Leitud 1 artikkel
valmɪtsõma v <valmidaʔ, valmidsõ> vilistama ▪ valmidsiʔ sis hobõsõʔ jalʔ mano vilistasid siis hobused jälle [enda] juurde; kakk, tuu .üüse latsõ .värki ikk ni valmɪtsõs kui ineminõ kakk, too nutab öösel lapse moodi ja vilistab nagu inimene; nä .naksiʔ sääl .väiga kõvastõ valmɪtsõma nad hakkasid seal väga kõvasti vilistama; tśuraʔ jo väläh valmitsiʔ, aiʔ villu .aknõ all (rahvalaulust) poisid juba väljas vilistasid, lasid vilet akna all. Vrd valɪtsõma2, valmahutma, valmɪtsõlõma, valvahutma, vilɪstämä