[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

.hindäst P adv omaette, iseeneses; iseenesest ▪ ma nii .hindäst kõ̭nõlõ, tekku‿iʔ .vällägeʔ ma räägin sedasi omaette, ära tee väljagi; ainolt ütś miisś om, kes, ko tulõ kerɪkohe, lääväʔ .kündleʔ palama, .hindäst on ainult üks mees, kelle kirikusse tulles lähevad küünlad iseenesest põlema. Vrd eś|.hindäst, eiś|.hindäst, .hindähe

krõõpsahtama v <krõõpsahtaʔ, krõõpsahta> , krõõpsatama <krõõpsataʔ, krõõpsada> krapsatama; krõpsatama ▪ pikä pokõrdamisõ pääle krõõpsat´ tikk palama pika pusimise peale krõpsatas tikk põlema. Vrd krõõbatama, krõõpatama

lam`batka s <lam`batka, lam`batkat> ikoonilamp, rippuv õlilamp pühakuju v -pildi ees ▪ tulõkõnõ kõ̭gõ .kuulja man .palli, lam`batkakõnõ vai .kündlekene tulekene kogu aeg surnu juures põles, ripplambike või küünlake; lam`batka .pante palama P ikoonilamp pandi põlema

löühähämä v <löühähtäʔ, (ta) löühähäs> süttima; lahvatama; pahvatama ▪ tuli löühähäs palama tuli lahvatab põlema; roho lõhn löühäht´ õ̭nnõ .vasta ravimi lõhn pahvatas aiva vastu. Vrd löühenemä

midrosk´ s <midroski, midroskit> , mitrosk´ <mitroski, mitroskit> , miitrosk´ <miitroski, miitroskit> midruskipäev, surnute mälestuspäev; 26. X / 8. XI, suurmärter Dimitriuse mälestuspäev ▪ midroski .aigu .panti .Mokra küläh ka edimätsel pääväl künnel´ palama midruski ajal pandi Mokra külas kohe esimesel päeval küünal põlema; kolm nädälit pääle .mihkli tulõ mitrosk´, hingemälehtüspäiv kolm nädalat peale mihklipäeva tuleb midrusk, surnute mälestuspäev; saagovin om mitroski paastu perämäne päiv saagovin on midruskipaastu viimane päev; miitrosk´ meil .praasnik´ midrusk on meie küla püha. Vrd midroskipäiv

nägünemä1 v <nägüdäʔ, (ta) nägünes> süttima, põlema hakkama ▪ sanna ahi taha‿i sukugi nägüdäʔ sauna ahi (ahjupuud) ei taha sugugi süttida; .tuurõʔ puuʔ, nägüne‿i .kuigiʔ toored puud, [need] ei sütti kuidagi; puhᴜʔ, vaest nägünes arʔ palama puhu, ehk süttib põlema. Vrd läginemä, lägünemä, läügenemä2

.piakõtsi ~ .piakatsi adv peaaegu; peagi, varsti ▪ nii .piakõtsi keset .lauda vai nii, õt kolmaś jago .lauda jäi perä poolõ, sinnä .pante .kutjaliud, künnel´ .külge palama peaaegu keset lauda või nii, et kolmas jagu (kolmandik) lauast jäi tahapoole, sinna pandi kauss kutjaaga, küünal külge (servale) põlema; .naksõvaʔ .kaivma ne pütt oll´ jo .piakõtsi väläh .olnoʔ P (muinasjutust) hakkasid kaevama ning pütt oli juba peaaegu väljas olnud; .piakatsi .naksevaʔ nimäʔ minemä ja lätsiväʔ edese, kooni .jõudsõvaʔ Ivvane poolõ P (muinasjutust) peagi hakkasid nad minema ja läksid edasi, kuni jõudsid Ivvani poole

pisõrm s <pisõrma, pisõrmat> , pissõrm <pisõrmõ, pisõrmõt>
1. piisk ▪ pisõrmaʔ sattõʔ pää pääle piisad kukkusid pähe; varõś ütel´: ma ka ega.päivi ku kulla pisõrmet pillu aia .saiba otsast, .kiäke panõ‿i tähelegi, .kiäke heidä‿i .riste ette P (muinasjutust) vares ütles: ma ka iga päev pillun kui kullapiisku aiateiba otsast, keegi ei pane tähelegi, keegi ei löö risti ette. Vrd pissar, piso, pisu1, pisõ
2. tulesäde ▪ pisõrmit aja ahi .vällä ahi ajab sädemeid välja; pisõrmit trubast tulõ, kui palama läügähäs korstnast tuleb sädemeid, kui [tuli ahjus] põlema süttib. Vrd kipõń, kirǵ, pisõ

seenesnä s <seenesnä, seenesnät> õhtune jumalateenistus ▪ seenesnähe iks vaja minnäʔ ja raha viiäʔ .kündle pääle õhtusele jumalateenistusele on ikka vaja minna ja raha viia küünla jaoks; ku seenesnä ka lätt, sis andas egalõ ütele .küündle kätte palama kui õhtune jumalateenistus algab, siis antakse igaühele küünal kätte põlema. Vrd seenasna

serekna s <serekna, sereknat> , serakna <serakna, seraknat> , sörökna <sörökna, söröknat> tuletikk ▪ võtt kaʔ söröknaʔ .vällä ja nakas palama .läütämä võtab ka tuletikud välja ja hakkab tuld läitma. Vrd seera, tikk, tserä

tsärähämä v <tsärähtäʔ, (ta) tsärähäs> , tsärähtämä <tsärähtäʔ, (ta) tsärähtäs> särisema; särtsatama; särtsuma ▪ rasõ̭v tsärähäs panni pääl rasv säriseb [pannil]; tuli tsärähti palama tuli särtsatas põlema. Vrd tsärisemä, tsärrämä

tsütsätämä v <tsütsätäʔ, tsütsädä> ässitama, õssitama; õrritama ▪ ma tsütsädi vähä, kaeʔ, kos sis lätś ku palama ma õrritasin teda pisut, vaata, kus siis läks [kohe] nagu põlema. Vrd hälgᴜ̈tämä, härgᴜ̈tämä, kihotama, tsütsᴜ̈tämä, võ̭ssatama, võ̭ssɪtama, .võ̭stama

valɪtsõma2 v <validaʔ ~ valɪtsõdaʔ, valɪtsõ> vilistama ▪ jätäʔ jo tarõh valɪtsõminõ, mis sa valɪtsõt! lõpeta juba toas vilistamine, mis sa vilistad!; ku tarõh valɪtsõt, sis lätt tarõ palama, śoo oll´ vana.rahva .pelgämine kui toas vilistad, siis läheb maja põlema, see oli vanarahva kartus. Vrd valmahutma, valmɪtsõlõma, valmɪtsõma, valvahutma, vilɪstämä

vannaŕ s <vannari, vannarit> / <vannare, vannaret P> latern ▪ vannarigaʔ püvvetäs kallo .üüse laterna valgel püütakse öösel kalu; tulli jo ülest, panni vannarihe tulõ palama, sõ̭s kai, tarõh kedägi es olõʔ tõusin juba üles, panin tule laternas põlema, siis vaatasin, et toas ei olnud kedagi; katsipoodi tiid pandasõʔ tulõʔ .sääntsedi vannaredigaʔ palama P kahel pool teed pannakse tuled selliste laternatega põlema. Vrd hunnaŕ, latõrn, löhi, lüht´