[SESS] Seto eripäraste sõnade sõnaraamat

kõnnik1 vt kõ̭nnik1

kõ̭nnɪk1 s <kõ̭nniko, kõ̭nnɪkot> / <kõ̭nniku, kõ̭nnɪkut> , kõnnɪk1 <kõnnikõ, kõnnɪkõt> folk kõndija; hulkuja ▪ ega olõ‿i õks ka .joudo joodikõl, kõvva kätt kõ̭nnikol (rahvalaulust) ega enam pole jõudu joodikul, kõva kätt hulgusel; oo õks ulliʔ ti joodigõʔ, kõvõraʔ kõrdsikõ̭nnikõʔ (rahvalaulust) oh te rumalad joodikud, kõverad kõrtsiskäijad; ku saa õks ma, näio, joodikõllõ, kõrdsitii kõnnikõlõ (rahvalaulust) kui saan ma, neiu, joodikule, kõrtsitee peal kõndijale; ese õks salli‿s joodikut, taha‿s kõrdsi kõnnikõt (rahvalaulust) isa ei sallinud joodikut, ei tahtnud kõrtsiskäijat. Vrd .hulk´ja, .käuja

kõ̭nnik2 s <kõ̭nniku, kõ̭nnikut> / <kõ̭nniko, kõ̭nnikot> , kõnnik2 <kõnnikõ, kõnnikõt> folk purre, sillake ▪ panõt iks puu .purdõst, panõt kõo kõnnikost (rahvalaulust) paned ikka puu purdeks, paned kase sillakeseks