεä itšεä elεä õnnistagu jumal teie elu, pikka iga elada
Lu inemin omaa iää eläb i õppõõʙ, a ühssama durakkan koolõʙ vs inimene elab ja õpib (kogu) oma eluaja, aga ikkagi sureb lollina
Lu iäd on täll aikaa, tämä piäb ain läkinää kk (lobiseja kohta öeldakse:) tal on (terve) igavik aega, ta peab aina mokalaata
Lu nenä õttsaa näeᴅ, a iää õttsaa ed näe vs ninaotsa näed, aga elu lõppu ei näe
Kõ täm̆mää iäss tap̆paaʙ tema eluajaks piisab (sellest varandusest)
J köüh õma ittšä näeb gooŕa vs vaene näeb (kogu) oma elu(aja) viletsust
Ku ikä ellää boo nalja vs elu elada pole nali (= naljaasi)
K inehmiizee itšä on tširjova vs inimese elu on kirju
M täll ebõõ õllu õmaza iäzä miltissäid gooŕaa tal ei ole olnud oma elu jooksul mingisugust muret
L koko itšεäss lahkuan õmass periess kogu eluks (= igaveseks) lahkun oma perest
J jäi rammittsõmaa iässi jäi (kogu) eluks lonkama
Lu nüt senee tütöö noor itšä meni (kui tüdruk saab lapse, siis öeldakse:) nüüd selle tüdruku noor elu (= noorpõlv) on läinud
M itšä on sata vootta, mõn̆nia ittšiä on mennü (inim)iga on sada aastat; mitmeid inimpõlvi on (mööda) läinud
2. vanus, iga | vn возраст
Lu mill õli kastõiššõmõd vootta ittšää ma olin kaheteistkümneaastane
Li paĺĺo teill on ittšää kui vana te olete?
Lu tämä õli minuukaa üht ittšää ta oli minuga ühevanune
J lahzõll jo on ittšä lapsel on juba vanust (= laps pole enam väike)
Lu miä nõizin karjušissi vanall ittšää ma hakkasin vanuigi (vanas eas) karjuseks
Lu noorõl iäl noorusajal, noorpõlves
■
M kase on om̆maa iä rajatšiven kk see (asi) on (siin) eluaeg olnud (on oma ea olnud piirikiviks)
M sitä i para·ikoo kuttsuaᴢ nastoo rootšito, õm̆maa iä tuli se juttu, õmassi iässi tuli mälestüssõna seda (kohta) kutsutakse praegugi Nasto ale-põlluks, omal ajal tekkis see nimi (jutt), alatiseks jäi (see) nimi (tema mälestuseks)
Lu sis kus itšä saavva minu rumis [= ruumis] tšättee (Len. 277) siis kusagil saadakse minu surnukeha kätte.
Vt. ka täüzitšä

jõka K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I jeka Kett. K U P M Ja Po Lu jõkka Li I jykka I joka Lu pron iga (puudulikult deklineeruv) | vn каждый; всякий; любой (с неполной парадигмой)
K jõka taloss annõttii karjušilõõ leipä igast talust anti karjusele leib
P kanõ süömizõd õlivad jõka päivä need toidud olid iga päev
Lu tämä on rikaᴢ, täll on raχχaa jõkas paikkaa ta on rikas, tal on raha igas paigas
Lu jõka poolõõ jovvuʙ, a enel porjatkaa eb õõ igale poole jõuab, aga enesel (kodus) korda ei ole
Lu jõka ühell õltii õmad võrkoᴅ igaühel olid omad võrgud
Lu tänävä piäb mennä jõka ainogo inemin kokousõõ täna peab iga inimene koosolekule minema
Lu jõka ainago ~ Lu Li jõka ainogo igaüks
J jõka päiviin igapäevane.
Vt. ka ikä

jõkain K P Kõ (M) jõ·kai·in L jõk̆kain M I jõkkain ~ jykkain I jõkainõ K-Al. jõk̆kainõ ~ jyk̆kainõ ~ jykkainõ I, g jõkaizõõ
1. igaüks | vn каждый; всякий; любой
K meneväd vällää, jõkainõ õmaaz kotoo (Al. 16) lähevad ära, igaüks oma koju
M jõkaizõl õli õma merkki arval, jõka talol igaühel oli oma märk liisupulgal, igal talul
Kõ jõkain õm̆maaz õppõõʙ igaüks õpib oma (asja)
2. iga | vn каждый; всякий; любой
I jyk̆kaizõlla inehmizellä on varjo igal inimesel on vari.
Vt. ka ikä-ize, jõkaühs

jõkapäivii P adv iga päev | vn ежедневно
õlin tüözä jõkapäivii olin töös iga päev

piikko Kõ Lu J-Must., g piikoo Kõ
1. Kõ (soa)pii | vn зубец (бёрда)
2. Lu J-Must. kangas, mille kudumisel on iga soapii vahes üks lõng | vn ткань по одной нити основы между зубьями бёрда.
Vt. ka ühsipiikko, ülipiikko
Vt. ka pii

põlvi Kett. L P M Lu Li J I (K R-Eur. Kõ) põĺvi Kett. polvi R-Lön. Пы́лви Pal₁ K-reg₂ Пы́лвы Ii-reg₁ Полви Pal₁, g põlvõõ K M Kõ Lu J põlvyõ P põlvõ Lu J
1. põlv (jala osa) | vn колено
J vaivattaap põlvõa põlv valutab
Lu rammitsõb põlvessa (Must. 161) lonkab põlvest
Lu põlvõõssaa vajjozin põlvest saadik vajusin (sisse)
I lahsiil õlivat pitšät tšiutot põlviissaaɢ lastel olid pikad särgid põlvini
M tšen teep suk̆kaa üli põlvõõ, a tšen teeb alapõss põlvõa kes teeb (= koob) suka üle põlve, aga kes teeb allapoole põlve
Lu ivusõd õltii alla põlviõõ pitšäᴅ juuksed olid pikad, allapoole põlvi
Li jalkaa vaivattaap pääle põlvõa jalg valutab ülaltpoolt põlve
P jalka õli tõizyõ põlvyõ pεäl jalg oli üle põlve (oli teise põlve peal)
L nuorikõllõ isutõttii pojokkõin põlvii pεälie pruudile pandi poisike põlvede peale istuma
Lu põlvõõ katkõmuᴢ ~ põlvõõ kadgõlma põlveõnnal
P põlvyõ silmä põlvesilm
2. põlvkond, (sugu)põlv | vn поколение, колено
J noor põlvi on unohtõnnu vanad lauluᴅ noor põlvkond on unustanud vanad laulud
J müü kassõn elimm jo mõnõõ põlvõõ taattojõõ taatõᴅ i äjjoi äjjäᴅ siin on elanud (me elasime siin) juba mitme (sugu)põlve isade isad ja vanaisade vanaisad
J med́d́e põlvõ aik meie põlvkonna aeg
J müü õõmm sukulaizõt tõizõs põlvõᴢ me oleme sugulased teises(t) põlves(t)
M kõlmais põlvi kolmas (sugu)põlv
Lu tõizõõ põlvõõ velle (mees)nõbu
Lu tõizõõ põlvõõ sõzar (nais)nõbu
J põlvõss põlvõõ põlvest põlve
3. iga, (ealine) põlv | vn возраст
M noorõss põlvõssa õlin narvaza noorest põlvest (alates) olin Narvas
J lahzõõ põlvi lapsepõlv
4. põli, elujärg | vn состояние, уклад жизни
J nütt õõd õnnia võttõmõᴢ ja põlvia muuttõmõᴢ rl nüüd oled õnne(sid) võtmas (= leidmas) ja põlve (põlvi) muutmas
Lu itšä on pittšä, põlviid õlla (elu)iga on pikk, tuleb mitmesuguseid aegu (põlvi) üle elada (olla)
5. (jõe)käär, -käänak | vn сгиб, колено (реки)
J jõki teep põlvõõ jõgi teeb kääru
J mälehtetko, mõnt põlvia roson teeʙ kas mäletad, mitu kääru Rosona (jõgi) teeb?
Vt. ka päälipõlvi, varsapõlvi

vanõuᴢ J-Tsv. vanõhuᴢ Li, g vanõhsõõ: vanõusõ J
1. vanadus | vn старость
Li jo vanõhus tooʙ juba tuleb vanadus
2. vanus, iga | vn возраст, годы
J vanõusõ poolõss opõin veel kõlpap tüüle vanuse poolest kõlbab hobune veel tööle.
Vt. ka vanuuᴢ

vozrotti (K), g vozrotii iga | vn возраст
no siz miä pääzin vozrottii no siis ma sain täisealiseks (~ jõudsin täiskasvanuikka)