seotud sõnaga käes1, käest1 1 ‹adv› kellegi valdusse, omandusse, kasutusse ▫ Sain su kirja kätte. ▫ Vennad said enda kätte mitu maatükki. ■ ‹adv› (kinda kohta:) kandma, kasutama hakkama ▫ Pane kindad kätte. ■ ‹adv› (kellenigi jõudmise kohta, kellegi tabamise kohta) ▫ Kalle sai mind veel kodust kätte. ▫ Tüdruk helistas emale, aga kätte ei saanud. ■ ‹adv› (mingi seisundi saavutamise kohta) ▫ Sain lõpuks oma hingerahu kätte. ▫ Sai juba lasteaias lugemisoskuse kätte. ■ ‹adv› (ühenduses millegi õppimisega:) alustuseks, ettevalmistuseks ▫ Meister näitas töövõtted kätte. ▫ Dirigent andis hääle kätte. 2 ‹postpmille› mingisse seisukorda, kellegi või millegi mõju alla, meelevalda ▫ Linn langes vaenlase kätte. ▫ Matkajad jäid äikese kätte. ■ ‹advühendi osana: koos verbiga minema, surema jm› (vältimatult päralejõudva seisundimuutuse kohta) ▫ Piim läheb hapuks kätte. ▫ Poiss läheb laisaks kätte. ▫ Mees suri kätte ära. 3 ‹postpmille› mingil põhjusel, millestki tingituna ▫ Olin nõrkemas janu kätte. ▫ Kuumuse kätte võib minestada. ▫ Filmi lõpupoole pidin igavuse kätte ära surema. 4 ‹adv› (ajaliselt) kohale jõudnud, kohe algamas või just alanud ▫ Hilisõhtu jõudis kätte. ▫ Vanadus kipub kätte.