[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

süko1 s <süko, sükot> lastek hobune, suksu ▪ lasõʔ süko .latrõhe lase suksu latrisse. Vrd śuko1

süko2 interj kutsehüüd hobustele ▪ .rahvakõnõ hõik: süko, süko, a kost noʔ, süko võta‿i tiidäkiʔ (muinasjutust) rahvas hõigub: suksu, suksu, aga kus sa nüüd, suksu ei võta teadmagi. Vrd śuko2