[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

hällü|orś s <hällü|orrõ, hällü|ort> kätkivibu ▪ hää hällüorrõ saat .kõ̭õ̭ksast puust hea kätkivibu saad painduvast puust. Vrd nõdõ̭rm, nõdõ̭rmas, nõdõr|varś

kanni|orś s <kanni|orrõ, kanni|ort> (hrl pl) kandepuu heinte, vilja v õlgede kandmiseks ▪ vanast kannõti kõ̭ik´ vili arʔ kanniortõgaʔ kokko vanasti kanti kogu vili kandepuudega kokku; .tõugu kannat ka kanni.orsigaʔ kokko suvivilja kannad ka kandepuudega kokku; kui suuh koh ommaʔ hainaʔ vii seeh, sis kanniortõgaʔ kannõtas kokko kuh´a .lähkohe kui heinad on soos kusagil vee sees, siis kandepuudega kantakse kokku kuhja lähedale; katś puud ommaʔ kanniorraʔ, .hainu ni .olgi kandas kaks puud on kandepuud, heinu ja õlgi kantakse; .täämbä läämeʔ õks mi .kaema kanni.orsi, kuusõ .poigõ purutama (rahvalaulust) täna lähme otsima kandepuid, kuuse poegi purustama. Vrd loogᴜtusõʔ

oŕa|puu s <oŕa|puu, oŕa|puud> kibuvits (Rosa) ▪ oŕapuuʔ kasusõʔ .kahrõʔ, halusaʔ puuʔ, noil ommaʔ nõglaʔ küleh kibuvitsad kasvavad torkivad, valusad puud, neil on okkad küljes; olõ‿i olaʔ oŕapuust, käevarrõʔ .vahtrõtsõʔ (rahvalaulust) õlad pole kibuvitsast, käsivarred vahtrased. Vrd .haukaküüdś, kibu|vits1, oŕa|vits

ori|hirś s <ori|hirre, ori|hirt> kiigevõll ▪ .hälle üle orihirre kiikus üle kiigevõlli; orihirś pandas sikkõ pääle vahrugaʔ kinni kiigevõll pannakse tugipuude peale võruga kinni; olõ‿i õks .nõkla nõdõrmõh, olõ‿i orra orihirreh (rahvalaulust) pole nõel kätkivibuks, pole ora kiigevõlliks. Vrd ohihirś, olihirś, ori|palk´