Leitud 3 artiklit
teeda1 s <teeda, teedat> taat ▪ tull´ vana teedakõnõ kaʔ tii .viirde .puhkama vana taadikene tuli ka tee äärde [jalgu] puhkama; kõvõra jalagaʔ teedakõnõ aja tallist verevit hobõsit .vällä? (kuuk kisk hütsi .vällä) (mõistatus) kõvera jalaga taadikene ajab tallist punaseid hobuseid välja? (ahjuroop tõmbab süsi välja); jummal´ tull´ teedakõsõh .vasta (muis) jumal tuli vastu taadi kujul
teeda2 s <teeda, teedat> karuohakas (Carduus) ▪ teeda om .väega .tsuskaja karuohakas on väga torkiv. Vrd kahru|ohtjas, teedahain
teeda|hain s <teeda|haina, teeda|.haina> karuohakas (Carduus) ▪ teedahain om .väega hallus, teedahainal ommaʔ suurõʔ nõglaʔ küleh karuohakas on väga valus, karuohakal on suured okkad küljes; innõvanast .tuudi teedahain lauda ussõ ette, .panti .pistü .saisma, sis tulõ‿i nõiaʔ ja vanaʔkuŕaʔ .lauta vanasti toodi karuohakas lauda ukse ette, pandi püsti seisma, siis ei tule nõiad ja vanapaganad lauta. Vrd kahru|ohtjas, teeda2