Soome-eesti suursõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 175 artiklit, väljastan 50

anastaa 53 anastada, vallutada; (varastaa) varastada; (ark.) üle lüüa, sisse vehkida; (näpistää) näpata; (ottaa haltuunsa) oma valdusse võtta, anastada; (kaapata) röövida, riisuda
◊ anastaa joltakulta jotakin kelleltki midagi ära võtta; anastaa valta võimu haarata; anastaa jonkun rahat kellegi raha omastada; häneltä on anastettu rahat temalt on raha ära varastatud; anastaa joltakulta koko omaisuus kelleltki kogu varandust ära võtta
◊  (kuv.) hän anasti kaikkien huomion ta vallutas (saavutas) kõigi tähelepanu

antaa 56*J
1 anda; (luovuttaa) üle anda, loovutada
◊ antaa jotakin jollekulle lainaksi midagi kellelegi laenuks anda; antaa jokin jollekulle vuokralle midagi kellelegi üürile anda (välja üürida); midagi kellelegi rendile anda (välja rentida); antaa jonkun tehtäväksi kellelegi ülesandeks teha; antaa tietoa teada anda, teatada; antaa käsky käsk anda, käsutada; antaa neuvoja nõu anda; antaa jollekulle selitys kellelegi selgitust anda; antaa takkinsa naulakkoon anda (jätta) mantel riidehoidu; anna kirja tänne! anna raamat siia!; antaa jollekulle tulta tupakkaan kellelegi suitsu otsa tuld anda; antaa jollekulle tarvittavat varusteet kellelegi vajalik varustus anda; antaa jollekulle yösija kellelegi öömaja anda; antaa lapsille ruokaa lastele toitu (süüa) anda; antaisitko suolaa! palun soola!; palun, kas ulataksid soola!; antaa kukille vettä lilli kasta; antaa rintaa rinda anda, imetada; antaa jollekulle jotakin lahjaksi kellelegi midagi kingituseks anda; antaa jollekulle lahja anda kellelegi kingitus; antaa jollekulle taloudellista tukea kellelegi majanduslikku toetust anda; antaa henkensä isänmaan puolesta anda [oma] elu isamaa eest; antaa maksuksi tavaraa vastutasuks kaupa anda; mitäs annat kellostani? mis sa annad mu kella eest?; voitko antaa kympistä takaisin? kas saad kümnelisest tagasi anda?; pelto antoi runsaan sadon põld andis rikkaliku saagi; liikunnan antama hyöty ja huvi liikumisest saadud kasu ja mõnu; antaa aihe[tta] johonkin millekski põhjust anda; antaa vauhtia hoogu anda; antaa kättä kätt anda; antaa jollekulle suudelma suudelda, kellelegi suud anda (van); antaa auto myytäväksi autot müügiks (müüa) anda, autot müüki panna; antaa asia oikeuden ratkaistavaksi anda asi kohtule otsustada (kohtusse otsustamiseks); antaa jollekulle puheenvuoro kellelegi sõna anda; pakettia ei annettu tullista pakki ei antud tollist kätte; antaa työ urakalle [tööd] tükitööna välja pakkuda; hän ei ole antanut tietoja olinpaikastaan ta ei ole andnud andmeid (teateid) oma asukoha kohta; vastaus on annettava määräajan kuluessa vastus tuleb anda tähtajaks; antaa lakkovaroitus streigihoiatust anda; antaa julistus teadaannet (kommünikeed) välja anda; antaa asetus määrust (seadlust) välja anda; antaa laki seadust välja anda; vuonna 1982 annettu laki aastal 1982 välja antud seadus; antaa lausunto avaldust teha; antaa päätös otsust teha; antaa päätös tiedoksi otsust teatavaks teha (välja kuulutada); antaa tiedoksi teada anda, teatavaks teha, teatada; antaa tuomio [kohtu]otsust teha, [kohtu]otsust välja kuulutada; antaa selvitys seletust anda; antaa ohjeita juhtnööre (juhiseid) anda; antaa takuu tagatist (garantiid) anda; antaa lupaus lubadust anda; pysytellä annetuissa rajoissa [ette]antud piiridesse jääda; suuntaa antava ohje suunda andev juhis
◊  (erik. kurituksesta, moitteista) antaa selkäsauna keretäit (nahatäit) anda, naha peale anda; antaa korvapuusti kõrvakiilu anda, vastu kõrvu anda; antaa vitsaa vitsa anda; antaa jollekulle nyrkistään kellelegi rusikaga anda (virutada); antaa jotakuta vasten naamaa kellelegi vastu lõugu anda; hän antoi sellaisen opetuksen, että poika varmasti oppii ta andis niisuguse õpetuse, et see poisile kindlasti meelde jääb; antaa isän kädestä isalikku nuhtlust (nahatäit) anda; kyllä minä sinulle annan jollet tottele! küll ma sulle annan, kui sa sõna ei kuule!
◊  (urh.) antaa taakse puolustajalle tagasi kaitsjale anda (sööta)
◊  (ark. sukupuoliyhdynnästä) tyttö, joka antaa kaikille tüdruk, kes kõigile annab
2 (myöntää) möönda, anda, välja anda, väljastada
◊ antaa jollekulle tilaisuus tehdä jotakin anda kellelegi võimalus midagi teha; antaa jollekulle oikeus tehdä jotakin anda kellelegi õigus midagi teha; antaa jollekulle lainaa kellelegi laenu anda; antaa sosiaaliapua sotsiaalabi anda; antaa jollekulle kunniamerkki kellelegi ordenit anda; poliisi antoi virka-apua politsei andis ametialast abi; antaa äänensä naisehdokkaalle anda oma hääl naiskandidaadile; antaa tunnustusta jollekulle kellelegi tunnustust anda; hän antoi ymmärtää olevansa väsynyt ta andis mõista, et on väsinud; antaa arvoa jollekin midagi tähtsaks pidada, midagi hinnata; antaa painoa jollekin midagi oluliseks (tähtsaks) pidada; en anna hänen sanoilleen mitään arvoa ma ei omista tema sõnadele mingit tähtsust
3 (sallia) lubada {jonkun tehdä jotakin kellelgi midagi teha} ; lasta {jonkun tehdä jotakin kellelgi midagi teha}
◊ anna minun auttaa lase, ma aitan, luba mul aidata; äiti ei antaisi lasten valvoa ema ei lubaks lastel üleval olla; tulisin, mutta isä ei anna tuleksin, kuid isa ei luba; taikinan annetaan nousta taignal lastakse tõusta; anna oven olla auki las uks olla lahti; tilanteen annettiin kehittyä liian pitkälle asjal lasti liiga kaugele minna; anna minäkin katson las ma vaatan ka; annas kun isä auttaa lase, isa aitab; älä anna häiritä itseäsi ära lase end segada
◊  (myönnyttelyä ilmaisemassa, uhittelusta) antaa ihmisten juoruta, jos se heitä huvittaa las inimesed peksavad keelt, kui see neile lõbu pakub; antaa olla las olla, jäta järele; antaa hänen tulla vain! las ta aga tuleb!; jos haluat lyödä, niin anna paukkua! kui tahad lüüa, siis lase aga tulla!; anna tulla kaikki, mitä haluat sanoa! lase kõik tulla, mis sul öelda on!
◊  (ark. ihmettelyä t. päivittelyä ilmaisemassa) mutta annas olla, tyttö selvisikin! vaata aga vaata (lase aga olla), tüdruk sai omadega hakkama!; anna mun kaikki kestää! kõike peab ka kuulda (näha) saama!, igasugust peab ikka läbi elama!
4 (teettämistä ilmaisemassa) lasta {jonkun tehdä jotakin kellelgi midagi teha}
◊ antaa hieroa hartioitaan õlgu masseerida lasta; antaa tehdä uudet kopiot lasta uued koopiad teha
5 (yhtymissä) antaa anteeksi andeks anda; antaa ilmi üles (välja) anda, reeta; antaa palttua jollekin millegi peale vilistada, millestki mitte hoolida, midagi tähele panemata jätta; antaa periksi järele anda; antaa sana sanasta vastust mitte võlgu jääda, sama mõõduga vastu anda; antaa takaisin samaga vastata (vastu anda); antaa ylen oksendada

erääntyä 52*J (liik.) aeguda, tähtajast üle minna; maksetähtajaliseks muutuda, täht·päevuda; kehtivust kaotada
◊ erääntyä maksettavaksi maksetähtajaliseks muutuda; lasku erääntyy [maksettavaksi] — arve maksmise tähtajaks on —, arve muutub maksetähtaajaliseks —; erääntyneet korot viitintressid, möödunud tähtajaga intressid, tasumata intressid

funtsata 73 ; funtsia 61 (ark.) millestki mõtelda, millegi üle aru pidada, midagi kaalutleda

gratinoida 62 (ruok.) gratineerida, üle küpsetada

halki
1 (kahdeksi kappaleeksi) pooleks, kaheks; lõhki
◊ sahata halki pooleks saagida; mennä halki lõhki (katki) minna; mennä keskeltä halki keskelt pooleks minna; maljakot ovat halki vaasid on katki läinud
◊  (vaatteista) hame on sivuilta halki seelik on külgedelt lõhikuga
◊  (kuv.) panna riita halki tüliküsimust lahendada, kompromissile jõuda; (keskenään) ära leppida; puhua asiat halki asjad selgeks rääkida, asjadest otsekoheselt rääkida, asjad lõpuni rääkida
2 (postp. ja vars. ylät., prep.) (kautta, poikki, läpi) kaudu, läbi; (yli) üle
◊ kaupungin halki (halki kaupungin) läbi linna; ponnistella myrskyn halki vaevaga läbi tormi edasi liikuda; lakeuden halki üle tasandiku (lagendiku); halki vuosisatojen läbi sajandite

halkoa 52*D
1 lõhestada, lõhki ajada; (halkoa kirveellä myös) lõhkuda; (maanm.) tükeldada, [reaalseteks] osadeks jagada
◊ halkoa puita puid lõhkuda; halottuja halkoja lõhutud küttepuud (ahjupuud)
◊  (kuv.) hiusten halkominen juuksekarva lõhkiajamine
2 (kulkea halki) üle minna; (kulkea läpi) läbi minna; (mennä ristiin rastiin halki) risti-rästi läbida (läbi minna, läbi käia, läbi sõita); (jakaa) jaotada, tükeldada
◊ tie halkoo maisemaa tee läbib maastikku; tee jaotab maastiku kaheks; vuorten halkoma seutu mägedest liigendatud paikkond; halkoa aaltoja laineid künda; halkoa ilmaa lennata (kihutada) läbi õhu; nuoli halkoi ilmaa nool läbistas õhu, nool sööstis läbi õhu

hallita 69
1 (olla vallassa) valitseda, võimul olla
◊ Kaarle Suuren hallitessa Karl Suure valitsemisajal; hallitseva puolue võimul olev partei, valitsuspartei
2 (pitää käytettävänään) oma käsutuses hoida; (pitää hallussaan) omada, evida, vallata, oma valduses hoida; (omistaa) omada, vallata
3 (pitää kurissa) valitseda, talitseda, ohjeldada, vaos hoida; (ohjata, olla jonkin herrana) kontrollida, kontrolli all hoida, {millegi üle} peremees olla, ohje enda käes hoida
◊ hallita tunteitaan oma tundeid valitseda (vaos hoida); hallita ajatuksiaan oma mõtteid vaos hoida; hän pystyi hallitsemaan hermonsa ta oli võimeline end vaos hoidma (ennast talitsema), ta suutis end valitseda, ta säilitas enesevalitsuse; hallita pelin kulkua mängu valitseda; hän ei hallinnut tilannetta ta ei suutnud jääda olukorra peremeheks, olukord läks ta kontrolli alt välja; alue on terroristien hallitsema [see] territoorium on terroristide kontrolli all (valduses)
4 (osata, taitaa) osata, vallata
◊ hallita useita soittimia mitut pilli mängida osata, mitut pilli mängida; hallita neljää kieltä nelja keelt vallata (täielikult osata)
5 (olla etualalla, antaa leimansa jollekin) valitseda; valdav olla; ülekaalus olla; domineerida

harkita 69
1 (punnita) [järele] kaaluda, vaagida; (pohtia) kaalutleda, aru pidada, arutada; (miettiä) {millegi üle} järele mõelda, {midagi} läbi mõelda; (suunnitella) kavatseda, plaanitseda
◊ asiaa kannattaa harkita [seda] asja tasub kaaluda, [selle] asja üle maksab aru pidada; ottaa jotakin harkittavaksi midagi kaalumise alla võtta; tarkemmin harkittuani pärast põhjalikumat läbimõtlemist (kaalumist); [asiaa] tarkoin harkittuani — kui olin asjasse hoolikamalt süvenenud —; käyttää jotakin harkiten midagi läbimõeldult kasutada; harkita uudelleen uuesti läbi vaadata; yhtiö harkitsee laajentamista firma kavatseb end laiendada, firmal on plaanis end laiendada
2 (päätyä johonkin) {midagi} leida; {millekski} pidada ‹pidas›; {milleski} otsusele jõuda; (katsoa joksikin) {midagi} arvata; {millekski} pidada ‹pidas›; (oik. usein) hinnata, arvata
◊ harkita parhaaksi luopua pidada paremaks loobuda; otsustada loobumise kasuks; harkitsin viisaaksi vaieta pidasin targemaks vaikida; leidsin (arvasin), et on targem vait olla; harkita kohtuulliseksi õigustatuks (põhjendatuks) pidada (arvata, hinnata); näin olen asian harkinnut olen asjas sellisele otsusele jõudnud

helpottaa 53*C
1 (tehdä helpommaksi) kergemaks teha, kergendada; hõlpsamaks teha, hõlbustada
2 (lievittää) kergendust tuua, leevendada
◊ ota ryyppy, se helpottaa võta üks lonks, see teeb olemise kergemaks; helpotti, kun sain olla pitkälläni läks kergemaks (paremaks), kui sain pikali olla
3 (lieventyä) järele anda; (asettua) vaibuda; (lakata) lakata, üle minna, järele jääda
◊ kipu helpotti valu andis järele; sade ei näytä helpottavan vihm ei paista üle minevat (järele jäävat)
4 (harv.) ks. höllentää, löysentää

herjetä 74*L
1 (lakata, tauota) lakata; (toiminnasta myös) lõppeda, järele jääda, üle minna
◊ keskustelu oli herjennyt vestlus oli lõppenud; sateen herjettyä kui vihm oli lakanud (järele jäänud, üle läinud)
2 (ark. ruveta) hakata; muutuda {joksikin millisekski}
◊ hän herkesi puheliaaksi ta muutus jutukaks; hän herkesi kertoilemaan tarinoita ta hakkas lugusid vestma

hiljentyä 52*J
1 vaikse[ma]ks jääda, vait jääda, vaikida; (rauhoittua) rahuneda
◊ hiljentyä rukoukseen rahuneda vaikseks palveks; hän hiljentyi kuuntelemaan ta jäi vaikselt kuulama
2 (liikkeestä, toiminnasta) seisma jääda, seisatada, järele jääda, lakata, soiku jääda; lõppeda; (laantua) vaibuda, lakata; (tuulesta) vaibuda, vaikida; (myrskystä tms.) järele jääda (anda), üle minna, lakata, lõppeda
◊ liikenne hiljentyy iltaa kohti vastu õhtut liiklus väheneb (hõreneb); markkinat ovat viimevuotisesta hiljentyneet turg on mullusega võrreldes vaiksemaks jäänud
3 (äänestä) ks. hiljetä

hiljetä 72
1 (äänestä) vaikseks jääda, vait jääda, vaikida, vaibuda
◊ ääni hiljeni hääl jäi (muutus) vaiksemaks; melu hiljeni müra (kära) vaibus; talo hiljeni yöksi ööseks jäi maja vaikseks; vastaväitteet hiljenivät protestid vaibusid
2 (heiketä) nõrgeneda; (laantua) vaibuda, lakata, lõppeda, soikuda; (vaimeta) sumbuda; (vähetä) väheneda; (tuulesta, myrskystä) vaibuda, järele anda, üle minna, lakata
◊ vauhti hiljeni kiirus vähenes; tempo aeglustus; junan kulku hiljenee rong aeglustab (vähendab) kiirust, rong võtab kiirust maha; toiminta (liikenne) hiljeni tegevus (liiklus) soikus; tuuli hiljeni tuul vaibus; (tyyntyi kokonaan) tuul lakkas (jäi järele); kaupankäynti hiljeni kauplemine vähenes
3 ks. hiljentyä

hoitua 52*F (järjestyä) korralduda, korda saada; (mennä ohi) üle minna; (selvitä) selguda
◊ tulehdus hoitui antibiooteilla põletik läks üle antibiootikumide abil; asia hoitui itsestään asi selgus iseenesest

hopeoida 62 [üle] hõbetada, hõbedaga (hõbedakihiga) katta
◊  (kuv.) kuu hopeoi maiseman kuu hõbetas maastikku; hänellä oli iän hopeoimat hiukset tal olid aastatega hõbetunud (hõbestunud) juuksed, aastad olid ta juuksed hõbehalliks muutnud

huijata 73 tüssata, {kellelgi} nahka üle kõrvade tõmmata (piltl); (petkuttaa) petta, bluffida; (vetää nenästä) ninapidi vedada
◊ huijata joltakulta rahaa kelleltki raha välja petta; naiselta huijattiin rahaa tyhjällä avioliittolupauksella naiselt peteti raha välja valeliku lubadusega abielluda

huiputtaa 53*C petta, tüssata; välja petta {joltakulta jotakin kelleltki midagi} ; (vetää nenästä) ninapidi vedada; (voittaa viekkaudella) üle kavaldada, kavalusega üle trumbata; (urh.) pettelööki teha, [pettelöögiga] ära petta, hanitada (kõnek)
◊ huiputtaa jotakuta kaupoissa kedagi äris petta (tüssata); hän huiputti vastustajan puolustuksen ja teki maalin ta pettis vastase kaitse [pettelöögiga] ära ja lõi värava

huolitella 67*C korraldada, korrastada, korda seada; (siistiä) puhastada, kohendada, parandada; (viimeistellä) viimistleda, {millelegi} viimast lihvi anda; (käs.) [tööd] lõpetada; (luotella) üle lüüa (ülelöömispiste tegemise kohta)
◊ huolitella kampaustaan oma soengut korrastada (kohendada); huoliteltu pukeutuminen laitmatu (stiilne) riietumine; puhua huoliteltua kieltä korrektset keelt rääkida

huuhtoutua 52*F
1 (huuhtoa itsensä) end üle loputada; (järvessä tms.) kümmelda
◊ huuhtoutua saunan jälkeen järvessä pärast sauna järves kümmelda
2 (tulla jonkin huuhtomaksi, kulkeutua veden huuhtomana) uhutud (veega kandunud) olla
◊ paljaaksi huuhtoutunut rantakallio paljaks uhutud rannakalju; mies huuhtoutui mereen laivan kannelta mees pühiti laevalaelt merre; rannalle huuhtoutuneet simpukankuoret randa uhutud konnakarbid

höläyttää 53*C (ark.) otse [välja] öelda; pahvatada; (harkitsemattomasti) üle huulte lipsata lasta
◊ hän sanoa höläytti sen ennenaikaisesti ta pahvatas selle enneaegu välja

irrotella 67*C
1 < irrottaa lahti päästa, eraldada, lahutada
2 (ark.)
2a (rentoutua, vaihtaa vapaalle) lõõgastuda, lõdvestuda; üle aisa lüüa
◊ pääsee viikonloppuna irrottelemaan nädalavahetusel saab lõõgastuda
2b (soittaa) pilli mängida
◊ bändi alkoi irrotella bänd pani pillid üürgama

jauhottaa 53*C jahuga üle riputada, jahus veeretada, jahuseks teha

jyrätä 73 rullida; (kuv.) üle sõita, maha tallata, puruks tampida
◊ (kuv.) jyrääkö byrokratia meidät alleen? kas bürokraatia käib meist rulliga üle?; pienten puolueiden edustajat jyrättiin hallituksessa valitsuses sõideti väikeparteide esindajaist rulliga üle

järjen·vastainen 38 mõistuse·vastane, üle mõistuse

jättää 53*C
1 (antaa jäädä johonkin) jätta, maha jätta; järele jätta; (jättää hakemus tms.) avaldust vms sisse anda; (luovuttaa) ära anda; (ojentaa) üle anda
◊ jättää lapset kotiin jätta lapsed koju; päällysvaatteet jätetään eteiseen üleriided jäetakse esikusse; voisitko jättää minut asemalle? kas sa võiksid mind jaama juures maha panna?; varo, ettei bussi jätä vaata, et sa bussist maha ei jää; laiva jätti hänet ta jäi laevast maha; jättää jollekulle sana kellelegi sõna jätta; jättää hakemus avaldust sisse anda; jättää valtuuskirjansa presidentille oma volikirja presidendile üle anda; kirje on jätettävä johtajalle itselleen kiri tuleb üle anda direktorile isiklikult; jättää jollekulle jäähyväiset kellegagi hüvasti jätta
2 (luovuttaa jonkun tehtäväksi) kellegi hooleks jätta
◊ jätä se meidän huoleksemme! jäta see meie hooleks; jättää ratkaisu jollekulle lasta kellelgi otsustada; jättää asia ylemmän viranomaisen harkittavaksi anda asi kõrgema astme ametnikule kaalumiseks
3 (antaa jäädä tähteeksi) järele jätta, üle jätta; (jättää jälkeensä kuoltuaan) maha jätta
◊ jättää ruokaa lautaselle toitu järele (taldrikule) jätta; jättää jotakin seuraavaan kertaan midagi järgmiseks korraks jätta
4 (saada aikaan vaikutelma) muljet jätta
◊ jättää jälkiä jälgi jätta, jälgi teha; jonkun (jonkin) jättämät jäljet kellegi (millegi) jäetud jäljed; sairaus jätti pysyvän vamman haigus jättis püsiva kahjustuse; tulos jätti toivomisen varaa tulemus jättis soovida
5 (hylätä) maha jätta
◊ jättää kesken pooleli jätta; jättää opintonsa õpinguid pooleli jätta, õppimist katkestada; jättää tupakointi suitsetamist maha jätta; jättää vaimonsa oma naist maha jätta; jätä tuollaiset höpötykset! jäta see lora!; jätä nuo haaveet! jäta need unistused!; jättää tulematta tulemata jätta; jättää jokin huomioon ottamatta jätta midagi arvesse võtmata (arvestamata); hän sai vastata tekemisistään ja tekemättä jättämisistään ta pidi vastutama nii oma tegemiste kui ka tegematajätmiste eest
◊  (oik.) syyttämättä jättäminen süüdistamata jätmine; jätettiin syyttämättä süüdistust ei esitatud
6 (lähteä, luopua) loobuda
◊  (urh.) hän joutui jättämään kentän ta pidi platsilt lahkuma, ta pidi võistluse katkestama
7 (antaa jäädä johonkin asemaan) jätta
◊ kaikki jätettiin entiselleen kõik jäeti nii nagu oli; jättää valo palamaan tuld põlema jätta; koivu jätettiin pystyyn kask jäeti kasvama; jättää joku pulaan kedagi hätta jätta; jättää omaan arvoonsa jätta tähele panemata, mitte välja teha, rahule jätta; jättää kysymys avoimeksi jätta asi otsustamata
8 (ohittaa) seljataha jätta, tahapoole jätta, [endast] maha jätta
◊ maa jätti kehityksessä kaikki jälkeensä riik jättis oma arengus kõik teised kaugele maha; hän on jo jättänyt parhaat vuotensa taakseen tema parimad aastad on juba seljataha jäänud; kylä toisensa jälkeen jätettiin taakse mööduti ühest külast teise järel; hän jätti seuraavaa miestä minuutin ta edestas järgmist meest minutiga; hän jätti muut kuin seisomaan ta kihutas teistest mööda, nagu oleksid need paigal seisnud; odota vähän, älä jätä! oota natuke, ära jäta [mind] maha!
◊  (kuv.) sitten kun minusta aika jättää siis kui aeg minu jaoks seisma jääb (surma kohta)

jäädä 63
1 jääda; (jäädä pois) ära jääda, tulemata jääda, {kusagilt} puududa
◊ jäädä kaupunkiin linna jääda; jääkää meille syömään! jääge meile sööma!; jäädä yöksi ööseks (ööbima) jääda; muoti on tullut jäädäkseen mood on tulnud, et jääda; jäädä luokalle istuma jääda, klassikursust kordama jääda; hän lähti ulkomaille ja jäi sille tielleen ta läks välismaale ja sinna ta jäi; hän kiskaisi ovesta niin lujaa, että kahva jäi käteen ta tõmbas ust nii kõvasti, et link jäi pihku; jäädä junasta rongist maha jääda; minulta jäi lompakko kotiin mul jäi rahakott koju; häneltä jäi avain sisään tal jäi võti tuppa
◊  (jäädä pois) hän jäi pois kilpailuista ta ei võistelnud; hän jäi pois töistä tänään ta ei läinud täna tööle; hän ei halua jäädä pois ainoaltakaan oppitunnilta ta ei taha ühestki tunnist puududa
◊  (ylät.) jää hyvästi! jää hüvasti!, jää jumalaga!
2 (tulla jonkun tehtäväksi) työn hankalin osa jäi sihteerin tehtäväksi kõige keerulisem osa tööst jäi sekretäri teha; asia jäi minun huolekseni asi jäi minu hooleks
3 (säästyä, säilyä) järele jääda; (jäädä tähteeksi, yli) üle jääda
◊ tekstiin ei saa jäädä virheitä teksti ei tohi vigu jääda; palkasta jää säästöönkin palgast jääb üle ka hoiulepanemiseks; talosta ei tulipalossa jäänyt mitään jäljelle majast ei jäänud tulekahjus midagi järele; ole iloinen, että ainakin henki jäi! ole rõõmus, et vähemalt hing jäi sisse!; häneltä jäi vaimo ja lapsia temast jäid järele naine ja lapsed; tila jäi valtiolle talu jäi riigile
◊  (laskutehtävissä erotusta ilmaisemassa) viidestä pois kolme jää kaksi viiest lahutada kolm on kaks; kolme menee seitsemään kaksi kertaa, jää yksi kolm mahub seitsmesse kaks korda, üks jääb üle
4 (jäljen tms. säilymisestä)
◊ haju jäi vaatteisiin riietele jäi lõhn külge; lasiin jäi sormenjälkiä klaasile jäid sõrmejäljed; tapahtuneesta jäi pysyvä muisto juhtunust jäi igavene mälestus; loukkaantumisesta jäi pysyvä vamma vigastusest jäi püsiv puue; ei pitäisi jäädä moitteen sijaa ei peaks olema põhjust laita
5 (tulla lykätyksi, lopetetuksi, hylätyksi, laiminlyödyksi tms.) asia jäi ja jäi asi jäi ja jäigi (tegemata); urheilu saa jäädä sport tuleb maha jätta; jäädä muodista moest ära minna; jäädä käytöstä kasutuselt kõrvale jääda
◊  (jäädä tekemättä) se jäi minulta sanomatta see jäi mul ütlemata; lasku jäi minulta maksamatta mul jäi arve maksmata; heiltä jäi valot sammuttamatta nad ei kustutanud tuld ära, nad jätsid tule kustutamata; oikeus katsoo jääneen näyttämättä, että — kohus leiab, et ei leidnud tõendamist, et —
6 (säilyä jossakin tilassa, jonkinlaisena)
◊ laki jäi voimaan seadus jäi jõusse; jäädä historiaan ajalukku jääda; työ jäi kesken töö jäi pooleli; jäädä henkiin ellu jääda; jäädä entiselleen endiseks jääda; jäädä mieleen meelde jääda; jäädä pystyyn püsti jääda; jäädä seisomaan seisma jääda; jäädä istumaan istuma jääda; jäädä virkaansa ametisse jääda; jäädä vartioimaan valvama jääda; voin jäädä odottamaan võin ootama jääda; sammal jäi kytemään sammal jäi hõõgvele; savu jäi leijumaan ilmaan suits jäi õhku hõljuma; tämä jäi askarruttamaan mieltäni see jäi mu meelt painama; asia jäi sikseen asi jäi endiseks, asi jäi sellega; tämä ei jää tähän! sellega see asi ei jää!; nähtäväksi jää saab näha; uhkaus jäi tyhjiksi sanoiksi ähvardus jäi ainult sõnakõlksuks
◊  (ark.) kaljoittelusi voisi jäädä vähemmälle! sa võiksid õllejoomist vähendada!
7 (joutua)
◊ jäädä leskeksi leseks jääda; jäädä ilman ilma jääda; jäädä jotakin velkaa midagi võlgu jääda; jäädä ruoatta söömata jääda, söögist ilma jääda; jäädä kiinni jostakin millegagi vahele jääda; jäädä auton alle auto alla jääda; jäädä unohduksiin unustusse jääda, unustuse hõlma vajuda; jäädä tappiolle lüüa saada, kaotusseisu jääda; sormeni jäi oven väliin mu sõrm jäi ukse vahele
◊  (kuv.) jäädä pöydälle arutelu katkestada (edasi lükata), kalevi alla panna
8 (siirtyä, jättäytyä) jäädä eläkkeelle pensionile jääda; jäädä historiaan ajalukku jääda; jäädä pois (kulkuneuvosta) maha minna
9 (tulla jätetyksi jälkeen) maha jääda
◊ toiset jäivät kauas taakse teised jäid kaugele maha; jäädä kehityksessä jälkeen arengus maha jääda; hän jäi ajastaan jälkeen ta jäi ajast maha; kaupunki jäi taaksemme linn jäi meie seljataha; nuoruus on jäänyt taakse noorus on möödunud (seljataha jäänud)
◊  (urh.) jäädä toiseksi teiseks jääda; jäädä hopealle hõbemedalile jääda; hän alkoi jäädä joukosta ta hakkas grupist maha jääma; hän jäi kaksi metriä voittajasta ta jäi võitjast kaks meetrit maha

katsastaa 53
1 üle vaadata, järele vaadata; (tarkastaa) kontrollida, testida
◊ viedä auto katsastettavaksi autot ülevaatusele viia; koneen katsastaminen masina ülevaatus (kontrollimine)
◊  (urh.) hiihtäjiä katsastettiin Vuokatissa suusatajate vormi kontrolliti Vuokattis
2 ks. katsoa
◊ katsastetaanko hiukan paikkoja? kas vaatame veidi ringi?

katsastamaton 34*C (ajoneuvosta tms.) üle vaatamata, ülevaatusel käimata

kotiuttaa 53*C (sairaalasta) välja kirjutada; (tal.) kodumaale üle kanda; (vars. sot.) demobiliseerida; (sotavankeja) repatrieerida; (urh.) tuua kodupessa (pesapallis)
◊ kotiuttaa kokeeksi katseks [haiglast] välja kirjutada (nt skisofreeniahaiget)
◊  (tal.) voittojen kotiuttaminen kasumite ülekandmine kodumaale
◊  (sot.) varusmiehet kotiutetaan heinäkuussa ajateenijad demobiliseeritakse juulis

kova·korvainen 38 (kuv.) sõna·kuulmatu, üle pea kasvanud; väänik, kange·kaelne

kukittaa 53*C
1 lilledega kaunistada, lilledega ehtida; (antaa kukkia jollekulle) kellelegi lilli anda; kedagi lilledega üle külvata
◊ heidät kukitettiin neile anti (viidi) lilli
2 (saattaa kukkimaan) õide ajada, ajatada

kuohahtaa 53*F kohuda, üle keeda
◊  (kuv.) hänessä kuohahti tal läks sapp keema; herkästi kuohahtava luonne kergesti ägestuv loomus

kuormittaa 53*C
1 koormata; (kuormittaa liikaa) üle koormata
◊ lumi kuormittaa kattoja lumi on katustele koormaks
◊  (kuv.) kuormittaa tekstiä fraaseilla teksti fraasidega koormata; olla vastuun kuormittama vastutuse koorma all olla
2 (kuormata) peale laadida
3 (aiheuttaa rasitusta) koormata
◊ jätevesien kuormittama järvi heitveekoormusega järv

kupata 73*B
1 (imeä verta) kuppu lasta
2 (ark.) (varastaa) tüssata, nahka üle kõrvade tõmmata; (kiskoa, kyniä) nöörida, koorida
◊ kupata joltakulta rahaa kelleltki raha koorida; kupata jotakuta kaupoissa kedagi kaubaga tüssata, kellelgi kauba tegemisel nahka üle kõrvade tõmmata
3 (ark.) (viivytellä) kohmerdada, koperdada
◊ mitä siellä vielä kuppaat? mis sa seal veel kohmerdad (koperdad)?

kusettaa 53*C (ark.)
1 kusetada
◊ kusettaa koiraansa oma koera kusetada
2 (virtsaamistarpeesta) häntä kusetti tal oli kusehäda
3 (kuv.) (petkuttaa, sahata silmään) petta, alt tõmmata, nahka üle kõrvade tõmmata
4 (kuv.) (simputtaa) ahistada, kiusata (eriti sõjaväes)

kuulustella 67
1 üle kuulata {jotakuta jostakin kedagi mingis asjas}
◊ kuulustella epäiltyä kahtlusalust üle kuulata; kutsua kuulusteltavaksi ülekuulamisele kutsuda; olla kuulusteltavana ülekuulamisel olla, ülekuulatav olla
2 eksamineerida; küsitleda, kontrollida kuulustella oppilaiden kotitehtävät õpilaste koduülesandeid kontrollida

kuumeta 72
1 kuumeneda, kuumaks (palavaks, tuliseks) minna; (esim. moottorista) keema minna
◊ kuumeta liikaa üle kuumeneda; hän tunsi korviensa kuumenevan ta tundis, kuidas kõrvad tuliseks läksid
2 (kuv.) (kiihottua) ägestuda, keema (põlema) minna; (väittelystä, keskustelusta tms.) tuliseks (ägedaks) minna; (asiasta, tilanteesta tms.) üle kuumeneda
◊ maan sisäiset olot kuumenivat riigi siseolukord muutus kuumaks ks. myös kiihtyä

kääntyä 52*J
1 pöörduda, käänduda; pöörata, keerata; (tuulesta) pöörduda; (kääntyä jonkun puoleen) kellegi poole pöörduda
◊ tie kääntyy vasemmalle tee pöördub (keerab) vasakule; etelään päin kääntyvä tuuli lõunasse pöörduv tuul; kääntyä lääkärin puoleen arsti poole pöörduda
◊  (kuv.) hän kääntyisi haudassaan, jos tietäisi ta keeraks end hauas ringi, kui teaks; hänen päätään ei hevillä saa kääntymään tema meelt ei ole kerge muuta; lehti kääntyi Suomen historiassa Soome ajaloos saabus uus etapp
2 (muuttua, vaihtua) muutuda; keerata
◊ keskustelu kääntyi politiikkaan jutt keeras poliitikale; tuotanto on kääntynyt laskuun tootmine on hakanud alla käima; onni kääntyi õnn pöördus; kaikki kääntyy vielä hyväksi! kõik pöördub veel heaks!; elokuun kääntyessä lopuilleen kui august hakkab lõpule jõudma; talvi kääntyy kevääksi talv pöördub kevade poole
3 (usk.) usku vahetada, teise usku üle minna; usku pöörduda, usklikuks saada

lainehtia 61*F lainetada, voogata, hoovata; (olla veden peitossa) üle ujutatud olla
◊ meri lainehti jäistä vapaana meri lainetas jääst vabana; lattia lainehti vettä põrand lainetas veest; tytöllä oli pitkät, kauniisti lainehtivat hiukset tütarlapsel olid pikad, kaunilt lainelised juuksed
◊  (kuv.) keskustelu lainehti vilkkaana vestlus voogas elavalt

lankuttaa 53*C plankudega üle lüüa (vooderdada), plangutada

laudoittaa 53*C (vuorata) laudadega vooderdada, laudadega üle lüüa, laudadega katta

liiallinen 38 (liioiteltu) liigne, liialine; liialdatud; (kohtuuton) üle·arune, üle·liigne, üle·määrane; (tarpeeton) tarbetu; (yhd. usein) liig-, üle-
◊ liiallinen varovaisuus liigne ettevaatus; liiallinen alkoholinkäyttö liigne (liialdatud) alkoholitarvitamine; uuvuttaa itseään liiallisella työnteolla ennast üleliigse tööga kurnata; liiallinen kulutus liigtarbimine, liialdatud tarbimine; jonkin liiallinen pelkistäminen millegi liigne lihtsustamine; liiallinen usko johonkin liialine usk millessegi

liietä 72*D [üle] jääda; (riittää) jätkuda
◊ viljaa liikeni myytäväksikin vilja jätkus (jäi) ka müügiks; liikenisikö sinulta muutama markka? kas sul oleks minu jaoks mõni mark?; hän käyttää kaiken liikenevän aikansa lukemiseen ta kasutab kogu vaba aja lugemiseks

liika 9*D
1 (adj.) üle·liigne, liialine; (liian runsaslukuinen) üle·määrane; (liiallinen yhd.) liig-, üle-; (asiaton) tarbetu
◊ kaataa pois liika vesi liigne vesi ära valada; olla liiasta työstä rasittunut liigsest tööst vaevatud olla; päästä liioista kiloistaan oma ülemäärastest kilodest lahti saada; siihen ei ole enää liikoja aikoja ei ole enam liiga palju aega järel, sinna pole enam eriti palju aega jäänud
2 (subst.) liig
◊ liika on aina liikaa mis liig, see liig; toivoa liikoja jostakin millestki liiga palju loota, millelegi (millegi peale) liiga suuri lootusi panna; yrittää liikoja liiga palju ette võtta, üle pingutada; liikoja hätäilemättä liialt kiirustamata; hän ei liikoja aikaile tema juba liialt ei venita, ega ta liiga palju järele ei mõtle
◊  (ark.) heillä on rahaa liiankin kanssa neil on raha üleliigagi; saatiin sadetta liiankin kanssa vihma tuli lausa ülearu
3 (adv., ark.) ks. liian

liikaa liiga palju, üle·liia, üle·aru ‹—›, üle·määra; (yhd.) liig-, üle-
◊ liikaa suolaa liiga palju soola; liikaa osanottajia liiga palju osavõtjaid; hän sai takaisin markan liikaa ta sai tagasi marga ülearu; tehdä liikaa työtä ülearu tööd teha; ottaa lasillinen liikaa üleliigset klaasi võtta; tuntea olevansa seurassa liikaa end seltskonnas ülearusena (liigsena) tunda; se on liikaa sanottu see on liiga palju öeldud; tämä on jo liikaa! see on juba liig!, see läheb juba liiale!; se oli hänelle liikaa see oli tema jaoks (temale) liig (liiast); korostaa liikaa liigselt rõhutada, üle rõhutada; rasittaa itseänsä liikaa end üle pingutada, end üleliia väsitada

liikutella 67*C (frekv.) < liikuttaa liigutada; (paikaltaan) paigast liigutada, paigast nihutada; (siirtää) ümber paigutada, üle viia
◊ tuuli liikutteli oksia tuul liigutas oksi; liikutella joukkoja vägesid ümber paigutada; liikutella suuria rahasummia suurte rahasummadega opereerida; työkoneita on vaikea liikutella töömasinaid on raske paigast liigutada; loukkaantuneita liikuteltaessa on varovaisuus tarpeen haavatute üleviimisel on vajalik ettevaatlikkus; piano on raskas liikutella klaverit on raske paigast teise viia; liikutella varpaitaan varbaid liigutada

liikuttaa 53*C
1 liigutada; (pitää liikkeessä) liikumises (liikvel) hoida; (panna liikkeelle) liikuma panna; (liikauttaa paikaltaan) paigast liigutada; (siirtää) ümber paigutada, üle viia
◊ liikuttaa käsiään käsi liigutada; routa on liikuttanut talon perustuksia kelts on maja alusmüüre paigast nihutanud
2 (kuv.)
2a (koskea jotakuta, kuulua jollekulle) {kellessegi} puutuda, {kedagi} puudutada, {kellelegi} korda minna
◊ se asia ei liikuta minua vähääkään see asi ei lähe mulle sugugi korda, see asi ei puutu üldse minusse, see asi jätab mind täiesti külmaks; mitä se heitä liikuttaa, mitä minä teen mis see neisse puutub, mida mina teen, mis see nende asi on, mida mina teen
2b (saada liikuttumaan) [meelt] liigutada, heldima panna, härdaks teha
◊ liikuttaa jonkun mieltä kellegi meelt härdaks teha; liikuttaa joku kyyneliin kedagi pisarateni liigutada; tapaus liikutti syvästi kaikkia juhtum liigutas kõiki sügavalt; sydäntä liikuttavalla tavalla südant liigutaval kombel
◊  (leik.) olla liikutetussa tilassa vintis olla, pehmes meeleolus olla

liioitella 67*C liialdada; (suurennella) üle pakkuda, üles puhuda, paisutada; (mennä liiallisuuksiin) liialdustesse kalduda
◊ kertoa liioitellen liialdustega esitada (jutustada); liioittelematta voi sanoa, että — liialdamata (liialduseta) võib öelda, et —; liioitella vaikeuksiaan oma raskusi liialdada; liioitellun kohtelias liialdatult viisakas

linkittää 53*C (teletekn.) retransleerida, üle kanda (retranslaatorite abil)

loikata 73*A
1 (hypätä, harpata) hüpata, karata, kalpsata, volksata
◊ hän loikkasi ojan yli ta hüppas üle kraavi; sammakko loikkasi veteen konn volksas vette
2 (kuv. paeta, vaihtaa puolta) üle minna (vastase poolele) ära karata; põgeneda, pageda
◊ hän loikkasi Kuubasta Yhdysvaltoihin ta põgenes Kuubast Ühendriikidesse; loikata toiseen puolueeseen teise parteisse üle minna
◊  (sot.) loikata vihollisen puolelle vaenlase poolele üle minna


Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur