[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

mahatõlõma I v <mahatõllaʔ, mahatõlõ>
1. vehkima ▪ ku umalõ aśalõ lätsi, .sõ̭ski pidi lehes käeh olõma ja .tuugaʔ mahatõllõma kui asjale läksin, isegi siis pidi lehtedega oks käes olema ja [pidi] tollega vehkima (sääskede peletamiseks); sinnä haaraʔ sa .puhkuʔ, tuulõkõnõ, mahatõlõʔ sa, marukõnõ (rahvalaulust) sinnapoole hakka puhuma, tuulekene, vehi, marukene. Vrd mahatama, ropᴜtõlõma, .viuhkma
2. lauldes käte-jalgadega tantsuliigutusi tegema ▪ selle õ̭ks ma, imä, ilotõlõ, lastõ maama mahatõlõ (rahvalaulust) sellepärast ma, ema, lõbutsen, laste ema tantsisklen