[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 sobivat artiklit.
kas
▫ Kas olete viimasel ajal raamatuid ostnud?
▫ Kas unenäod on sulle tähtsad?
■ kõnekeelne (suhtlusväljendi osana)
▫ Sina, kas tead, ära siin nääguta midagi.
2 alustab lauset või kõrvallauset, mis on vormilt küsiv, aga väljendab ka mingit suhtumist (nt kahtlust, ebakindlust, imestust, pahameelt)
▫ Tea, kas seda ülepea oli.
▫ Eks siis ole näha, kas otsus oli õige või vale.
▫ Iseasi, kas ma just seda ootasin.
▫ Kas sa saad välja!
M
‹adv› 1 alustab küsilauset, mis eeldab jaatavat või eitavat vm vastust▫ Kas olete viimasel ajal raamatuid ostnud?
▫ Kas unenäod on sulle tähtsad?
■ kõnekeelne (suhtlusväljendi osana)
▫ Sina, kas tead, ära siin nääguta midagi.
2 alustab lauset või kõrvallauset, mis on vormilt küsiv, aga väljendab ka mingit suhtumist (nt kahtlust, ebakindlust, imestust, pahameelt)
▫ Tea, kas seda ülepea oli.
▫ Eks siis ole näha, kas otsus oli õige või vale.
▫ Iseasi, kas ma just seda ootasin.
▫ Kas sa saad välja!
– VÄLJENDID: kas või, kas ... või_
kes
▫ Kes see on?
▫ Kelleks sa tahad saada?
▫ Tal oli klassiõde, keda ta meeletult armastas.
▫ Kes otsib, see leiab.
▫ Neid polnud palju, kes lootsid kohta esikümnes.
▫ Asutus, kes aitab hädasolijaid.
2 ‹pron› väljendab öeldud väitele vastupidist või tunderõhulist hoiakut
▫ Keda see huvitab?
▫ Kes seda enam mäletab?
▫ Kes muu seda tegi?
3 ‹pron väljendites› (esineb ebamäärasust rõhutavates väljendites)
▫ Kes teab, mis tulevik toob.
▫ See võis olla kes tahes.
▫ Minu asemel võiks olla ükskõik kes.
▫ Metsamehed nägid välja kes kuidas.
▫ Inimesed pagevad maalt, kes kuhu saab.
■ ‹korduvana› (hulgast või tervikust esile tõstetavate üksikute isikute kohta:) mõni
▫ Kes istus, kes seisis.
▫ Kes tuli bussiga, kes rongiga, kes muul moel.
◊ põlissõna soome-ugri v uurali: soome ken 'kes', udmurdi kin 'kes', ungari ki 'kes'
M
1 ‹pron otseses ja kaudküsimuses vm kõrvallauses› küsiv-siduv sõna isikute, elusolendite kohta▫ Kes see on?
▫ Kelleks sa tahad saada?
▫ Tal oli klassiõde, keda ta meeletult armastas.
▫ Kes otsib, see leiab.
▫ Neid polnud palju, kes lootsid kohta esikümnes.
▫ Asutus, kes aitab hädasolijaid.
2 ‹pron› väljendab öeldud väitele vastupidist või tunderõhulist hoiakut
▫ Keda see huvitab?
▫ Kes seda enam mäletab?
▫ Kes muu seda tegi?
3 ‹pron väljendites› (esineb ebamäärasust rõhutavates väljendites)
▫ Kes teab, mis tulevik toob.
▫ See võis olla kes tahes.
▫ Minu asemel võiks olla ükskõik kes.
▫ Metsamehed nägid välja kes kuidas.
▫ Inimesed pagevad maalt, kes kuhu saab.
■ ‹korduvana› (hulgast või tervikust esile tõstetavate üksikute isikute kohta:) mõni
▫ Kes istus, kes seisis.
▫ Kes tuli bussiga, kes rongiga, kes muul moel.
◊ põlissõna soome-ugri v uurali: soome ken 'kes', udmurdi kin 'kes', ungari ki 'kes'
– VÄLJENDID: ei karda keda kuraditki, kes tahes
kus
1 ‹adv otseses küsimuses või alustab kõrvallauset› küsiv-siduv sõna: missuguses kohas
▫ Kus sa elad?
▫ Kus ta on?
▫ Ma ei saanud aru, kus viibin.
■ esineb ebamäärast kohta osutavates väljendites
▫ Ta ööbib sageli, kus juhtub.
▫ Nad rändavad Indias või jumal teab kus.
▫ Ükskõik kus maailma otsas.
■ ‹hrl otseses küsimuses› kõnekeelne kuhu
▫ Ja kus sa siis sedasi lähed?
2 ‹adv alustab kõrvallauset› siduv ajasõna: millal, kui
= mil1
▫ See oli hetk, kus ma esimest korda tõsisemalt kõhklesin.
▫ Nüüd, kus ma jälle siin olen.
3 ‹adv› kõneleja suhtumist, tundetooni rõhutav sõna
■ aitab toonitada imestust, üllatust, ka pahandamist, halvakspanu
▫ Kus mehele tuli alles vunk sisse!
▫ Kus sa sellega!
▫ Kus (ka) asi, millega uhkustada!
■ ‹vormilt jaatavas lauses› rõhutab eitavat arvamust või hinnangut
▫ Kus ma seda võisin teada!
▫ Pean minema, kus ma pääsen.
M
seotud sõnaga kuhu, kust1 ‹adv otseses küsimuses või alustab kõrvallauset› küsiv-siduv sõna: missuguses kohas
▫ Kus sa elad?
▫ Kus ta on?
▫ Ma ei saanud aru, kus viibin.
■ esineb ebamäärast kohta osutavates väljendites
▫ Ta ööbib sageli, kus juhtub.
▫ Nad rändavad Indias või jumal teab kus.
▫ Ükskõik kus maailma otsas.
■ ‹hrl otseses küsimuses› kõnekeelne kuhu
▫ Ja kus sa siis sedasi lähed?
2 ‹adv alustab kõrvallauset› siduv ajasõna: millal, kui
= mil1
▫ See oli hetk, kus ma esimest korda tõsisemalt kõhklesin.
▫ Nüüd, kus ma jälle siin olen.
3 ‹adv› kõneleja suhtumist, tundetooni rõhutav sõna
■ aitab toonitada imestust, üllatust, ka pahandamist, halvakspanu
▫ Kus mehele tuli alles vunk sisse!
▫ Kus sa sellega!
▫ Kus (ka) asi, millega uhkustada!
■ ‹vormilt jaatavas lauses› rõhutab eitavat arvamust või hinnangut
▫ Kus ma seda võisin teada!
▫ Pean minema, kus ma pääsen.
käes1
1 ‹adv, postp kelle› kellegi valduses, omanduses, kasutada; kellegi valdusse saabunud või saadud
▫ Võti on minu käes.
▫ Kiri on käes.
▫ Varsti oli kala käes.
▫ Võim on rahva käes.
▫ Mis käes, see käes.
■ ‹adv› (kinda kohta:) kandmas, kasutamas
▫ Kindad on käes, aga salli kaelas pole.
■ ‹adv, postp kelle› kellelgi tehes, sooritades, käsil; kellegi otsustada, teha, sooritada
▫ Töö laabub käes.
▫ Minu saatus on sinu käes.
▫ Tal on uus töö käes.
■ ‹adv› (millegi valdamise, oskamise, äraõppimise kohta:) selge
▫ Mitu keelt vabalt käes.
2 ‹adv, postp mille› märgib mingis seisukorras, kellegi või millegi mõju all, meelevallas olekut
▫ Rahaga on kitsas käes.
▫ Oli terve päeva metsas külma ja vihma käes.
▫ Oigas valu käes.
▫ Sisalik soojendas end päikese käes.
3 ‹adv› (ajaliselt) saabunud, tulnud või saabumas, vahetult ees
▫ Talv oli käes.
M
seotud sõnaga kätte1, käest11 ‹adv, postp kelle› kellegi valduses, omanduses, kasutada; kellegi valdusse saabunud või saadud
▫ Võti on minu käes.
▫ Kiri on käes.
▫ Varsti oli kala käes.
▫ Võim on rahva käes.
▫ Mis käes, see käes.
■ ‹adv› (kinda kohta:) kandmas, kasutamas
▫ Kindad on käes, aga salli kaelas pole.
■ ‹adv, postp kelle› kellelgi tehes, sooritades, käsil; kellegi otsustada, teha, sooritada
▫ Töö laabub käes.
▫ Minu saatus on sinu käes.
▫ Tal on uus töö käes.
■ ‹adv› (millegi valdamise, oskamise, äraõppimise kohta:) selge
▫ Mitu keelt vabalt käes.
2 ‹adv, postp mille› märgib mingis seisukorras, kellegi või millegi mõju all, meelevallas olekut
▫ Rahaga on kitsas käes.
▫ Oli terve päeva metsas külma ja vihma käes.
▫ Oigas valu käes.
▫ Sisalik soojendas end päikese käes.
3 ‹adv› (ajaliselt) saabunud, tulnud või saabumas, vahetult ees
▫ Talv oli käes.
– VÄLJENDID: kibe käes
käi
▫ Taat lasi noa käia peal teravaks.
◊ põlissõna eesti-liivi: liivi kēja 'luisk, käi'
M
‹s› liivakivist või muust kõvast peeneteralisest ainest kettaga seade lõikeriistade teritamiseks, lihvimiseks vm▫ Taat lasi noa käia peal teravaks.
◊ põlissõna eesti-liivi: liivi kēja 'luisk, käi'
käis
= varrukas
▫ Kas tahad lühikeste või pikkade käistega pluusi?
2 käised pl etnograafia särgi peal kantud lühike pikkade varrukatega kahar naiste pluus
▫ Tikanditega Kihnu käised.
M
‹s› 1 käsivart kattev riietuseseme osa= varrukas
▫ Kas tahad lühikeste või pikkade käistega pluusi?
2 käised pl etnograafia särgi peal kantud lühike pikkade varrukatega kahar naiste pluus
▫ Tikanditega Kihnu käised.
– VÄLJENDID: nagu käisest, käiseid üles käärima
käks
◊ ?laensõna vanarootsi käkse 'pootshaak'
M
‹s› hülgepüügil kasutatav väike pootshaagikujuline riist◊ ?laensõna vanarootsi käkse 'pootshaak'
käsi ‹s›
1 inimese või ahvi ülajäse randmest sõrmeotsteni; ülajäse tervikuna, õlast kuni sõrmeotsteni
▫ Vasak käsi.
▫ Seisab, käed puusas.
▫ Ta on nii haige, et ei suuda lusikatki käes hoida.
■ ‹ühendi osana› (iseärasuse kohta, mis sõltub nt elukutsest, soost, east)
▫ Tal on sepa käed.
▫ Kapi nihutamine nõuab mehe kätt.
▫ Siin on tunda toimetaja kätt.
2 ‹ühendi osana› (teatava omadusega inimese kohta)
▫ Kiri sattus õigetesse kätesse.
▫ Nende põline maaomand läks võõrastesse kätesse.
▫ Õnneliku käega kalamees.
▫ Küllap kuri käsi põhjustas põlengu.
■ üks vajalikest mängupartnereist kaardimängus
▫ Neljas käsi on puudu.
3 (töötamise, tegutsemise, toimimise kohta)
▫ Tal on kätt aianduse peale.
■ iseloomustab tegutsemise, toimimise, suhtumise laadi
▫ Saatuse karm käsi.
▫ Vanemad jätsid lastele elukutse valikul vabad käed.
4 pool, külg, suund
▫ Paremat kätt paistis meri.
▫ Istus peremehe vasakul käel.
◊ põlissõna soome-ugri: soome käsi 'käsi', mokša käd´ 'käsi', ungari kéz 'käsi'
1 inimese või ahvi ülajäse randmest sõrmeotsteni; ülajäse tervikuna, õlast kuni sõrmeotsteni
▫ Vasak käsi.
▫ Seisab, käed puusas.
▫ Ta on nii haige, et ei suuda lusikatki käes hoida.
■ ‹ühendi osana› (iseärasuse kohta, mis sõltub nt elukutsest, soost, east)
▫ Tal on sepa käed.
▫ Kapi nihutamine nõuab mehe kätt.
▫ Siin on tunda toimetaja kätt.
2 ‹ühendi osana› (teatava omadusega inimese kohta)
▫ Kiri sattus õigetesse kätesse.
▫ Nende põline maaomand läks võõrastesse kätesse.
▫ Õnneliku käega kalamees.
▫ Küllap kuri käsi põhjustas põlengu.
■ üks vajalikest mängupartnereist kaardimängus
▫ Neljas käsi on puudu.
3 (töötamise, tegutsemise, toimimise kohta)
▫ Tal on kätt aianduse peale.
■ iseloomustab tegutsemise, toimimise, suhtumise laadi
▫ Saatuse karm käsi.
▫ Vanemad jätsid lastele elukutse valikul vabad käed.
4 pool, külg, suund
▫ Paremat kätt paistis meri.
▫ Istus peremehe vasakul käel.
◊ põlissõna soome-ugri: soome käsi 'käsi', mokša käd´ 'käsi', ungari kéz 'käsi'
– VÄLJENDID: kätt valgeks saama, käsi mullaseks tegema, käe järgi, käsi peseb kätt, tühjade kätega, kätt vahele panema, käsi kokku hõõruma, käe alt, kätt paluma, käsi hõõruma, lahtise käega, käsi on all, oma kätt andma, pehme käe poliitika, parem käsi, paljaste kätega, lahkel käel, käsist ja jalust siduma, käsi püsti tõstma, kätt pulsil hoidma, oma käe peal, kätt vaatama, kergel käel, käsi lahti lööma, vabad käed, käe alla, kätt tõstma, karvane käsi, omast käest, käsi õieli, käsi lahutama, käsi on mängus, kätele voli andma, käsi ei tõuse, kätt peale panema, käsi laiutama, palja käega, kätt väristama, käed-jalad tööd täis, endale kätt külge panema, käed jäävad lühikeseks, parema käe reegel, kätt harjutama, kätele vaba voli andma, kätt proovima, käed on puhtad, kerge käega, käsi lööma, lahke käega, käsi peale panema, käsi käib hästi, oma käsi määrima, kahel käel, lahtiste kätega, tühja käega, käsi külge lööma, käsi külge panema, käega viskama, käsi rüpes hoidma, kätt ja südant pakkuma, kätt andma, käsi südamel, kätt oma elu külge panema, kätt alla panema, käe sisse, ühe käega annab, teisega võtab, käed rüpes istuma, kätel kandma, käte pealepanemine, käsi kullas, kinnise käega, kätt ette panema, kätt valgeks tegema, käega lööma, üle käte minema, mustade käte haigus, kätt suruma, käed on lühikesed, palja käsi, kahe käega alla kirjutama, käe sees, käe-jala juures, käsi puhtaks pesema, käsi rüppe laskma, kaks kätt taskus, kätt sirutama, omal käel, nagu käega pühitud, kerge käega olema, kuidas käsi käib, kaks kätt risti rinna peal, käed puhtad hoidma, kahe käega, vaba käega, kibe käsi olema, kätt enda külge panema, kõva käe poliitika, käe all, kätel käia laskma, kätt ulatama, käsi väänama, käte ja jalgadega vastu sõdima, kätt südamele pannes, kätt külge panema, kätt pikale ajama, käest ära
käsk
▫ Valitsuse käsk.
▫ Meie asi on käsku täita.
■ usulis-kõlbeline põhisäte (nt ristiusus, juutluses)
▫ Seitsmes käsk ütleb, et sina ei tohi varastada.
■ IT toimingut käivitav või peatav korraldus
▫ Arvutiprogramm on kogum käske ja juhiseid.
M
‹s› suuline või kirjalik korraldus millegi (vastuvaidlematuks) täitmiseks▫ Valitsuse käsk.
▫ Meie asi on käsku täita.
■ usulis-kõlbeline põhisäte (nt ristiusus, juutluses)
▫ Seitsmes käsk ütleb, et sina ei tohi varastada.
■ IT toimingut käivitav või peatav korraldus
▫ Arvutiprogramm on kogum käske ja juhiseid.
– VÄLJENDID: kümme käsku
käsn
■ selle looma sarvtoesest vm pehmest ja elastsest materjalist pesemis- või pühkimisvahend
▫ Põhjakõrbenud potti tuli käsnaga kõvasti hõõruda.
▫ Meigikäsn.
▫ Nõudepesukäsn.
2 mitmesuguste puudel ja kändudel parasiteerivate seente mügarmoodustis
= puukäsn
3 viiruslik põletiku tunnusteta nööpnõelapea suurune või suurem kõvem sõlmeke naha pinnal
= soolatüügas, tüügas (2. täh)
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome käsnä 'pahk; konnasilm; mõhn', vepsa käzn 'pahk; tael', vadja tšäznä 'pahk; konnasilm'
M
‹s› 1 veekogu põhjale kinnitunult elutsev algeline hulkrakne loom■ selle looma sarvtoesest vm pehmest ja elastsest materjalist pesemis- või pühkimisvahend
▫ Põhjakõrbenud potti tuli käsnaga kõvasti hõõruda.
▫ Meigikäsn.
▫ Nõudepesukäsn.
2 mitmesuguste puudel ja kändudel parasiteerivate seente mügarmoodustis
= puukäsn
3 viiruslik põletiku tunnusteta nööpnõelapea suurune või suurem kõvem sõlmeke naha pinnal
= soolatüügas, tüügas (2. täh)
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome käsnä 'pahk; konnasilm; mõhn', vepsa käzn 'pahk; tael', vadja tšäznä 'pahk; konnasilm'
ääs
= sepaääs
▫ Sepp ajab selja sirgu ja torkab raua uuesti ääsi.
◊ laensõna alamsaksa ese 'ääs' (ühisgermaani sõna)
M
‹s› lahtise tulega kolle vm kuumutusseade, milles põlevatel sütel kuumutatakse sepistatav metall= sepaääs
▫ Sepp ajab selja sirgu ja torkab raua uuesti ääsi.
◊ laensõna alamsaksa ese 'ääs' (ühisgermaani sõna)
