[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

śuko1 s <śuko, śukot> lastek hobune, suksu ▪ ku śukokõnõ oll´, milles sis tuu‿us kotost .päitsit? (muinasjutust) kui suksu [olemas] oli, miks sa siis ei toonud kodunt päitseid?; mineʔ nu saʔ, lasõʔ uma śukogaʔ iih! (muinasjutust) mine nüüd sina, sõida oma suksuga ees!. Vrd süko1

śuko2 interj lastek kutsehüüd hobustele ▪ hobõst kutsᴜtas mano: śuko, śuko! hobust kutsutakse ligi: suksu, suksu!. Vrd süko2