[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ainoi J, g ainoi adj ainus | vn единственный
õli meillä ainoi velle rl oli meil ainus veli.
Vt. ka aivonõ

alkua M J-Tsv. (Lu Li), pr alguʙ M Li J, imperf alku Li alata; sugeneda, tekkida | vn начинаться, начаться; зачинаться, возникать, возникнуть
M uus voosi algub esimeizell päivää janvaria uus aasta algab esimesel jaanuaril
M kõhtšizõõ tšülässä alguʙ karjala Koskolovo külast algab isurite ala
M meillä algub linatöö meil algab linatöö
J tšenni ep tää kõns maailm on alkunnu keegi ei tea, millal maailm on tekkinud
M eellä ved́ õli nii etti rautateetä meil petterii eb mentü, kõõz jo alguttii need rautateeᴅ ennemalt oli ju nii, et raudteed mööda (= rongiga) meil Peterburi ei mindud, kui juba said alguse need raudteed.
Vt. ka alkoa

auttšigõ I, g auttšigõõ ~ auttšigõ I maakeoja | vn ручей с ржавой водой, ручей-ржавец
meillä on mokoma kutsuttii niittü auttšigõ meil on niisugune (oja), (seda) kutsuti heinamaa maakeoja
auttšigõ laadva maakeoja algus
vehkaroho kazvaʙ auttšigõõ rannaza, kuza vajop kõittši. auttšigõ on mokoma ku kanava. siälä joosõb vesi, mokoma ku virttsavesi. kase on maakkõvesi soovõhk kasvab maakeoja kaldal, kus kõik vajub. Maakeoja on niisugune nagu kraav, seal voolab vesi, niisugune nagu virtsavesi, see on maage (maakevesi)

bömbörä P, g bömbörää põrnikas, sitikas | vn жук
meillä juoltii bömböräss kõik meil nimetati sitikaks kõiki (põrnikaid).
Vt. ka sittabömbörä

irvi Lu Li Ra J I hirvi Kõ S Lu J-Must. I Ku hervi [< is] J-Must., g irvee Lu Li Ra J hirvee Lu Ku põder | vn лось
Lu kõikkiil onõ sarvõd irvilöil, meezelokkail kõikidel isastel põtradel on sarved
Ra paĺĺo on nütt irviit nüüd on palju põtru
J ku tuõb irvii johsu-aikõ, siz on lihad lõppumattõ rl kui tuleb põtrade jooksuaeg, siis on lihad lõppemata
Li ärtšäin irvi põdrapull
Lu emä irvi onõ muli, ilma sarvia emapõder on nudi, ilma sarvedeta
J irvee sarvõd on aarikkaᴅ põdra sarved on harulised
J sai irvee lihaa maista sai põdraliha maitsta
I irvee täiᴅ, näitä paĺĺo meillä, mõnikaz i mettsää eb meeɢ põdrakärbsed, neid (on) meil palju, mõni ei lähe (nende pärast) metsagi
Li irvee täi ~ Lu hirvee täi põdrakärbes
J irvee vazikka põdravasikas
Ku miä menin ühs kõrt hirvee ajjoo ma läksin (üks)kord põdrajahile

jovanapäivä I = jovana
a jovanapäivää meillä vähä siin piittii aga jaanipäeva peeti meil siin vähe
jovanapäivänn õhtogona jovanaa vassaa mennäᴢ võttamaa lahsõᴅ jaanilaupäeva õhtul lähevad lapsed jaanipäeva vastu võtma

järestää Lu Li Ra J järestä·ä Lu J-Tsv. järjestää Lu Ra J
1. kohe, (otse)kohe | vn тотчас, сейчас, сразу
Lu meillä järestää risitätti lahs, ku süntü meil ristiti laps (otse)kohe, kui sündis
Li too järestää, miä kaugaa oottõõmaa en nõiᴢ too kohe, ma ei hakka kaua ootama
Lu kane on üväd arvõtusõᴅ, järestää saat tolkuu need on head mõistatused, kohe saad aru (= arvad ära)
2. kõigepealt, algul | vn сперва, сначала, прежде всего
Lu järestää läheb aroo vars. aroo vartõõ pannaa aroo seltšä kõigepealt on rehavars. Rehavarre külge pannakse rehapea
Ra skripkoi järjestää ebõ·lluᴅ, a perrää jo õli viiuleid algul ei olnud, aga hiljem juba oli
3. äkki | vn вдруг
J vass õlin toor-terve, de järestää tuli rappauᴢ alles olin täiesti terve, ja äkki tuli rabandus.
Vt. ka järkeä, järkeäsee, järkeässi, järkeäzä

kahõllainõ L (K P J-Tsv. Ku-Len.) kahõllain Li kahõõlain M, g kahõllaizõõ: kahõõlaizõõ M kahesugune | vn двоякий, двух видов
K siäll on kahõllaist tabakkaa(ta) tuotu: ńuuhattavaa i põlõtõttavaa (Al. 18) seal on kahesugust tubakat toodud: nuusutatavat ja suitsetatavat
P meillä on kurgõt tuhgaa karvaa, bõlõ kahõllaisii meil on kured (ainult) tuhakarva, pole kahesuguseid
P ühez astiaza oŋ kahõllaiss õlutta mõist ühes astjas on kahesugust õlut? – [Muna].
Vt. ka kahtalain, kahtõlaajõn

kalavesi J kalavesi, kalastusvesi | vn воды, где водится рыба
meillä bõõ pesuvesiä, epko kalavesiä rl meil pole pesuvesi ega kalavesi

kammaga ~ kammõga I, g kammagaa = kammuga
vot ku nüᴅ ahjoᴅ, kammõga ahjo õli meillä vaat, nagu nüüd on ahjud, niisugune ahi oli meil(gi)

kapussatara M kapustara I kapsaaed | vn капустник (огород, засаженный капустой)
M meillä raakakupojõkaa tšütettii kapussatar̆roo meil tehti kapsaaedades haokubudega kütist

karva K L P M Kõ S Lu Li J I Ku (Ra) karvõ Lu J karv Lu J-Tsv. Карва Tum., g karvaa P M Lu J Ku karva J
1. karv, harjas | vn волос(ок), шерстинка, щетинка
Kõ ińehmiizell on kainaloza karvaᴅ inimesel on kaenla all karvad
Kõ domovikka on mokom niku ińehmiin, a karvojeekaa majahaldjas on nagu inimene, aga karvane (karvadega)
K pantii šuuba tõiziippäi pahnuppäi karvat päällä kasukas pandi teistpidi (selga), pahupidi, karvad väljaspool
Lu katil on karvat siirillää kassil on karvad turris
Lu tševväässä lehmältä ajap karvaa kevadel ajab lehm (lehmalt) karva
J koir ajap karvaa koer ajab karva
J opõin heitep karvaa hobune ajab (heidab) karva
Lu ku sika on tapõttu, siis karvaa ajõtaa pois tulõõkaa kui siga on tapetud, siis karva (harjaseid) aetakse (ära) tulega
Kõ koirall on pittšä karva koeral on pikk karv
Lu ku vana takku tokup poiᴢ, nütt on lehmä uuvvõl karvõl kui vana takk (= takune karv) langeb ära, siis (nüüd) on lehmal uus karv
J õpõn üvää karvaa ep kantannuᴅ hobune head karva ei kandnud (= oli viletsa väljanägemisega)
Lu ühs ivusõõ karv ilma suudimatta eb lähe vs üks(ki) juuksekarv ei lange ilma ette määramata (peast)
P mill elo õli niku ivuhsyõ karva kk mu elu oli nagu juuksekarv(a otsas)
Lu mulkuu karvaᴅ (mehe) kubemekarvad
J ruumõs karva ihukarv
Lu kulma karvaᴅ kulmukarvad
Lu ripsi karvaᴅ ripsmekarvad
Ra silme karvõᴅ ripsmed
2. karv, värvus, värv | vn масть, окраска, цвет
L mõnõllaizõll karvall on matoi madusid on mitmesugust karva
K mõnikaz domovikka suvaaʙ mussaa karvaa lehmää mõni majahaldjas armastab musta karva lehma
M kraaskazin i tuli mokom iloza karva värvisin ja tuli niisugune ilus värv
Kõ kaŋgaz õli niku kahta karvaa, kõltõzõlla i roh̆hoozõlla lõuend oli nagu kaht värvi, kollakas ja rohekas
Ku ukolookall on seittsemää karvaa vikerkaarel on seitse värvi
J õsa mokom kamaĺikk, jot karva müü (karvõlt, karva poolta) kõlpais saraffõnaka pittä osta niisugune pluus, et värvi poolest kõlbaks sarafaniga kanda
J karvõlt väĺĺä menemä värvi kaotama, pleekima (värvist välja minema)
Lu õpõn on iiree karvaa hobune on hiirekarva (= hiirhall ~ hiirukas)
J kase sitts on taivaa karva see sits on taevakarva
P meillä on kurgõt tuhgaa karvaa meil on kured tuhakarva
Lu iila on savõõ karvaa (mere)muda on savikarva
M kohvii karvaa kohvipruun (kohvikarva).
Vt. ka ivuskarva, kulmakarva, kultakarva, partakarva, silmkarva, vesikarva

kioska (I), g kioskaa putka, majake | vn будка, домик
sis meillä kioskala põlõmaa nõisi tuli siis läks meil (elektrialajaama)putkas tuli lahti

krinttsa M krintts J-Tsv. kriltts J-Tsv. krõĺttsa I, hrl pl krintsaᴅ P M Lu Li krintsõᴅ J kriltsõᴅ J krõĺtsaᴅ I (trepiga) tuulekoda; välistrepp | vn крыльцо
I eellä krõĺttsaa meillä bõllugõ, a nüᴅ krõĺtsaa teimmeɢ varem meil (trepiga) tuulekoda polnud, aga nüüd tegime tuulekoja
P ühs kõrt isumma krinttsoil tüttäriikaa istume ükskord (tuulekoja) trepil tüdrukutega (isekeskis)
Lu troittsan piettii krinttsoi ääres koivuᴅ nelipühade ajal peeti tuulekoja ääres kaski
I klas̆siis krõĺtsaᴅ (klaas)akendega tuulekoda
M tšerikoo krintsaᴅ kiriku välistrepp.
Vt. ka klazi-krinttsa

kroššivaᴅ M pl raiekapsas, -kapsad (hapendamiseks) | vn крошеница (рубленая капуста для квашения)
meillä kapusat tarkottii kroššivoissi meil raiuti kapsad raiekapsaks

kujalla Al. R L M Lu Li I kujall L M J I kujala Lu I kujalõ J kujal K-Ahl. Lu J väljas, õues | vn на дворе, на улице
Lu kurjall ilmall et saa mittää kujalla tehä halva ilmaga ei saa (sa) väljas midagi teha
J kujall jo valka väljas (on) juba valge
L meillä tšülmä kujall sõisua meil on külm väljas seista
M kujall on üvä aisu väljas on värske (hea) õhk
Lu tüttö isuʙ riheᴢ, kassa on kujal. ahjo i truba mõist tüdruk istub toas, pats on õues? – Ahi ja korsten
M naizikko rihez, nännät kujalla. soonirsi (Set. 19) mõist naine toas, rinnad õues? – Aampalk

kurtši Kett. K P M Kõ S V I (Ke vdjI) kurki Lu Li Ra J (Ko Ku) Курчи Tum., g kurgõõ K P M Lu Li J kurgyõ P kurgõ J kurjõõ (K-Ahl.) kurõõ J-Tsv. (hall-, soo-)kurg | vn серый журавль
Lu kurgõd ovaᴅ valkaa-harmaaᴅ, jalgad ovaᴅ näilä kauneeᴅ kured on helehallid, jalad on neil punased
Lu kurki on pitšää kaglaakaa kurg on pika kaelaga
P meillä on kurgõt tuhgaa karvaa, bõlõ kahõllaisii meil on kured (ainult) tuhakarva, ei ole kahesuguseid (= teistsuguseid)
J sütšüzüll kurgõd lennetä soojiilõ mailõ sügisel lendavad kured soojadele maadele
Lu meill kurkia eb ammuttu meil kurgi ei lastud
P jätid minua ühsinää, nüᴅ niitän põllol niku kurtši nokiʙ (sa) jätsid mu üksinda, nüüd niidan põllul nagu kurg nokib
■
M tänän tšääntü tuuli kurtši põhjaasõõ täna pöördus tuul põhja
J kurõõ marjõᴅ (Tsv.) jõhvikad [?]
M kurgõõ erne (Set. 67) kurehernes [?].
Vt. ka nurmikurtši
Vt. ka kurko

kõikkõlain Lu (Kõ Li I) kõikkõlainõ I kõikkõllain (I), g kõikkõlaizõõ Lu = kõikõllainõ
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid külasid mööda müümas kõiksugust kaupa
I meillä kõikkõlainõ mettsä, kõikkõlaizõt puut kazvavaᴅ meil (on) igasugust metsa, kasvavad igasugused puud
Li kõikkõlaizõss kalassa tehtii piirõgõ igasugusest kalast tehti pirukat

lanttu² M Lu Li Ra J I (Kett.), g lantuu M J kaalikas | vn брюква
M meillä kazvattaaz lanttuita meil kasvatatakse kaalikaid
M ärtši päännä, sis tehtii lantud avvotuᴅ argipäeval, siis tehti (söögiks) hautatud kaalikaid
Lu borkkõnõᴅ, lantuᴅ, svjoklaᴅ jutõllaa piäʙ reppiä porgandid, kaalikad, peedid, öeldakse, peab üles kiskuma
Li f́oklal on naatti, borkkanalla, lantulla, turnepsilla õllaa naatiᴅ peedil on pealsed, porgandil, kaalikal, turnipsil on pealsed
Kett. lantud omad räühtünnüüᴅ kaalika(taime)d on närtsinud
Ra tõin lanttu on kuiva, a tõin on vesikaᴢ mõni kaalikas on kuiv, aga mõni on mahlane
M lantuu püttšü kaalikalõik

linatöö M lina-töö Kõ linatöö (töö lina koristamisest ketramiseni) | vn обработка льна
M meillä algab linatöö meil algab linatöö
M linatöötä bõõ enäʙ linatööd enam pole

luukka K L P M Lu Li J I luukkõ ~ luukk J-Tsv. Лука Tum., g luukaa K P M Li J I sibul | vn лук (растение)
P võta kuori luukka võta koori sibul ära
M botvińa, sinne pannas luukkaa, mun̆naa .. botvinja (= külm kaljasupp), sinna pannakse sibulat, muna ..
M meillä isuttaaᴢ luukkõita meil istutatakse sibulaid
M süämmessä siirulliin, viirulliin, päältä kullaa karvalliin. luukka (Set. 18) mõist seest siiruline, viiruline, pealt kullakarvaline? – Sibul
Lu paikka paika pääl ilma nigla pissämättä? – luukka (Must. 159) mõist lapp lapi peal ilma nõela pistmata? – Sibul
J luukaa naatid jo räütüssä sibulapealsed juba närbuvad
P munat kraazgattii kõltõzõssi luukaa kuoriika munad värviti kollaseks sibulakoortega
J mitä idgõᴅ, vai luukaa haisu meni silmää mis sa nutad, kas sibulaving (~ hais) läks silma?
Vt. ka vesiluukka

nisurooppa I nisujahupuder | vn каша из пшеничной муки
nisurooppõjõ bõllum meillä nisujahuputru(sid) meil ei tehtud (ei olnud)

oitaa Kett. K P M Kõ Po Lu Li Ra J (Tum.) oita Lu J oitaaɢ I õitaa K-Ahl. K-Al. hoitaa Lu J hoitaaɢ I, pr od́d́an K P M J od́d́õn J od́jan Kett. K J od́an K-Ahl. ojjan Lu ojjõn Li Ra oijan Lu Li Ra oijjan Li oijjõn ~ oijõn Lu, imperf od́d́in J ojjin Li oijjin Lu oitazin M Lu Li Ra J hod́d́ii I
1. hoida, kaitsta; varjata | vn беречь, хранить, защищать, защитить; скрывать, скрыть
Lu izze entä ku oijõᴅ, siz i jumal oijõʙ vs kui ise ennast hoiad, siis hoiab (sind) ka jumal
Ra se oijaʙ sitä niku omaa silmää see hoiab seda nagu oma silmatera (silma)
J noorutta pitäiz oitaa noorust tuleks hoida
J oitõga õma tervüss hoidke oma tervist
K siz juttõõb linõlõõ: od́ja siä meitä (muinasjutust:) siis ütleb (ahetud) linadele: varjake teie (varja sina) meid
2. hoida, armastada, hellitada | vn беречь, любить, баловать
P äd́iä nõõp sinua oitamaa äi hakkab sind hoidma (= hellitama)
M tämä od́d́ab žiivattaa tema armastab loomi
I inemissä hot́ kui süütäɢ üv̆vii, hot́ kui hod́d́aɢ, tämä ainõ vaatab mettsää ku susi vs inimest kui hästi ka ei sööda, kuidas ka ei hoia, tema vaatab aina metsa poole (metsa) nagu hunt
M meillä juõllaᴢ: oitaaᴢ, oitaaᴢ, a kahta tämässä ep tuõ meil öeldakse: (last) hellitatakse, hellitatakse, aga kaht temast ei tule
3. (karja) hoida, (loomi) karjatada; hoida, valvata | vn стеречь (стадо), пасти; нянчить, приглядывать, приглядеть, охранять, охранить
Li miä tänävä ojjõn karjaa, õõn karjaa oitõja ma hoian täna karja, olen karjane
M karjušši lehmiä oiti karjane karjatas lehmi
J ep pannu lassa kattsomaa, χullukkõissa hoitamaa rl ei pannud last vaatama, rumalakest hoidma
M od́d́ap tulta valvab tuld
J lähetti starikk oitõmaa nissua vanõpaa poigaa (muinasjutust:) saatis taat vanema poja nisu valvama
J sadovnika tütär od́d́õp tara aedniku tütar valvab aeda
M õlin petterizä lahzõõ oitaja olin Peterburis lapsehoidja
J koo oitõjõ koduhoidja
4. hoida, pidada; säilitada, (alles) hoida | vn держать; хранить, сохранять, сохранить
K ku nõõvat süömää, äd́d́ä nii od́d́aptši õmaaᴢ luzikkaata, pihoza piäʙ (Al. 20) kui hakkavad sööma, (siis) äi nii hoiabki oma lusikat, hoiab peos
J od́d́õ rahat pihoᴢ, elä ävit hoia raha(d) peos, ära kaota!
Li näväd oitavaᴅ lavvaa servii nad hoiavad lauda serviti
Lu rannas kuza oijõtaa elävää kallaa kutsutaa satkaᴅ (alt lahtisi kaste) ranna(vee)s, kus hoitakse eluskala, kutsutakse sumbad
J od́d́õttii od́d́õttii kotonnõ, piäb veejje maha pidasid, pidasid (surnut) kodus, (nüüd) tuleb maha matta
Ra miä ojjõn õmii sõpoi kirstuᴢ ma hoian oma rõivaid kirstus
M omenat pannas kooppaasõõ, nii oitaaz meill omenoita kartulid pannakse koopasse, nii hoitakse meil kartuleid
J od́d́õp škatulkõz vana raha hoiab laekas vana raha
Po naizõd ain od́d́õttii venttsasõvaᴅ naised hoidsid alati laulatusrõivaid alles
Ra elä oija tüütä oomõnõssi, a oija pala leipää vs ära hoia homseks tööd, vaid hoia tükk leiba
5. (kokku) hoida, säästa | vn беречь, сберегать, сберечь, собирать, собрать
M od́d́an musassi päivässi hoian musta(de)ks päeva(de)ks
M täm tunnõb oitaa rah̆hoo, täm̆mää tšäessä turhaa kop̆peekka eb üppää tema oskab raha hoida, tema käest asjata (ükski) kopikas ei kuku
Li miä oijjan sõppaa i tšentšää ma hoian rõivaid ja jalanõusid
J elkaa oitagaa üvüttä rl ärge hoidke varandust
J od́d́õttõf vara kokkuhoitud vara
Kett. oitaja inehmiin (kokku)hoidlik inimene
6. J-Tsv. hoiatada, manitseda | vn предостерегать, предостеречь, увещевать
■
J od́jab tõisõ poolõ ja piäb alvass tõissa (Must. 156) hoiab teise (= ühe) poole ja peab teist halvaks
J ühtee oitõma ühte hoidma.
Vt. ka od́d́õlla

omena K M Kõ S Po Lu Li Ra J (Ku) omen M J-Tsv. Ku omõna K M S Li J omõn Li J, g omenaa M S Lu Ra J omõnaa Li
1. kartul | vn картофель
M puuza kazvavad õunaᴅ, a maaza on omenaᴅ puus kasvavad õunad, aga maas on kartulid
M meillä isuttaaz omenoita meil pannakse kartuleid maha
M omenat pannaz mah̆haa kartulid pannakse maha
M avitattii omõnat kaivaa aidati kartulid üles võtta
M nõiska söömää, lahzõᴅ, tah̆hõad omenaᴅ hakake sööma, lapsed, muredad kartulid
M tšihvad omenaᴅ kuumad kartulid
K maa omõna kartul
M omenaa koorõᴅ kartulikoored
M omenaa varrõᴅ kartulivarred
M omena mummukkaat (Set. 74) kartuli viljanupud
2. õun | vn яблоко
Lu aragat süüväd omenoja, a drostat süüväᴅ marjoja harakad söövad õunu, aga rästad söövad marju
Li i omenaza on mutukkõin ka õunas on uss(ike)
J siäll on marjat kõikõllaizõᴅ, omenad ühessämelaizõᴅ rl seal on marjad igasugused, õunad üheksasugused
Lu maokõz omena ussitanud õun
J i meni omenoikaa torguittõmaa ja läks õunu müüma (õuntega kauplema)
Li kahzii omenoo annõttii õunu anti kahekaupa
Ku omen omenass ettääll eb laŋkii vs õun õunast kaugele ei kuku (= käbi ei kuku kännust kaugele)
Lu omenaa sokk õunamahl
Lu omenaa seemene õunaseeme
Lu omena puut tšülmä pani külm võttis õunapuud ära
J naitõttu omem puu poogitud õunapuu
J šliimõz omem mehelt kõlmõd omena näppas õunamüüjalt kolm õuna.
Vt. ka maaomena, puuomena, talviomena

ozmuᴅ: ozmut K-Ahl. (K-Salm₁ R-Reg.) osmut R-Lön. (R-Eur.), g ozmuu
1. kullake, kallike (peigmehe või pruudi hellitusnimi rahvalauludes) | vn милый, милая, желанный, желанная, суженый-ряжен/ый, -ая (ласковое обращение к жениху или невесте в народных песнях)
R elä noiza maalle marjuoni, satulalta saaruoni, opezelta ozmuoni (Reg. 27) rl ära tule maha, mu marjuke, sadulast (alla), mu kallike, hobuse seljast, mu kullake
K einä-müttü on elteepi, kagra-kappa on kalĺiipi, minä ozmut ootavapi (Ahl. 102) rl heinatuust on armsam, kaerakapp on kallim, mina, kullake (= mõrsja), odavam
2. hea | vn добротный
K ohto meillä tšüssä mettä, ohto ozmutta õlutta (Salm₁ 773) rl meil on rohkesti valmit mett, rohkesti head õlut

pelaamiin: pellaamiin Li, g pelaamiizõõ = pelu
meillä bõllu mehii pellaamiisii meil polnud meestemänge

pesuvesi J pesu-vesi J-Tsv. pesu(pesemis)vesi | vn вода для стирки
meillä bõõ pesuvesiä, epko kalavesiä rl meil pole pesuvesi ega kalavesi

pripassa (Ja-Len. I-Len.), g pripasaa tarberiist, seadis | vn припас, принадлежность, приспособление
I meillä on talopoiga pripasat, tšerves, saha .. (Len. 285) meil on talupoja tarberiistad, kirves, saag ..

põrzaᴢ Kett. K-Ahl. M Kõ S Lu Li Ra J I põrsaᴢ K-Ahl. põrzõᴢ J-Tsv. porzaᴢ J Ku, g põrsaa Kett. M Kõ Lu Li J põrzaa Lu J porsaa J põrsas | vn поросёнок
J emikko sika tõi paĺĺo põrsai emis tõi palju põrsaid
Li meillä põrzaz eb etene ühtäiᴅ meil põrsas ei edene (= ei kasva, ei kosu) sugugi
Lu siis põrzaz on terve, ku änt on tšikkaraᴢ siis põrsas on terve, kui saba on rõngas
Li põrsaat tootii laattõilt põrsad toodi (= osteti) laatadelt
J elka viŋkuga niku põrsaaᴅ ärge vinguge nagu põrsad!
J põrsaad rökissää põrsad röhivad
J karjõ on suuriõ sikojõ, a tõin on sigaa põrsait rl on kari suuri sigu, aga teine on seapõrsaid.
Vt. ka kullipõrzaᴢ
Vt. ka peensika

pöörüttää M J püörüttää Po püürüttää Lu Li pöörüttä J-Tsv. pöörüttääɢ (I), pr pöörütän ~ pöörüten J, imperf pöörütin J
1. keerutada, vändata | vn вращать, вертеть, крутить
M kui lahzõlt tõkku ammaᴢ, pöörütättii ümpär päätä, vizgattii ähüppäälee kui lapsel tuli (kukkus piima)hammas (ära), (siis) keerutati (seda) ümber pea, visati ahju peale
M kaivod on kõikõllaizõᴅ meillä, volli on mokoma, seneekaa pöörüttääᴢ kaevud on meil igasugused, on selline võll, sellega vändatakse
Li viihkuri ühes kõhtaa püürütäb liivaa tuulispask keerutab ühes kohas liiva (üles)
2. (kellegi v. millegi) ümber käia, piirata (kedagi v. midagi uskumusliku tava kohaselt) | vn ходить вокруг (кого-то или чего-то по старинному обряду)
I pöörütettii lehmäd ümpärikkua õvvõza kõlmõt kõrtaa käidi õues ümber lehmade kolm korda
M pominlauta pöörüttääs kõlmisõõ surnute mälestamiseks kaetud laua ümber käiakse kolm korda
3. pead pööritama panna, vingumürgistust tekitada | vn закружить (голову), вызвать головокружение; угореть
Lu minnua päässä püürütti mul hakkas pea ringi käima
M elkaa ruttagaa panna trub̆baa tšiin, se võip pöörüttää surmaassaa ärge rutake siibrit kinni panema, see võib tuua surmava vingumürgistuse
M kasta algab jo pöörüttää ta hakkab juba purju jääma (talle hakkab viin juba pähe)
Lu tüttö poigal püürütti pää tüdruk ajas poisil pea segi.
Vt. ka pöörettää, pöörittää, pööriä, pöörrä, pöörtää

püssüzä: püssüᴢ Li Ra J püssüs Lu-Len. püstüᴢ J püsti(asendis), turris; ülespidi | vn торчком, дыбом, вверх (ногами), поднята (о голове)
J isä makas part püssüᴢ isa magas, habe püsti
Lu meillä kõikilla ivusset õltii püssüs (Len. 277) meil kõigil olid juuksed (hirmust) püsti
Li järtšü on väänettü alaspäi, jalgad õllaa püssüᴢ järi on keeratud kummuli, jalad on ülespidi
J pää püssüᴢ pea püsti.
Vt. ka püssüllää

raakakupo M (I-Ränk) oksakimp, haokubu | vn связка, пук хвороста, прутьев
M tehtii raakakupoja, meillä raakakupojõkaa tšütettii kapussatar̆roo tehti haokubusid, meil tehti haokubudega kapsaaedades kütist

rissiilauta M ristimislaud (laud kirikus ristitava lapse esemete jaoks) | vn крестильный налой
tšerikkoz risitettii meillä lahsaa. i siäl õli rissiilauta, kuhõõ pantii peenee lahzõõ sõvaᴅ kirikus ristiti meil lapsi. Ja seal oli ristimislaud, kuhu pandi väikese lapse rõivad.
Vt. ka risitüzlauta, risseetlauta

rullapuu M rull-puu J-Tsv., hrl pl rullapuuᴅ M
1. vaalikaigas (ümmargune kaigas, mille ümber keerati vaalitav pesu) | vn скалка (для катания белья)
J kuza on rull-puu, siäl piäb õll i rull-paalikk kus on vaalikaigas, seal peab olema ka vaalikurikas
2. pl vaalipuud (vaalikaigas ja vaalikurikas) | vn каталки (скалка и валёк)
M meillä rullatas pes̆sua rullapuilla meil vaalitakse pesu vaalipuudega.
Vt. ka rullakeppi

siniobahka K-Vilb. M sini-obahka M-Len. tamme-kivipuravik | vn поддубовик
M meillä kuttsuass siniobahkaᴅ; kui murrat sis täm meep sinizessi, a nii seizoʙ, on valkõa meil kutsutakse {s.}; kui murrad, siis ta läheb siniseks, aga (kui) nii(sama) seisab, (siis) on valge
M metsäs kazvavat obahkat: tammi-obahka, aapa-obahka, kahtš-obahka, sini-obahka (Len. 260) metsas kasvavad puraviku(lise)d: kivipuravik, haavapuravik, kasepuravik, tamme-kivipuravik

škelmi K-Ahl. K P Lu, g škelmii J
1. subst petis, kelm, suli | vn шельма, обманщик, мошенник, плут
Lu škelmid i vargassõvaᴅ i petteevaᴅ kelmid varastavad ja petavad
Lu škelmit tetševät škelmiijee tüütä kelmid teevad kelmustükke (kelmide tööd)
2. adj kelm, vallatu, | vn шаловливый, мошеннический, плутовской
P tämä on meillä škelmi pojo tema on meil vallatu poiss
Lu se on škelmi inemin, tätä elä uzgo see on kelm inimene, teda ära usu.
Vt. ka šeĺma

tarkkoa M J tarkkoaɢ I, pr tarkon M tarkoo ~ tark̆koo I, imperf tarkkozin M tarkkozii I hakkida, tükeldada, katki raiuda | vn крошить, рубить
M meillä kapusat tarkottii kroššivoissi i apagoitõttii meil raiuti kapsad peeneks ja hapendati
M ku tarkkoas kapusravval, siiz juollaᴢ: löö heenopõssi vai tarko heenopõssi kui raiutakse kapsarauaga, siis öeldakse: raiu peenemaks või haki peenemaks
M vellee poika tarkob rohta sigalõõ vennapoeg raiub seale rohtu
M joršit pantii lav̆vaa päälee i rav̆vaakaa tarkottii, sis pantii rehtelällee kiisad pandi laua peale ja (kapsa)rauaga tükeldati, siis pandi pannile
I sigolõõ korjaaᴅ kane maokkaaᴅ, tarkoᴅ i sigalõõ süütäᴅ sigadele korjad need ussitanud (õunad), raiud katki ja söödad seale

tetšeütä (K-Salm₁), pr tetšeüʙ: tetšeüp K, imperf tetšeüzi olemas olla [?], tegev olla [?] | vn существовать [?], быть в действии [?]
veel meillä koto tetšeüp, meil enneni eloza (Salm₁ 773) rl veel (on) meil kodu olemas, meil (on) mu ema elus

tšasovnikkõinõ M, g tšasovnikkõizõõ kabelike | vn часовенка
õli meillä vanaltaa matii tšüläz mokoma pikkarainõ tšasovnikkõinõ oli meil vanasti Mati külas selline väike kabelike.
Vt. ka tšaso·viŋka

tšühsi vdjL Kett. K-Ahl. M-Set. (Len. K Ja-Al.) tšühs J-Tsv., g tšühzee küps, valmis (ka küpsetatud, keedetud jne.) | vn зрелый, спелый; испечённый; поджаренный
K ohto meillä tšüssä mettä, aznutta õlutta (Kett. 776) rl küllalt on meil valmit mett, selget (settinud) õlut
J proovva, jok maamun on tšühs proovi, kas kartul on küps.
Vt. ka tšühse, tšühsä¹

tšüttää P M (K-Ahl.) kjüttää (K-Lön.), pr tšütän K M, imperf tšütin M
1. põletada; kütist teha, kütist põletada | vn жечь; палить подсеку
M tšüttää maata kütist teha
M raakoijeekaa tšütettii; esimeizessi tšütettii rässätoᴅ, kuh̆hõõ tšülvettii kapusaa seemeneᴅ hagudega tehti kütist; esiteks tehti kütist taimelavades, kuhu külvati kapsaseemned
M piäb mennä tšüttämää kapussamaata tuleb minna kapsamaale kütist tegema
M meillä raakakupojekaa tšütettii kapussatar̆roo haokubudega tehti meil kapsaaedades kütist
P tšütettüü süöttüüsie tehtii kapussa kapsad istutati kütismaale (~ kütiseks põletatud sööti)
P tšütettü maa kütismaa
2. kuumutada | vn подогревать, подогреть
M suura on tšütettü ahjoza kohupiimajuust on ahjus kuumutatud

tuhka Kett. K P M Kõ Lu J I tuhkõ Lu tuhk J-Tsv., hrl pl tuhgaᴅ K P M Kõ J tuhgõᴅ J-Tsv. tuhk | vn пепел; зола
J tõmpaa ripilakaa tuhgõd ahjoss vällää tõmba roobiga tuhk ahjust välja
K tuhkõiss tehtii leelin tuhast tehti leeline
M pliitaa rešotka, kussa tuhgad mennäz läpi (on) pliidi rest, kust tuhk läheb läbi
J tuhk aut tuhaauk (pliidi all)
J pestii tuhka veekaa pesti leelisega (tuhaveega)
P meillä on kurgõt tuhgaa karvaa meil on kured tuhakarva
J tuhgaa karvõin tuhakarva
■
Lu ku on kõvassi umalaᴢ, jutõllaa, se on tuhka nahka umalaᴢ kui (keegi) on kõvasti purjus, (siis) öeldakse, et see on purupurjus
P bõlõissi mies sinuu laiska lapuri ja tuhka tupuri poleks (vaid) su mees laiskvorst ja tuulepea!

tütär Al. Kett. Len. K R L M Kõ S Po J I (P V Lu-Must.) tüter J (M Kõ Po I) Тю́тере Pal₁ Тютерь Tum., g tüttäree K L S Po I tüttärie L V tütteree M J
1. tütar | vn дочь
J süntü noorikollõ tüter sündis noorikule tütar
M laχsaita meillä nellä tütärtä lapsi on meil neli tütart
L antõ tämä õmaa tüttäree mehele portnoilõ ta andis oma tütre rätsepale mehele
R tütär ittši emälee i izälee ühel viittä tütar itkes (pulmas) emale ja isale ühtemoodi
M tütär lentämä võõrastütar
2. hrl pl tüdrukud (neiud) | vn девчата, девушки, девицы
I noorikkõ isuʙ lavvaa tağgaa tüttäriikaa pruut istub laua taha koos tüdrukutega
Kõ jõka õhtago tüttäret tšäütii isuta-tal̆loo töökaa igal õhtul käisid tüdrukud istjatel (käsi)tööga
M veel em̆mää piimä on uulii päällä, a jo tütterii algab aj̆jaa tak̆kaa veel emapiim on huultel, aga juba hakkab tüdrukuid taga ajama
R tšülä poisit poolet velljet tšülä tüttäret sõsaret (Eur. 39) rl küla poisid poolvennad, küla tüdrukud õed
M min̆nua võtti tütterii aikaa tšäessä tšiin ta võttis mul tüdrukute juures(olekul) käest kinni
I tüttäree suku õli kutsuttut tubakkoilõõ tüdruku sugulased olid kutsutud kihluspeole.
Vt. ka tüttärikko, tüttö
Vt. ka rissitütär

vaatti K P Ja-Al., g vaatii P vaat | vn бочка
K on meillä tšüssä mettä aznutta õlutta vassa vaatid algõmma katušissa kannõmma rl on meil valminud mett, selget (settinud) õlut, alles alustasime (= avasime) vaadid, küünist (välja) kandsime.
Vt. ka õludvaatti

vanaltaa M vanasti, vanal ajal | vn в старину, в прежнее время
õli meillä vanaltaa matii tšüläᴢ mokoma pikkarainõ tšasovnikkõinõ oli meil vanasti Mati külas niisugune väike kabelike.
Vt. ka vanallaikaa, vananaikaa, vananaikanna, vanassi, vanõputta

voho K L P M Kõ Po S V Lu Li Ra J I voohi Ku Вого Tum., g vohoo K M S J vohuo P
1. kits | vn коза
P meillä õli valkõa voho meil oli valge kits
M suuriik sarviikaa vana voho suurte sarvedega vana kits
Kõ voho viis kuut tšäüʙ i lammaz viis kuuᴅ kits kannab (= on tiine) viis kuud ja lammas viis kuud
Lu voho bäkätäʙ kits mökitab
J voholl on teräv part kitsel on terav habe
M vohoo borana sokk
M vohoo võdna kitsetall
S vohoo poigad bõlõ võdnaᴅ, on tõissa moodaa kitsetalled pole lambatalled, on teistmoodi
J vohoo piim om maikka kitsepiim on imal (= magusavõitu)
M miε menin voholõõ läksin kitse juurde
P vohuo marja põldmari, põldmurakas
2. teatud kaardimäng | vn козёл (игра в карты)
M pojod mäńd́ittii voh̆hoa poisid mängisid {v}-d.
Vt. ka mettsävoho, taivazvoho

volli M Ra J, g vollii J võll | vn вал
Ra volli on se, kuza õllaa veerot tšii. volli veep veeroi ümpäri võll on see, kus on rattad kinni. Võll veab rattaid ringi
M kaivod on kõikõllaizõd meillä. võttaas kokaakaa vettä; siiz võttaaᴢ, volli on mokoma, seneekaa pöörüttääᴢ kaevud on meil igasugused. Võetakse kooguga vett; siis võetakse (veel), on selline võll, sellega vändatakse
J müllüü volli veski võll.
Vt. ka müllüvolli
Vt. ka vaala

võttaa Len. Kett. K L P M Kõ S V Po Lu Li Ra J vdjI (R U) võttaaɢ I wota Kr ottaa Ku Вы́тта K-reg₂ Pal₂ Вы́дагь Pal₂ Выдагъ Ii-reg₁ Во͡ета Tum., pr võtan K R U L P M Kõ S Lu Ra J võtaan J võttaa I võt̆taa vdjI, imperf võtin U P M Lu J võõtin R
1. võtta | vn брать, взять
K tšugunikka võtõttii ahjoss vällää malmpott võeti ahjust välja
R emä võtti javoᴅ, setšäzi leiväᴅ taitšikaχjaa ema võttis jahu, segas leivataina leivaastjasse
R võtin värtsiᴅ, panin vaŋkkurillõõ võtsin kotid, panin vankrile
M mikä nii tšiirees meed vällää niku tulta võtiᴅ miks (sa) nii kiiresti ära lähed, nagu tuld võtsid (= tulid nagu tuld tooma)
Kõ sõta-aikann tšäütii tult võttamaa sõjaajal käidi (teisest perest) tuld toomas
L kõikk kõm ruotia õltii tšerikkoz i pritšastia võttivaᴅ kõik kolm roodu olid kirikus ja käisid armulaual
I tšerves tšättee võõtsõõ da mennäs tüülee kirves võetakse kätte ja minnakse tööle
I kazgõssa õhzaᴅ võõttuuᴅ kasest (= kase küljest) on oksad võetud
M tahtosin koolla, jumal ev võta näeᴅ (Mäg. 72) tahtsin surra, (aga) jumal, näed, ei võta
Lu miε tulin võttamaa lehmii ma tulin lehmi (vastu) võtma (= karja hulgast koju viima)
2. (vikatiga) niita | vn косить, скосить (косой)
P miä võtan lad´d´aa perekoza ma võtan laia kaare
3. naist võtta; kosida; pruudile järele tulla | vn брать, взять в жёны; жениться; свататься; заехать за невестой
S võta minuu tütär mehelee võta mu tütar naiseks
L pojo võtab naizikoo poiss võtab naise
I siitt üli tee min̆nua võõttii siit üle tee mind kositi
K siz ku tullas võttamaa, nõõvad kuuluma tšelläᴅ .. (Al. 28) siis, kui tullakse pruudile järele, hakkavad kostma (pulma)kellad ..
M välissä tultii võttamaa kahstõššõmõtt ovõssa (pulmakomme:) vahel tuldi pruudile järele kaheteistkümne hobusega
4. ära võtta, vallutada | vn брать, захватывать, покорять
P pittõr pervyi narvaa võttii Peeter Esimene vallutas Narva
5. (kurssi, suunda) võtta | vn брать курс, направление
Lu müü võtimma kurzii tallinaa me võtsime kursi Tallinnale
6. (viina) võtta, juua | vn выпивать, выпить
Lu tšem paĺĺo lakahtaaʙ, paĺĺo juuʙ, se on varma võttamaa kes palju lakub, palju joob, see on varmas (viina) võtma
7. aadrit lasta | vn пускать, пустить кровь
M mokoma õli hakka muukõõ tšüläzä, tšen võtti vertä niisugune eit oli Muukõ külas, kes laskis aadrit
8. (ära) võtta, kahjustada, rikkuda (külma kohta) | vn вредить, повредить (о морозе), морозить, отморозить
L jumala võtti kõik õunappuuᴅ vällää jumal võttis (külmetas) kõik õunapuud ära
J ku võtti tšülmä jalgaᴅ, sis tehtii jalkoilõõ vanni einäruuvuiss kui külm võttis jalad ära, siis tehti jalgadele heinapepredest vanni
9. kinni võtta | vn схватывать, схватить
Lu miä võtin tätä nizgassa tšiin ja lein maall ma võtsin tal turjast kinni ja lõin maha (= pikali)
M võtaʙ varkaa tšiin võtab varga kinni
10. vastu võtta | vn принимать, принять
P miä tulõn vassaa võttama (Mäg. 108) ma tulen vastu võtma
Kõ võtõttii vassaa üv̆vii võeti hästi vastu
M kui meillä praaznikko võttaaᴢ vassaa kuidas meil pühi vastu võetakse
11. tööle võtta, palgata | vn нанимать, нанять
M õli võtõttu dabušnikka oli palgatud hobusekarjus
12. üles võtta, pildistada | vn снимать, снять, фотографировать
M võttaa kartotškaa päälee pildistada
M laa fotograaffa võtab min̆nua üleᴢ las fotograaf võtab mu üles (= pildistab mind)
13. ära võtta, amputeerida | vn ампутировать
V ühel naizikol tšäsi võtõttii vällää doχtariᴅ ühel naisel arstid amputeerisid käe
14. (midagi) ette võtta | vn предпринимать, предпринять; взяться, браться (за что-нибудь)
M võtab teep talvõlla sopi soojaa sää võtab teeb talvel täiesti sooja ilma
M võtin dai lein võtsin ja lõin
P võtti dai issu tšastõisyõ kuuzikkuosyõ võttis ja istus tihedasse kuusikusse
P miε ävitin sõrmuhsyõ, tšen võtab leütεä ma kaotasin sõrmuse: kes leiab (võtab leida)?
Lu pajata, elä pajata, a tämä kuulõssa eb võta räägi või ära räägi, aga tema ei võta kuulda
■
Lu se õli aikonõ aika, mee võta kõnsa se õli see oli väga ammu, mine võta kinni, kunas see oli
Lu tämä võtti paĺĺo täätää ta ütles end palju teadvat
Lu izze näeʙ, izz eʙ võta täätä ise näeb, (aga) teeb, nagu ei teaks
M en või võttaa nimele, etti kui täm võisi nii tehä ma ei saa aru, et kuidas ta võis nii teha
M millõõ nii võtti irmu mul hakkas nii hirm
K võtti põlgoss hakkas kartma
S ühs algab laulaa, tõizõt tağgaa võttaaᴢ üks hakkab laulma, teised aitavad tagant
Lu nät se inemin võtap tšiiree pintaa näed, see inimene võtab kiiresti kaalus juurde
Lu võtõttii jutõlla räägiti tühja juttu
J võta va ramoa, tüüt veel paĺĺo eeᴢ kogu ainult jõudu, tööd on veel palju ees
M kapusaa taimõõd võttaaz voimasõõ, alkaas juurittua kapsataimed edenevad (hästi), hakkavad juurduma
K meill roho võtab volii meil võtab (umb)rohi võimust
I kahnõttujõõ leipä, rõhgaa kõva, ammaz eb võtaɢ leib kuivas kõvaks, (on) väga kõva, hammas ei võta
M võtõttii tuli riχ́χ́ee tuli võeti toas üles
I tulta rih̆hee eb võõttuɢ tuld toas ei süüdatud
M tšen üli võtaʙ kes võidab?
Lu sel inemizel mitäni juttõ, tämä võtab ain ommaa nennää sellele inimesele mida ka ei ütle, ta võtab kõik ninna (solvub)
L nämä suurõd vannyõd võttivaᴅ nad andsid pühaliku vande
M õli võtõttu mokoma mooda oli (võetud) niisugune komme
M nii õli võtõttu juolla vana rahvaᴢ nii oli vanarahval kombeks öelda
Lu võttaa roššattu võtta lõpparve
M võta jumala apii jumal appi! (Jõudu!)
L võttagaa üvässi võtke heaks! (viisakusväljend, millega vastatakse tänamisele).
Vt. ka võtõlla

ühtäiᴅ ühtäitä M K-Ahl. Li J I M (ei) sugugi, üldse (mitte), (ei) ühti(gi), (ei) midagi | vn вообще, нисколько
Li meillä põrzaz eb etene ühtäiᴅ meil põrsas ei edene (ei kasva) sugugi
M maa eb õõ kahuz ühtäiᴅ ma ei ole üldse külmunud
J täll ebõõ ühtäit häppiä, va plikuttõõp silmikaa tal ei ole üldse häbi, pilgutab vaid silmi
J elkaa tuzgatkaa ühtäit oomnisõ päivä eessä ... (Must. 157) ärge muretsege üldse homse päeva pärast ...
I ep tää ühtäiᴅ (ta) ei tea midagi.
Vt. ka ühtää