[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

mahatama I v <mahataʔ, mahada> vehkima ▪ ma mahada kässigaʔ, ku .kärbläseʔ mu näo pääl ommaʔ ma vehin kätega, kui kärbsed mu näo peal on; naane õgalõ poolõ mahat´ nüssigugaʔ naine vehkis lüpsikuga igas suunas (piimaõnne nõidumisel); paaba tull´ .vällä, võtt´ räti pääst, mahat´ .tuugaʔ ni sild .saie vii pääle (muinasjutust) eit tuli välja, võttis räti peast, vehkis sellega ja sai sild vee peale; .puhku‿i ka, suur tuulõkõnõ, mahatagu‿i, marukõnõ (rahvalaulust) ära puhu, suur tuulekene, ära vehi, marukene. Vrd mahatõlõma, ropᴜtõlõma, .viuhkma