[EKS] Eesti keele sõnaraamat

tüügas ‹s› 1 tüve, oksa või varre lõikamisel või murdumisel allesjäänud (püstine, surnud) osa
▫ Teisest pärnast on alles vaid tormi murtud tüügas.
▫ Oksa lõikamisel ei jäeta tüükaid.
▫ Oksatüügas.
▫ Puutüügas.
■ hambast vm kehaliikmest allesjäänud (väljaulatuv, ravitsemata) osa
▫ Emal on suus 4-5 tüügast.
■ torkiv lühike püstine kõrre, heina vars või habemekarv
▫ Mul on ikka veel kahenädalane tüügas.
▫ Kõrretüügas.
2 viiruslik põletiku tunnusteta nööpnõelapea suurune või suurem kõvem sõlmeke naha pinnal
= soolatüügas, käsn (3. täh)
▫ Ma ei tee vahet, kas on konnasilm või tüügas.
▫ Viiruslik tüügas.
◊ Sõna tüvi variandist tüü