Leitud 1 artikkel
ohi|hirś adj <ohi|hirre, ohi|hirt> kiigevõll ▪ ohihirś om tuu puu ja sinnäʔ ommaʔ .pantuʔ vitsaʔ vai vahrᴜʔ ohihirre .külge, sis .vahra .otsa ommaʔ köüdedüʔ .piinüʔ vitsa otsaʔ kiigevõll on too (põik)puu ja sinna on pandud vitsad või võrud kiigevõlli külge, siis võrude külge on seotud peenikesed vitsaotsad. Vrd olihirś, orihirś, ori|palk´