[VOT] Vadja keele sõnaraamat

pii K P M Lu Li Ra J I, g pii M Li J pii, pulk, hammas | vn зуб, зубец
M puizõl ätšeellä om piiᴅ i rautazõlla ätšeellä piiᴅ puuäkkel on piid ja raudäkkel (on) piid
M astragall on terävät piiᴅ västral on teravad piid
M arvat piiᴅ i tšastõit piiᴅ harvad piid ja tihedad piid
Lu arol pannaa ühstõiššõmõd i kõlmõttõiššõmõt piita rehale pannakse üksteist või (ja) kolmteist pulka
M piäb ih̆hoa saha, mentii kõik piit tülpässi peab sae (ära) teritama, kõik hambad läksid nüriks
P ätšie piid õlivat tammizõᴅ äkke piid olid tamme(puu)st
P aroa kyõzniid elä panõ sellällee, etti aroo piid on püssüü reha ära kunagi pane selili, (nii) et reha pulgad on püsti
Lu kraapii piiᴅ kraasi piid
J pirraa pii soa pii
Lu sugaa piiᴅ kammi piid
M sah̆haa piiᴅ sae hambad
J lina hägl on tehtü raut piiss linahari on tehtud raudpiidest
■
M üheltä piiltä äesättii äestati üks kord
M eeš tšülvüä maa kahõlta piiltä äesättii enne külvi äestati maa kaks korda
Ra ku on mättälikko põlto sis kõlmõlt piilt äessetää kui on mätlik põld, siis äestatakse kolm korda
M viĺĺaa üφs kõrt vizgottii, siz ajõttii kok̆koo, sis tõizõlt piiltä taaz vizgottii vilja tuulati üks kord, siis aeti kokku, siis teine kord taas tuulati.
Vt. ka aropii, rautapii, sahapii, seltšäpii
Vt. ka piikko